Eesti Vabariik 1920. -1930. aastad (0)

Teema 7 
Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel. 
 
  24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik 
  02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati 
  15. 06.1920  võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi 
ülesehitus ning seadustik. 
 
Eesti Vabariik 1920. aastatel 
 
I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele  
  Seadusandlik võim kuulus  
Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. 
  Täidesaatev võim kuulus   
Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas  riigikogu. Valitsuse juht ehk  peaminister  oli  riigivanem  kes 
täitis ka presidendi kohuseid 
  1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 
vähemusrahvuste parteid). 
  Valimistel ei  kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati 
koalitsioonivalitsusi. 
Koalitsioonivalitsus – valitsus, mille aluseks on kahe või mitme partei vaheline liiduleping, kusjuures  valitsuse 
tegevus tugineb nende parteide enamusele parlamendis. 
  Tihti tekkisid valitsuskoalitsioonis  lahkhelid  ja valitsused lagunesid - valitsuskriisid (1921 –  1931 tegutses 11 
valitsust). 
 
II  Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 
1.  Kodanike võrdsus seaduse ees 
2.  Isiku- ja varapuutumatus 
3.  Õigus eraomandusele 
4.  Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 
5.  Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus 
 
III Eesti Vabariigi  põhiseadus ja vähemusrahvused 
Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti  kultuurautonoomia  – õigus 
enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. 
 
IV Majandus 1920. aastatel 
  Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus ) suunatud idaturu vajadustele. 
  Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi 
vastavalt seadustele läbi  maareform . 
1. Maareform 1920.aastatel 
  Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad 
  Maad jagati soovijatrele asundustaludena 
Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes 
tugi omariiklusele. 
2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 
3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 
4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri  laene  
5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 
1923 tekkis majanduskriis , raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli  ümberkorraldusi . 
 
Uus majanduspoliitika  
  Riiklike kulutuste vähendamine 
   Sisseveo piiramine 
  Väljaveo suurendamine 
  Raskendati pangalaenude saamist 
  Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) 
  Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus 
 
Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas 
sulandumine Euroopasse 
Tööstuses 
 
Likvideeriti hiigeltehased 
 
 
 
 
Uued ettevõtted ja tööstusharud  arvestasid Eesti toorainega nt: 
 
 
 
põlevkivi – keemia ja kütusetööstus 
 
 
 
mets, puit –paberi ja puidutööstus 
 
 
 
põllumajandussaadused – toiduainetetööstus 
 
 
 
tööstus korraldati ümber Lääne –Euroopa nõuetele vastavalt 
Põllumajanduses 
juhtkohal loomakasvatus 
loomakasvatust toetavad põllumajandusharud nt söödakasvatus 
 
 
 
 
Probleemid 
Palju käsitsitööd, tõuloomade ja sordiseemne vähesus,palju mittetasuvaid väiketalusid 
  Peamised partnerid oli  Suurbritannia  ja Saksamaa, eksporditi põllumajandustooteid imporditi tööstusseadmeid 
ja toorainet. 
 
V  Välispoliitika  
  1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt. 
  1921 astus Eesti Rahvasteliitu 
  Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 
  1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 
  1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . 
 
Eesti Vabariik 1930. aastatel 
 
I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 
  1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. 
o   vähenesid tootjate sissetulekud –  talud , tehased ja ärid läksid pankrotti  
o  kasvas  tööpuudus  
o  langes elatustase 
Sellega seoses süvenes rahva rahulolematus, kõiges  hakati süüdistama poliitikuid ja nende erakondlikku võitlust. 
Väljapääsuna nähti Põhiseaduse  muutmist  nii, et Eesti saaks tugeva presidendi, kes omaks kontrolli erakondade 
üle. 
  Põhiseaduse muutmist nõudsid vabadussõjalased ehk vapsid  (Eesti Vabadussõjalaste Liit – vabadussõja 
veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlejad) kes: 
o  Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi 
o  Kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 
  Vapsidega liitus teisi rahulolematuid kuni Eesti Vabadussõjalaste Liidust sai Eesti suurim poliitiline 
organisatsioon . 
  Teravnesid vastuolud, rünnakud ja skandaalid erakondade vahel. 
  Hakkasid levima kuuldused kavandatavast riigipöördest. 
  1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalasate uus põhiseaduse projekt, mille kohaselt pidi kogu võimutäius 
riigis koonduma presidendi kätte. 
  Rahvas toetas eelnõud. Hääletustulemuste selgudes astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus tagasi ja uue 
põhiseaduse järgsete valimisteni astus ametisse sisuliselt ajutine valitsus K. Pätsi juhtimisel, kellest sai 
peaminister riigivanema ülesannetes. 
  Uue põhiseaduse kohaselt tuli luua rahva poolt valitava riigipea  ametikoht , kellel oleks õigus tühistada 
riigikogus vastuvõetudseadusi ja saata riigikogu laiali. 
  Vapside põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt pidid uue riigivanema ja riigikogu valimised 
toimuma märtsis. 
 
II 1934. aasta riigipööre  
  Vapsid olid rahva seas väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel  oodati  nende suurt edu. 
  12. märtsil 1934 kasutas K. Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi. Päts nimetas kaitsevägede 
ülemjuhatajaks Johann Laidoneri kellega koos takistada vapside võitu  ja haarata võim. 12.03.1934 toimus 
sõjaväeline riigipööre: 
o  kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord  riigis 
o  suleti vapside  organisatsioonid  
o  vangistati 400 vapsi 
o  valimised lükati edasi 
o  1934. aasta sügisel saadeti  parlament  laiali, algas “Vaikiv ajastu” 
 
III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki 
ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel 
läbi rea reforme 
o  1935 keelustas erakondade tegevuse 
o  ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli  Isamaaliit , mis pidi koondama kõik valitsuse suunda 
pooldavad kodanikud 
o  ajakirjandus allutati tsensuurile 
o  paljud ajalehed suleti 
o  riigi kontroll kehtestati kõikide elualade, ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, 
ülikoolide ja kiriku üle 
Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda 
põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. 
 
IV Kolmas põhiseadus 
o  Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht 
o  Parlament muudeti kahekojaliseks 
1.  Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 
2.   Riiginõukogu  – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt 
o  Presidendil oli õigus parlament laiali saata 
o  1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat 
o  olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena 
V Majandusolud 
o  1934. aastast alates arenes majandus kiiresti 
o  kriisinähud likvideeriti 
o  tööpuudus kadus 
o  tõusis elatustase 
o  Eesti oli muutumas tööstusriigiks 
“Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja 
hinnapoliitika kaudu.  
VI Välispoliitika põhiprobleemid 
1.  Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 
2.  Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus  probleemide lahendamisel 
3.  Eesti, Läti ja Leedu  poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 
4.  Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud 
VII  Kultuurielu Eesti Vabariigis 
1.  Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 
2.  Pandi rõhku haridusolude parandamisele 
o  6. klassiline kohustuslik  haridus  
o  uued emakeelsed õpikud 
o  1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele,millele lisandusid  teisedki 
kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 
3.  Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 
 
4.  Hoogustus rahvusteaduste areng 
 
5.  Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur( st  loominguline  tegevus on  elukutse ) 
 
6.  Arenes isetegevus 
 
7.  Eesti  sportlased  tõid medaleid olümpiamängudelt 
 
16.veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 
18. november 1918 Läti iseseisvuse väljakuulutamine