Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Betooniõpetus I praktikum (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Normaalbetooni koostise arvutamine, tsemendi tüübi mõju betooni omadustele ja betooni statistiline kontroll
  • Töö eesmärk
    • Leida arvutuslikult selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega;
    • selgitada erinevate tsementide mõju betoonisegu töödeldavusele, kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele;
    • teostada betooni statistiline kontroll kasutades paralleelrühmade katsetulemusi.

  • Kasutatavad materjalid
    • portlandtsement CEM I 42,5 (ehitustsement);
    • Portland-komposiittsement CEM II/B-M (T-L) 42,5 R;
    • „Kiiu“ karjääri looduslik liiv,
    • paekillustiku fraktsioonid 4/16;
    • joogivesi .

  • Töö käik
  • Betooni koostise arvutuslik määramine
    Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest. Käesolevas töös rakendatakse absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis-komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m3 betoonisegu kohta.
  • Betoonisegu valmstamine
    Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik , liiv ja siis tsement . Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti.
  • Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll
    Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallalusele asetatud kooniline vorm ( Abramsi koonus ) täidetakse betooniseguga kolmes kihis. Pärast iga kihi lisamist tihendatakse segu metallvardaga (ø 15 mm) 25 korda sorkides. Pärast viimase kihi sorkimist pind silutakse kelluga.Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum .
  • Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine
    Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes.
  • Betooni survetugevuse katseline kontroll.
    Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6  0,2 [N/(mm2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2.
  • Katseplaan
    Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva tsemendiga:
    • Esimese betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEMI 42,5 N. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis.
    • Teise betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis.
    • Kolmanda betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse esimese betooni vajum. Muudetakse vesi-tsementtegurit saavutamaks esimese betooni vajum.

    Segud valmistatakse võrdse segamisajaga.
  • Katsetulemused
    Betoonisegu valmistamine toimus 14.02.2012
  • Betooni koostise arvutamise lähteandmed:
    • Betoonisegu konsistentsiklass S2
    • Betooni klass C20/25
    • Betooni survetugevuse standardhälve σ = 4,5 N/mm2
    • Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt
    • fcm = fck + 1,48σ, Keskmise survetugevuse valem (1)
    • fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2
    • Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R
    • Tsemendi absoluutne tihedus ρts = 3100 kg/m3
    • Tsemendi survetugevus 42,5 N/mm2
    • Killustiku nimetus: Paekivi killustik #4-16
    • Killustiku puistetihedus ρopk = 1400 kg/m3
    • Killustiku tera tihedus ρk = 2600 kg/m3
    • Liiva nimetus : „Männiku“ karjääri liiv
    • Liiva tera tihedus ρl = 2650 kg/m3

