Kordamisküsimused 30-34! 1. Millised sotsiaalsed muutused toimusid maal pärast maareformi? Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne omanike kiht. 2. Kuivõrd mõjutas Venemaa poliitiline olustik Eesti majadusarengut 1920. aastatel? Näited! Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga
aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta! Tekkis kiiresti maareformi järel väikeomanike kiht. 4) Nimeta Saksamaa samme 1930. aastatel, millega ta rikkus Versailles` rahulepingu punkte: *Astus välja rahvasteliidust *Kehtestas üleüldise sõjakohustuse *Hakkas looma sõjalaevastikku ja lennuväge 5) Selgita, mida tähendab väljend Austria anšluss
Presidendi ametikoha puudumine tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda, et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. 2. Maareform eesmärk ja tulemus (1919. a) Mõisate maid hakati jagama talupoegadele. Riigistati kõik, mis oli mõisa valduses. Tekkis väike maaomanike kiht, mõisamajandus asendus põllumajandusega, loodi 35 000 asendustalu. 3. 1920. a majandustõusu põhjused ja milles seisnes PÕHJUSED: Vene tellimused elustasid majandust. Maareformi täideviimine. Siseneti Euroopa turule. MILLES SEISNES? Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus, kaubanduse kiires arengus. 4. 1923. a põhjused ja tagajärjed PÕHJUSED: Rahandusprobleemid, pangad olid jaganud hiilgaslikke laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta. Venemaa kärpis majandussidemeid. Tollide tõstmine välisriikide poolt. Põllumajandust tabanud ikaldus.
Muudatused : Loodi presidendi ametikoht. Prasidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks sai Konstaatin Päts. Moodustatud uus riigikogu oli prasidendile ja valitsusele kuulekas. Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform? Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. 8. Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda (miks, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha), Tartu rahu - millal (kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati? Vabadussõda toimus 1918 1920
võrdsus seaduse ees, isiku-ja * Piirati kodanikuvabadusi korteripuutumatus, usu-ja * Autoritaarne riigikord sõnavabadus, õigus eraomandile jt. 2. Majandusareng Maareform ja sellega kaasnenud muutused- Eesmärgiks oli seniste suurmaa-valduste ümberjagamine. Kaotati mõisnike maavaldused ja loodi 56 000 asendustalu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. Rahandussüsteemi loomine ja reformid: 1919- Eesti mark, mille väärtus pidevalt langes. Eesti Pank andis välja laene üle oma võimaluste, puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Probleemiks sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 01.01
*valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine -1927 rahareform -Rahaminister Otto Strandman Välispoliitika: *26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike *Kaks ohuallikat:
22. septembril 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928). Oluline oli ka 1932. aastal alanud desarmeerimiskonverents. Otsene hädaoht Eestile vähenes, tundus, et Rahvasteliidust oli abi. Majanduselu Maareform, aluseks 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Eesti Vabariigile tekkis lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiirelt arenes tööstus. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjlitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jne.
Eestis arenes jõudsalt põlevkivitööstus ja turbatööstus. Eesti agraarpoliitika põhiteljeks Vabadussõja ajal ja 20. aastail oli ülipõhjalik maareform. Kokku oli Eestis 811 suurt aadlimõisat ja neile lisaks 713 abi- ja karjamõisat ning sadu maatükke. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik maadest jagati välja Vabadussõjas silmapaistnud sõjameestele, seejärel ülejäänud soovijatele. Kokku loodi üle 35 000 asendustalu. Suur Kriis 1929 aasta novembris Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930. aasta teisel poolel sisenes ka Eesti majandus kriisifaasi. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Toiduainete hinnad langesid maailmaturul väga kiiresti. Paljud ettevõtted läksid pankrotti või sulgesid ajutiselt uksed. Raskeks löögiks kujunes Inglise naelsterlingi devalveerimine novembris 1931
annaabi.ee 
