Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksootilised puuviljad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
papaia, avokaado, viljad, hurmaa, mahl, vitamiin, likku, õuna, viljaliha, puuviljad, kasvatamine, laimi, puuvili, viigipuu, kaalium, püree, jaapanis, maitselt, kaaliumi, lõika, mango, sidruni, laimimahl, seeme, viigimari, aetud, kana, ploom, tähtvili, vilju, tooreltga, kuubikuteks, sibul, hakitud, hariliku, mehhiko, ameerikast, roosa, pirniTALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas
EKSOOTILISED PUUVILJAD MANGOSTAN Mangostani tumepunase ja kõva kesta all on valge viljaliha. Selle maitse meenutab virsikut, kuid on veidi hapuka nüansiga. Ostmisel peaks katsuma mangostani koort ja see peaks olema veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka.
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa................................................
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Lisimari, Karabool, Papaia Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Tähtvili e
NARVA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Nikolai Kolkov PUUVILJAD Referaat Juhendaja:Maria Intston Narva 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................3 VIIGIMARI..........................................................................................................4 FÜÜSAL.................................................................................................................4 PASSIOON....................................
Tähtvilja ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Cherimoya või annoona Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline
Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud
Säilitada jahedas (2-5 kraadi). KAKTUSVILI SISSEJUHATUS Väga huvitav vili, mis kasvab nagu kartul suurte kaktuste küljes ning maitse järgi võiks ajada kaktusvilja segamini melonimaitselise arbuusiga. Viljaliha on tugevalt punane ning äärmiselt tugevate väikeste seemnetega. Maitse on magus ja isegi pisut lääge. Pärast neelamist on tunda ka karamelli. KAKTUSVILI Kaktusvilja viljaliha on erkpunane, mõnikord ka kollakasroheline. Maitselt meenutab samuti lahjendatud arbuusi. Kaunivärvilist viljaliha lisatakse puuviljasalatitesse, samuti võib neid püreestada (seemned sõelu välja). Seemned on tegelikult söödavad, aga kivikõvad. Kaktusvili on poulaarne Ladina-Ameerikas ja Vahemeremaades. DRAAKONVILI SISSEJUHATS Draakonvili on äärmiselt värskendava ja magusa maitsega valge viljalihaga mis on kasutuses nii salatites kui kastmetena.
Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul. vilja õhukese nahkja ja tärpentiinilõhnalise koore all on väga mahlakas magushapu aprikoosivärvi viljaliha, milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ja raskesti eraldatav luuseeme. Mangot nimetatakse tema suurepärase virsikutaolise maitse ja erilise mahlakuse tõttu puuviljade kuningannaks. Seejuures on rohekate ja pruunikate viljade maitse ülekaalukalt magus, punastel aga hapukam. Valmimata ja metsiku mango viljadel esineb kergelt tärpentiini kõrvalmaitset
13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse
vitamiini 100g-s 50 mg. Tegemist on tikriga 7. On Eestis eelkõige tuntud metsamarjana, kuigi neid kultiveeritakse ligi sada aastat. Kultuurmarjad on metsamarjadest tunduvalt suuremad. Marju süüakse toorena, valmistatakse kisselli, kompotti ja keediseid. Hästi sobib sügavkülmutamiseks ja kuivatamiseks. Termiliselt töödeldud hoidiseid kasutatakse ka kõhulahtisuse raviks. Sisaldab 6-7% suhkruid, energiasisaldus on 49 kcal. Märkimist väärt on vitamiin C sisaldus (40-50mg%). Tegemist on mustikaga 8. On üks armastatumaid ja väärtuslikumaid marju Eestis. Aedmarja sorte on väga palju. Nad erinevad üksteisest kuju, suuruse, saagikuse, samuti maitse ja viljaliha õrnuse poolest. Säilivad halvasti. Hooajal süüakse toorelt, aga kuna see aeg on lühike, siis valmistatakse nendest keediseid ja kompotte. Suurepäraselt sobivad sügavkülmutamiseks. Suhkrusisaldus on 7-8%, energiasisaldus on 100 g kohta väike (46 kcal)
Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis
• 10 maailma suurimat avokaadokasvatuseriiki: • Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia • Brasiilia, Tšiili, Dominikaani Vabariik • Peruu, Hiina ja Etioopia. • Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast, • Tšiilist, Iisraelist. • Palju erinevaid sorte: Hass & Fuerte. • Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi olla soolane. Ka tugev tuul pole hea kasvatuse eelduseks. ... • Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. • Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit.
Baltic AB kaupluste hulka. Rimi Eesti Food AS osaleb aktiivselt ühiskonnaelus. Rimi Eesti Food AS toetab jätkusuutlikku arengut ja pöörab erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. 8 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 1.4 KAUPLUSES MÜÜDAVAD KAUBAGRUPID 1) Puuviljad ja marjad 2) Köögiviljad ja juurviljad 3) Liha, toores ja külmutatud 4) Kala 5) Töödeldud liha 6) Valmistoit 7) Värske leib 8) Munad ja eeltöödeldud munad 9) Piimatooted 10) Jogurtid, pudingud ja muud piimatooted 11) Söödavad rasvad 12) Juust 13) Külmutatud toiduained
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9)
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest.
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile
......10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab
üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud
Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud. Jaguneb magus- ja mõrumandel (on mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga – sisaldavad amügdaliini, mille koosseisu kuulub mürgine sinihape, valmistatakse
7-8 emastaime kohta on vaja vähemalt 1 isastaim. Niisiis viljaks kutsutakse "kiivi"-t. Kiivid kasvavad taimel kobaratena ning neid võib ühe taime kohta moodustuda kuni 70 kg ja rohkemgi. Kiivi on piklikmunajas või ruljas, 5-8 cm pikk, kuni 5 cm jäme ja kaalub 65-100 g. Kiivil on algul roheline, valmides roostepruuniks muutuv õhuke, kuid kõva, kare ja kaitseks ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab
Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle, habanero, guajillo Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese
piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist. Hapukurk hapendatud kurk Hapukoor töödeldud piim Heeringas Läänemere kalaliik Herned kasutatakse suppide valmistamiseks, konserveerimiseks jne. Hirss - kasutatakse putrude valmistamiseks. Hirsijahu võib kasutada erinevate jahude lisandina. Hurmaa - Ameerika diospüür on väikseim ja punaseim. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna- Euroopas. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. I Ingver - ingverliste sugukonda kuuluv mimeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna -Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatkse Hiinas, Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Austraalias, Lääne - Aafrikas, Jamaikal Barbadose saarel.
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
annaabi.ee 