  • Betoonisegu koostise arvutamine:
    Vesitsementteguri arvutus:
    Kasutatakse Bolomey valemit:
    fcm = A * RTs * (Ts / V – 0,5), Bolomey valem(2)
    fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2
    RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2
    Ts / V - Tsement – vesitegur
    A – materjalide kvaliteeti iseloomustav empiiriline keofitsent
    Siit vesitsementtegur Ts / V = 0,57
  • Vee kulu arvutus:
    Betoonisegu vee kulu (veevajadus) liitrites (1 m3 betoonisegu kohta) etteantud konsistentsi saavutamiseks määratakse eelneva kogemuse põhjal koostatud tabelite või graafikute alusel. Betoonisegu veevajadus sõltuvalt nõutavast koonuse vajumist (klass S2, vajum 50-90mm), kasutatava tsemendi liigist ja kasutatava killustiku terasuuruse ülemisest mõõtmest (D=16mm) on V = 200 l
  • Tsemendi kulu arvutus:
    Lähtuvalt betoonisegu valmistamiseks vajalikust ee kulust (200 l) ja nõutava betooni survetugevuse saavutamiseks vajalikust vesi-tsementtegurist (0,57) arvutatakse tsemendi kulu kilogrammides (1 m3 betoonisegu kohta).
    Ts = V / ( V / Ts), Tsemendi kulu arvutamise valem (3)
    Ts - Tsemendisaldus 1 m3 betoonisegus, kg
    V – Veesisaldus 1 m3 betoonisegus, kg (l)
    V / Ts – Vesitsementtegur
    Seega Ts = 200/0,57 = 351 kg
  • Killustiku ja liiva kulu arvutus:
    Antud laboratoorses töös võetakse arvutuste aluseks ühest küljest :
    a) absoluutsete mahtude printsiip (1 m3 kohta)
    Absoluutsete mahtude printsiip (4)
    Ts, L, K ja V – tsemendi, liiva, killustiku ja vee sisaldus 1 m3 betoonisegus, kg
    ρTs – tsemendi absoluutne tihedus, kg/m3
    ρL – liivatera tihedus, kg/m3
    ρK – killustikutera tihedus, kg/m3
    ρV – vee tihedus, kg/m3
    b) Tsementmört täidab killustikuterade vahelised tühikud nii, et killustikuterad omavahel kokku ei puutu .
    , Täiendatud valem (5)
    Tk - killustiku tühiklikkus ()
    0pK - killustiku puistetihedus kg/m3;
     - mördi ülehulgategur, 1,42
    Lahendades võrranditest koosneva võrrandisüsteemi, arvutatakse killustiku ja liiva kulud 1 m3 betoonisegus:
    = 1172 kg
    =623 kg
  • Proovisegu koostised betoonisegu valmistamisel
    Tabel 1. Proovisegu koostised
    Komponent
    Kogus
    1 m3 kohta
    8 l kohta
    Tsement
    352 kg
    2 816 g
    Killustik
    1172 kg
    9376 g
    Liiv
    623 kg
    4984 g
    Vesi
    200 l
    1,6 l
    Katseplaan
  • Katseliselt saadud koonuse vajumid
    Tabel 2. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist
    Katse nr.
    Tsemendi mark betoonis
    Koonuse vajum, mm
    1
    CEM I 42,5 N
    50
    2
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    135
    3
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    50*
    * Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega . 1600 g veest kasutati ära 1490 g.
  • Kivistunud proovikehade survetugevus ja tihedus 28 päeva vanuselt
    Katsekehi katsetati survetugevusele pärast 28 päevast kivinemist (13.03.2012). Survepindalaks oli 100 * 100 mm.
    Tabel 3. Betoonist proovikehade katsetulemused pärast 28 päevast kivinemist
    Prk nr
    Jrk nr
    Prk tsement
    Prk mass [g]
    Tihedus, kg/m3
    Purustav jõud survel , kN
    Survetugevus, MPa
    Õhus
    Vees
    Üksik
    Keskmine
    üksik
    keskmine
    93
    1
    CEM I 42,5N
    2475
    1444
    2401
    2396
    410
    41,0
    40,7
    2
    2452
    1428
    2394
    405
    40,5
    3
    2452
    1435
    2411
    405
    40,5
    94
    1
    2388
    1390
    2393
    400
    40,0
    2
    2392
    1390
    2388
    405
    40,5
    3
    2384
    1387
    2392
    415
    41,5
    95
    1
    CEM II / B-M(T-L)
    2343
    1347
    2353
    2357
    355*
    41,0
    2
    2338
    1343
    2350
    405
    40,5
    3
    2348
    1357
    2368
    415
    41,5
    96
    1
    2412
    1397
    2376
    2369
    405
    40,5
    40,0
    2
    2410
    1390
    2363
    395
    39,5
    3
    2392
    1382
    2368
    400
    40,0
    * Ebaõnnestunud katse (katset ei võeta arvesse)
    23.03.2012 Assistent Liisma rühma katsetatud katsekehad (reedene rühm, paaris nädal)
    Tabel 4. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (reedene rühm, paaris nädal)
    Katse nr.
    Tsemendi mark betoonis
    Koonuse vajum, mm
    1
    CEM I 42,5 N
    45
    2
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    130
    3
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    40*
    * Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega. 1600 g veest kasutati ära 1488 g.
    Tabel 5. Betoonist proovikehade katsetulemused pärast 28 päevast kivinemist (reedene rühm, paaris nädal)
    Prk nr
    Jrk nr
    Prk tsement
    Prk mass [g]
    Tihedus, kg/m3
    Purustav jõud survel, kN
    Survetugevus, MPa
    Õhus
    Vees
    Üksik
    Keskmine
    üksik
    keskmine
    105
    1
    CEM I 42,5N
    2475
    1444
    2401
    2396
    410
    41,0
    41,0
    2
    2452
    1428
    2394
    430
    43,0
    3
    2452
    1435
    2411
    450*
    106
    1
    2388
    1390
    2393
    405
    40,5
    2
    2392
    1390
    2388
    400
    40,0
    3
    2384
    1387
    2392
    405
    40,5
    107
    1
    CEM II / B-M(T-L)
    2343
    1347
    2353
    2357
    395
    39,5
    39,2
    2
    2338
    1343
    2350
    385
    38,5
    3
    2348
    1357
    2368
    395
    39,5
    108
    1
    2412
    1397
    2376
    2369
    420
    42,0
    43,2
    2
    2410
    1390
    2363
    440
    44,0
    3
    2392
    1382
    2368
    435
    43,5
    * Ebaõnnestunud katse
    16.03.2012 Assistent Liisma rühma katsetatud katsekehad (reedene rühm, paaritu nädal)
    Tabel 6. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (reedene rühm, paaris nädal)
    Katse nr.
    Tsemendi mark betoonis
    Koonuse vajum, mm
    1
    CEM I 42,5 N
    2
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    3
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    * Vajalikku infot polnud
    Tabel 7. Betoonist proovikehade katsetulemused pärast 28 päevast kivinemist (reedene rühm, paaris nädal)
    Prk nr
    Jrk nr
    Prk tsement
    Prk mass [g]
    Tihedus, kg/m3
    Purustav jõud survel, kN
    Survetugevus, MPa
    Õhus
    Vees
    Üksik
    Keskmine
    üksik
    keskmine
    97 -2
    1
    CEM I 42,5N
    2439
    1427
    2409
    2407
    415
    41,5
    42,1
    2
    2472
    1443
    2403
    430
    43,0
    3
    2451
    1434
    2411
    425
    42,5
    98 -1
    1
    2466
    1441
    2405
    420
    42,0
    2
    2462
    1441
    2411
    420
    42,0
    3
    2433
    1421
    2403
    415
    41,5
    99 -1
    1
    CEM II / B-M(T-L)
    2410
    1410
    2410
    2404
    415
    41,5
    41,2
    2
    2404
    1402
    2400
    410
    41,0
    3
    2406
    1405
    2402
    410
    41,0
    100 -3
    1
    2451
    1435
    2413
    2406
    470
    47,0
    46,5
    2
    2413
    1408
    2402
    465
    46,5
    3
    2420
    1412
    2402
    460
    46,0
    12.03.2012 Lektor Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaris nädal)
    Tabel 8. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (esmaspäevane rühm, paaritu nädal)
    Katse nr.
    Tsemendi mark betoonis
    Koonuse vajum, mm
    1
    CEM I 42,5 N
    45
    2
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    85
    3
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    25*
    * Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega. 1600 g veest kasutati ära 1480 g.Vett lisati 3 järgus.
    Tabel 9. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (esmaspäevane rühm, paaris nädal)
    Prk nr
    Jrk nr
    Prk tsement
    Prk mass [g]
    Tihedus, kg/m3
    Purustav jõud survel, kN
    Survetugevus, MPa
    Õhus
    Vees
    Üksik
    Keskmine
    üksik
    keskmine
    89
    1
    CEM I 42,5N
    2420
    1396
    2362
    2367
    395
    39,5
    40,1
    2
    2381
    1375
    2367
    400
    40,0
    3
    2398
    1387
    2372
    385
    38,5
    90
    1
    2384
    1379
    2371
    410
    41,0
    2
    2378
    1373
    2366
    415
    41,5
    3
    2351
    1356
    2362
    400
    40,0
    91
    1
    CEM II / B-M(T-L)
    2490
    1441
    2373
    2376
    410
    41,0
    41,0
    2
    2481
    1435
    2372
    400
    40,0
    3
    2493
    1447
    2384
    420
    42,0
    92
    1
    2410
    1394
    2371
    2371
    470
    47,0
    47,7
    2
    2408
    1390
    2365
    465
    46,5
    3
    2404
    1392
    2376
    495
    49,5
    19.03.2012 Lektor Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaritu nädal
    Katse nr.
    Tsemendi mark betoonis
    Koonuse vajum, mm
    1
    CEM I 42,5 N
    39
    2
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    126
    3
    CEM II/B-M (T-L) 42,5 R
    13* /15 **
    *1. segamine , lisatud vee kogus 1400 g, koonusevajum 13mm ** 2. segamine, lisatud vee kogus 1480 g, koonusevajum 15mm. Lõplik V/Ts = 0,53
    */** Muudeti vesi-tsementtegurit, et saada sama töödeldavus võrreldes 1. katsega. 1600 g veest kasutati ära 1480 g.
    Tabel 10. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (esmaspäevane rühm, paaritu nädal)
    Prk nr
    Jrk nr
    Prk tsement
    Prk mass [g]
    Tihedus, kg/m3
    Purustav jõud survel, kN
    Survetugevus, MPa
    Õhus
    Vees
    Üksik
    Keskmine
    üksik
    keskmine
    101
    1
    CEM I 42,5N
    2374
    1368
    2360
    2363
    410
    41,0
    41,3
    2
    2405
    1385
    2358
    400
    40,0
    3
    2386
    1377
    2365
    410
    41,0
    102
    1
    2467
    1425
    2368
    435
    43,5
    2
    2442
    1408
    2362
    415
    41,5
    3
    2457
    1418
    2364
    410
    41,0
    103
    1
    CEM II / B-M(T-L)
    2306
    1322
    2344
    2346
    325
    32,5
    33,7
    2
    2318
    1330
    2347
    345
    34,5
    3
    2314
    1328
    2347
    340
    34,0
    104
    1
    2389
    1380
    2368
    2376
    465
    46,5
    47,0
    2
    2390
    1385
    2377
    470
    47,0
    3
    2387
    1385
    2382
    475
    47,5
  • Tabelites kasutatud valemid
  • ρ=mõhus / (mõhus - mvees) * 1000, Tiheduse arvutamise valem(6)
    ρ – Tihedus, kg/m3
    mõhus - Proovikeha mass õhus, g
    mvees - Proovikeha mass vees, g
  • Rs = Fs / A, Survetugevuse arvutamise valem (7)
    Rs - Survetugevus, MPa
    F – Purustav jõud, N
    A – Survepind, mm2
  • Katsetulemustest saadud graafikud
  • Survetugevuse jaotus Gaussi kõveral (kõikide rühmade katsetulemuste põhjal)
    * Esimene number näitab rühma, teine number näitab tulemuste arvu antud survetugevuse juures (näide 1-1, 1 rühm, 1 tulemus).
    Graafik 1. Survetugevuse Gaussi kõver
  • Värvide spetsifikatsioon rühmade kaupa:
  • Lektor Tuist, esmaspäevane grupp, paaritu nädal
  • Assistent Liisma, teisipäevane grupp, paaritu nädal
  • Assistent Liisma, reedene grupp, paaritu nädal
  • Lektor Tuist, esmaspäevane grupp, paaris nädal
  • Assistent Liisma, reedene grupp, paaris nädal
    Tabel 12. Survetugevuse esinemissagedus
    Survetugevus, MPa
    Esinemussagedus, kordi
    Jaotustihedus
    37
    0
    0,001637974
    38
    0
    0,015002621
    38,5
    1
    0,036201387
    39
    0
    0,075110713
    39,5
    1
    0,133997649
    40
    5
    0,205546976
    40,5
    5
    0,271108806
    41
    6
    0,307464356
    41,5
    5
    0,299822724
    42
    2
    0,251392857
    42,5
    1
    0,181242457
    43
    2
    0,112353231
    43,5
    1
    0,059886621
    44
    0
    0,02744686
    44,5
    0
    0,010816186
    45
    1
    0,003665002
    Graafik 2. Survetugevuse esinemissagedus
  • Minu rühma katsekehade survetugevused
    Graafik 3. Katsekehade survetugevused
    Graafik 4. Katsekehade keskmised survetugevused
  • Järeldused
    Betooniõpetuse laboratoorses tööd „Betooni koostise arvutamine“ valmistati segu trelliga segades, vahepeal käsitsi üle segades, garanteerimaks täielik läbisegamine. Segud kivinesid võrdsetel tingumustel normaaltingimustel.
    Betoonisegu töödeldavus määrati Abramsi koonusega ning kõigi 5 rühma puhul oli segu 1 korral (CEM I 42,5) betoonisegu koonusevajum vahemikus 39-50 mm.( 39 mm, 45 mm, 45 mm ja 50 mm). Minu rühma katses oli koonusevajumiks 50 mm. Konsistentsi klasi S2 järgi peaks vajum olema 50-90 mm. Hälbed tulemustes võisid olla tingitud liigsest tihendamisest või ebatäpsetest materjali koguste doseerimisest. Viienda rühma koonusevajumis võis tekkida kõrvalekalle teise partii tsemendi kasutamisest.
    Segu nr 2 (CEM II/B-M (T-L) 42,5 R) koonusevajum oli märgatavalt suurem kui segu nr 1 vajumist. Koonusvajumid olid vahemikus 85-135 mm. Hälbed katsetulemustes võisid olla tingitud liigsest tihendamisest ning samuti ka ebatäpsetest materjalide doseerimiskogustest. Minu rühmas katsetatud betoonil oli koonusevajum 135mm. Koonuse vajumi suurenemine sõltus sellest, et tsemendi CEM I 42,5 N peenus on 335 m2/kg ja tsemendi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R peenus on 440 m2/kg. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi, peenust hinnatakse eripinnaga. Suure eripinnaga materjali omadustest võib järeldada, et peenemad tsemendi osakesed hüdratiseeruvad palju kiiremini ja tema koonusevajum on suurem.
    Segu nr 3 (CEM II/B-M (T-L) 42,5 R ) katsetati kolmandal katsel eesmärgiga saavutada sarnane koonusevajum katses number 1 katsetatud koonusevajumiga. Eesmärgi saavutamiseks vähendati vesi-tsementtegurit, ehk vähendati vee hulka, mis kõikidel rühmadel jäi vahemikku 0,527-0,531. Minu rühma katsel saadi vesi-tsementteguriks 0,531, ehk 1600 grammi vee asemel lisati 1490 grammi vett. Koonusevajumid tulid vahemikus 15-50mm. Koonusevajumi 15 mm puhul võis väikse vajumi põhjuseks olla teise partii tsemendi kasutamisest või liiga vähese vee lisamisest. Minu rühma koonusevajumiks tul 50, mis oli täpselt sama, mis katses number üks, seega õnnestus vesi-tsementteguri muutmine.
    Survetugevuses jäid kõikide segude korral soovitud keskmisest normtugevusest (31,66 MPa) kõrgemale. Segu 1 kõigi rühmade katsetulemused jäid vahemikke 40,1- 42,1 MPa, millest on näha, et survetugevuses suuri kõikumisi ei esine. Minu rühma survetugevuseks oli 41,0 MPa.
    Segu nr 2 puhul jäid kõigi 5 rühma tulemused vahemikku 33,7-41,2 MPa. Minu rühma survetugevus oli 41 MPa.
    Segu nr 3 kõigi rühmade katsetulemused jäid vahemikku 40-47,7 MPa. Minu rühma tulemus oli 40 MPa.
    Ülevaate saamiseks on koostatud kõigi erinevate gruppide kahest esimesest segust gaussi kõver (Graafik nr 1.). Tulemustest on näha, et keskmine survetugevus oli 41,2 MPa. Katsetulemustes on näha, et suuri erinevusi katsekehade survetugevuses ei esinenud . Esimese kuue katsekeha korral oli keskmiseks survetugevuseks 40,7 MPa, teise seguga saadi keskmiseks 41,0 MPa, viimases katses, kus muudeti vesi-tsementtegurit oli survetugevuseks 40,0 MPa.Katsetulemustest võib järeldada, et erinevate tsementide kasutamisel betooni survetugevus oluliselt ei erine. Kui aga vähendaga vesi-tsementtegurit, siis nelja katse puhul võib täheldada, et betoon saavutas suurema survetugevuse kui suurema vesi-tsementteguri juures. Täiendavalt võib näha minu rühma survetugevuste graafikut erinevate segude korral. (Graafik nr 2.).
    Betooni tihedused on kõikidel rühmadel samas suurusjärgus. Segu nr 1 puhul olid kõikide rühmade katsetulemused vahemikus 2363-2407 kg/m3. Minu rühma esimese kuue katsekeha tiheduseks oli 2396 kg/m3. Teise katse puhul, kus kasutati teist tsementi, olid tihedused vahemikus 2346-2404 kg/m3 ning meie rühmal vastavalt 2357 kg/m3. Katses number kolm kasutati sama tsementi mis katses number 2, kuid vähendati vesi-tsementtegurit. Saadud katsetulemused jäid kõikidel rühmadel vahemikku 2369- 2406 kg/m3. Minu rühma tihedus oli 2369 kg/m3.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et betooni koostise määramisel püsitatud eesmärgid saavutati. Leiti materjalide vahekord segus mis garanteeris nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis. Katsekeha saavutatud survetugevus (40,1-42,1 MPa) jäi soovitud survetugevusest kõrgemaks. Teiseks eesmärgiks oli tagada vajalik betoonisegu konsistents.Minu rühma puhul sai eesmärk täidetud. Sooviti betoonisegu konsistentsi klass S2 (vajumi 50-90 mm) ning meil õnnestus saada vajumine 50 mm nii segu number 1 kui ka segu number 3 korral.
    15
  • Vasakule Paremale
    Betooniõpetus I praktikum #1 Betooniõpetus I praktikum #2 Betooniõpetus I praktikum #3 Betooniõpetus I praktikum #4 Betooniõpetus I praktikum #5 Betooniõpetus I praktikum #6 Betooniõpetus I praktikum #7 Betooniõpetus I praktikum #8 Betooniõpetus I praktikum #9 Betooniõpetus I praktikum #10 Betooniõpetus I praktikum #11 Betooniõpetus I praktikum #12 Betooniõpetus I praktikum #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 266 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katssten Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Betooniõpetus IV praktikum
    8
    docx

    Betooniõpetus IV praktikum

    Graafikult 1 on näha, et proovikehade survetugevused olid suuremad suurema klassi betoonide puhul. Proovikehade maksimaalsete ja minimaalsete survetugevuste vahe on kõikide betooniklasside puhul peaaegu sama. Kõige suurema tugevusega proovikehade katsete puhul oli näha suuremat tugevuste erinevust. Proovikehade survetugevused langesid peaaegu lineaarselt, sõltuvalt külmumisajast. Põhjuseks, mis varem külmunud betooni survetugevus on madalam, on see, et värske betoon on veega küllastunud, betoonis olev vesi külmub ja paisub. Paisumise tulemusena tekivad kivistunud betoonis sisepinged, mis purustavad tekkinud sidemed veel nõrga tsementkivi ja täitematerjalide vahel.

    Betooniõpetus
    Betooni katsetamine
    14
    docx

    Betooni katsetamine

    245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust. Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab

    Materjaliõpetus
    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5
    9
    pdf

    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

    kuid tugevnemine toimub ajas veelgi. Laboratoorses töös selgus, et suurima survetugevusega (34,0 N/mm2) katsekehad kivistusid 20 kraadises keskkonnas 28 päeva. Väikseima survetugevusega (17,7 N/mm2) katsekehad kivistusid külmas keskkonnas 28 päeva. Betooni kivistumine aeglustub, kui temperatuur normaalsest temperatuurist madalam. Mõni kraad allpool 0º C kivistumine praktiliselt katkeb. Mida varem betoon läbi külmub, seda suuremad on tema struktuuri kahjustused ja betooni omadused muutuvad halvemaks (survetugevus väheneb). Keskmise survetugevusega (28,2 N/mm2) katsekehad kivistusid kuivas keskkonnas 28 päeva. Väheniiskes keskkonnas aurub betoonist sedavõrd palju vett, et järelejäävast ei piisa tsemendi täielikuks hüdratatsiooniks. Kuigi kuivas õhus on betooni tugevus kivistumise algperioodil suurema tahkete

    Materjaliõpetus
    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine
    3
    docx

    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

    1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1] Normaaltingimustel kivinenud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 33,1 N/mm2 ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid
    8
    doc

    Ehitusmaterjalid

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1:

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele
    6
    docx

    5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

    2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid:  tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi, määratakse betoonisegu konsistents ja tihedus. Vormitakse 6 katsekeha mõõtmetega 100·100·100 mm. Betoon kivistatakse kahes erinevas keskkonnas. Tabel 4.1. Betoonisegu kostis Segu nr 1 Komponendid [kg/m³] [kg/12 l] Tsement 309 3,7 Liiv 654 7,85 Killustik #4/16 1197 14,36

    Materjaliõpetus
    Normaalbetooni katsetamine
    6
    doc

    Normaalbetooni katsetamine

    1 14 p 2,3322 100 100 100 344,8 34,48 33,42 2 14 p 2,2530 100 100 100 323,6 32,36 Valem (2) N   A  – survetugevus, [MPa] N - prismale takendatud jõud, [kN] A – katsekeha ristlõikepindala, [mm] 4. Järeldus Esimestel päevadel kivistub betoon suhteliselt kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Seitse päevaga saavutab betoon ca 2/3 oma normtugevusest. 14 päevaga betooni suhteline tugevus on 70%. Normaaltingimustel 14 päeva jooksul kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli keskmiselt 33,42 MPa. 3

    Ehitusmaterjalid
    Ehitusmaterjalid BETOON
    5
    pdf

    Ehitusmaterjalid BETOON

    (674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (1)

    367152 profiilipilt
    367152: väga kasulik materjal, oli suureks abiks
    19:57 03-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun