ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon Eesti muutub kindralkomissariaatiks Seda valitsem Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Contoso 6 S u i t e s Punaarmee jõuab Eesti piirile Jaanuar 1944 jõuab Eesti piirile Punaarmee Lahingud Sinimägedes Eestlased mõlemal poolel
ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon Eesti muutub kindralkomissariaatiks Seda valitsem Eesti omavalitsus Hjalmar Mäe Contoso 6 S u i t e s Punaarmee jõuab Eesti piirile Jaanuar 1944 jõuab Eesti piirile Punaarmee Lahingud Sinimägedes Eestlased mõlemal poolel
põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad 1979 Balti Apell, 1980 40-kiri, 1987 fosforiidisõda, 1988 Rahvarinne (IME(Made)), MRP AEG, Hirvepargi
Saksa okupatsiooni aastatel • 1941.a hiliskevad- 1944.a sügiseni Saksa okupatsioon • Koonduslaagrid kus tuhanded inimesed surid • Holokaust eestis • Kokku hukkus umbes 20 000 tsiviilisikut, sh 8000 Eesti kodanikku Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • 1944.aastal tulid taas võimule Nõukogude väed. • Taas loodi hävituspataljonid, mille nimeks sai Rahvakaitse ja 1949.a Bandiitide hävitajate pataljonid. • Märtsiküüditamine 1949.a, küüditati umbes 20 000 inimest. • Ettekäändeks toodi kulaklus Kolonisatsioon • 1945.aastal elas Eestis 850 000 inimest, kellest 98 % olid eestlased, enne II maailmasõda oli Eestis elanikke 1,13 miljonit. • Ametliku versiooni järgi toodi Eestisse tööjõudu, kuid see käis käsikäes venestamisega • Kui Nõukogude okupatsioon ei oleks 1991.a lõppenud, oleksime tänapäevani oma maal vähemuses Tänan kuulamast!
saadetuks. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. 13. juunil 1941. aastal Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. 1941 aasta küüditati Eesti aladelt kokku 9728 inimest. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada. Märtsiküüditamine 25.03.1949 Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Märtsiküüditamisel kaotati 2,5% elanikkonnast. 26.märtsil saadeti Tapa Raudteejaamast teele 992 inimest ning 29.märts Võru Raudteejaamast 1064 inimest. Küüditamisopratsiooni käigus viidi Eestist Siberisse üle 20000 inimese. Suurem osa küüditatutes saadeti Krasnojarski kraisse
ettevalmistatud otsuste poolt. 1944-1950 oli EKP parteijuht Nikolai Karotamm. Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti haritlastega ja nõudis eestikeelset asjaajamist isegi venelastelt.Ta püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Tema ajal loodi ENSV-sse kolhoosid, mida rahvas ei sallinud ja oli palju vägivalda, näiteks toimus märtsiküüditamine. 1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes
kujundajad ajaloos ning milliseks me seetõttu sirgunud oleme ? Eesti on olnud läbi sajandite võõrvõimude valitseda. 13. sajandi esimesel poolel kuulusime Taanile, 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla ning peale Põhjasõda oleme olnud aastasadu Vene võimu all, mis ohustab meid isegi tänapäevani. Mina arvan, et eestlaste iseloomu ei ole kujundanud vaid üks ajaloosündmus. Venestusaeg, massirepressioonid ning eelkõige 1949. aasta Märtsiküüditamine mõjus eestlastele niivõrd rängalt, et meie iseloomus on tänapäevani alandlikkus ning tagasihoidlikus. Eriti löödud olime siis, kui võeti ära meilt iseseisvus, mille saamiseks tõime väga palju ohvreid. Ma arvan, et need kõik sõjad muudavad eestlased ka vaiksemaks. Nagu ka ''Tants aurukatla ümber'' olev Elmar, kelle pojad olid sõjas surma saanud. Mees oli kühmuvajunud ning mõtlik, kuna teadis, et pojad ei tule iial tagasi.
tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüditamise algus 25.29. märtsini 1949 Lõpule viia 1947. aastal alanud kollektiviseermine Nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine Küüditatud toimetati kogumispunktidesse Märtsiküüditamise tagajärg Eestist saadeti välja 20 702 isikut 1949. a suri küüditatutest ca 15 protsenti Muutused pärast Stalini surma 1953 Vabastamine ei toonud kaasa konfiskeeritud vara tagastamist ega andnud õigust loata endisesse elukohta elama asuda. Kasutatud kirjandus: http://www.estonica
kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, nad olid kindlad, et olemasolevat reziimi on võimalik parandada. 1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli
* urbaniseerumine ehk linnastumine (2/3 linnas) * traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine * elatustase langes 9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS,
Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta.
riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifitseerimine kui 1951 aastal rajati ühtne Eesti energiasüsteem , mis esialgul ühendati Venemaaga . ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu .
MAJANDUS______________________________________________________ Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1950
funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad. Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus. Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust. Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine. Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949 märtsiküüditamine, 1700-1721- Põhjasõda, 1558-1583- Liivi sõda. 5 valdkonda, mida on vaja eesti keele jätkusuutlikuse püsimise arendamiseks: keeletehnoloogia, masinatõlge, kultuuripärandi vahendamine, keelekasutuse reguleerimine, keele õpetamine. Sõnaus- presidendi poolt välja kuulutatud uute sõnade võistlus. Taristu- infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem. Kirjaliku suhtluse keele ja normitud kirjakeele erinevused: Eesti kirjakeele allkeeled.
partneri suveräänsust, siseriikide korraldust, riigipiiride puutumatust, ei rünnakutele) Vastastikuse abistamise leping- ehk baaside leping 34. NSVL tõi Eesti ja Lätti sisse sõjaväe. Neutraliteet- riik ei sekku teiste riikide sõtta, ei abista neid sõjaliselt ega kuulu mõnda sõjalisse liitu Holokaust- juutide vastased kuriteod 2ms Küüditamine- sunniviisiline riigist välja saatmine (juuniküüditamine 41,märtsiküüditamine 49) Natsionaliseerimine- eraettevõtete riigistamine. NSVL okupatsioonireziimi ajal Otte Tiefi valitsus- viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist Winston Churchill- SB peaminister, osales teherani, Jalta, potsdami konv. Liiduvabariigid- riigid, kes võivad NSVL 'liiduga liituda ja sealt ära minna' Sotsialismimaad- riigid, kes allusid Moskva korrale Sotsialistlik sõprusühendus-Kommuunistlikud riigid, kes jäid NSVL kuulekaks kuulusid sinna
Valton - eesti kirjanik, kirjutas alla ,,40 kirjale" stsenaarium ,,Viimsele Reliikviale" Millal toimus? "40 kiri" - 1980 sügis Balti apell - 1979 Balti kett - 23. aug 1989 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks - 1. mai 2004 Eesti saab Euroopa Nõukogu liikmeks - 1944 Eesti võetakse NATO liikmeks - 29. märts 2004 Eestist saab ÜRO liige - 17.sept 1991 EKP KK VIII pleenum - 1950 ETV saadete algus - 1955 EV põhiseaduse jõustumine - 1992 Kolhooside loomise algus - 1946 Märtsiküüditamine - 25. märts 1949 Metsavendlus - 1944-1953 NSV Liit tunnustas EV iseseisvust - 6.sept 1991 Omariikluse taastamine - 1988 sept Rahareform - 1992 juuni Rahvamajandusnõukogud -1957-1965 Suveräänsusdeklaratsioon - 16. nov 1988 Vene vägede täielik lahkumine Eestist - 31. aug 1994
aastatel tagasilöök ja 1934. aastal kehtestus autoritaarne reziim. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni. 1980. aastate teisel poolel alanud perestroika tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus Laulev revolutsioon, mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991 aasta 20. augustil uus
iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941– 1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta Märtsiküüditamine. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni. 1980. aastate teisel poolel alanud perestroika tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus Laulev revolutsioon, mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aasta 20. augustil, uus
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936
Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma? Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Inimesed mäletavad seda siiamaani ning käivad oma lähedasi mälestamas küüditamisohvrite mälestuskivide juures. Kindlasti on praegusel ajal kindlam Eestis elada, aga me ei tohiks kunagi arvata, et me pole ohus. Me ei tea kunagi, kus oht meid varitseda võib.
elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975
Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu Metsavennad – Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Miilits toetas metsavendade haaranguid. Vennad Voitkad olid viimased metsavennad (nad keeldusid NSVL ajal sõjaväkke minemast ja peitsid end 10 aastat metsas). Märtsiküüditamine: 25 märts 1949 Kulakluse likvideerimine Eestis Eesti – 19 ešeloni, 7471 perekonda, 20480 inimest, 4566 meest, 9866 naist, 6048 last Läti – 33 ešeloni, 14173 perekonda, 41708 inimest, 11135 meest, 19535 naist, 11038 last Leedu – 24 ešeloni, 8985 perekonda, 28656 inimest, 8929 meest, 11287 naist, 8440 last
Saksa okupatsiooni ajal oli ka tinglik valitsus eestis. Oli usuvastane kampaania. Sueltakse õppeasutused ja riigistatakse kiriku vara. Tahetakse religiooni kaotada. Moodustatakse eesti kunsti ansambleid. Sinna koondusid loomeinimesed, nt raimond valgre. Pommitatakse eesti linnu. Palju kirjandust hävib põlengutes. 1944 lahkub üle 70 000 inimese eestist peamiselt rootsi. Sünnib pagulus. Eesti kirjandus oli paguluses intensiivsem ja loovam kui nõukogude eestis. Tekib metsavendlus. Toimub märtsiküüditamine. Hävitatakse raamatuid raamatukogudest ja suletakse kinod. Eesti kultuur okupatsiooni perioodil. Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega
Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel 1944-1978 nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas. Miilits toetas metsavendade haaranguid. Vennad Voitkad olid viimased metsavennad (nad keeldusid NSVL ajal sõjaväkke minemast ja peitsid end 10 aastat metsas). Märtsiküüditamine: 25 märts 1949 Kulakluse likvideerimine Eestis Eesti 19 eseloni, 7471 perekonda, 20480 inimest, 4566 meest, 9866 naist, 6048 last Läti 33 eseloni, 14173 perekonda, 41708 inimest, 11135 meest, 19535 naist, 11038 last Leedu 24 eseloni, 8985 perekonda, 28656 inimest, 8929 meest, 11287 naist, 8440 last
möödalaskmised noorsoopoliitikas. Rahva hulgas oli kirjal poolehoid, võimulolijad suundusid kirja koostajate vastu. Kiri pehmendas venestamispoliitikat. Metsavendlus-1944-1953 vastupanu peamine vorm. Elati kohalike abist, tegutseti üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru-, ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspataljone. Nõukogede vägivallapoliitika: massilised arreteerimised, saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse + vaimne vägivald. Märtsiküüditamine-26.03.1949, ametliku nimega operatsioon Priboi, põhiliselt saadeti naisi ja lapsi Krasnojarski kraisse ja Novosibiriski oblastisse. Oli suunatud maaelanikkonna vastu,et saavutada nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning võtta toetuspind metsavendluselt. Noorte osa- Põrandaalused noorteorganisatsioonid.1945-1954 avastati 82 nõukogudevastast gruppi, kus kuni 20-aastasi noorukeid oli üle poole liikmeskonna
midagi teada. Majandus Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30% põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947.aastal ja esimene Saaremaale Sakla külla. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal ka märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948. valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja seetõttu loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 60ndate algul ühendati Venemaaga. Võrus oli tegevust alustanud Eesti NSV nõndanimetatud valitsusasutused.
20. saj. 80-ndatel aastatel Eestis loodud grupid ja seltsid olid aga hoopis poliitilisemad kui 19. sajandil loodud seltsid. Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mis nõudis Hitleri-Stalini 1939.a. salasobingu paljastamist; siis Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), kes pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele (vabariigi aastapäev, Tartu rahu aastapäev, märtsiküüditamine). Nüüd ärkamisaka kõrgpunkidest. 1870-ndatel aastatel, kui rahvusliku liikumise juhiks sai J. Hurt seadis ta eestlastele ülesande ,,saada suureks vaimult". Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Koguti ja avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Loodi Eesti Kirjameeste Selts (loojateks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R.
süsteemist tervikuna. Julgeolekuorganite andmetel saadeti küüditamiseoperatsiooniga Eestist välja 7552 perekonda ehk 20 702 isikut. Siberis alluti rangele järelvalvele. Väljasaadetute töö- ja elamistingimused olid piirkonniti väga erinevad. Kokku suri 1949. aastal küüditatutest asumisel ca 15 protsenti. 9. Tooge näiteid inimsusvastastest kuritegudest Eestis II maailmasõja ajal. Juuniküüditamine 1941. aastal ja märtsiküüditamine 1949. aastal, koonduslaagrid, juutide hukkamine 10. Mis on Endlösung’i termin? Natside jaoks eri aegadel erinevat tähendust kandnud termin. Tõlkes tähendaks see ühe rahvuse hävitamist. See ei pea olema füüsilises mõttes, vaid võib tähendada ka kultuurilises ja majanduslikus mõistes hävitamist. 11. Seletage holokausti eitajate seisukohti. Sakslased ei tapnud miljoneid juute, sest nad ei saanud sellega hakkama. Väidetavalt polnud nad selleks tehniliselt võimekad.
sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-54 umbes 30 000.Selle eest pageti ka metsa mis suurendas metsavendade ridu. N- võimud meelitasi metsavendi metsadest välja lubades neile amnestiat aga kuna tegelikutl seda ei tehtud , jäid paljud mehed ikka metsa. Kõigele lisandus veel ka vaimne vägivald . Ühiskonna vaimuelu allutati täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõja eelne kultuur keelustati ja vohas punapropaganda. 1945. aastal saadeti 407 Eesti sakslast metsatöödele. Märtsiküüditamine (operatsioon Priboi ehk murdlaine) ööl vastu 26 . märtsi 1949 küüditati Siberisse 20 722 inimest. Enamik neist olid naised ja lapsed. See küüditamine oli suunatud maaelanikkonna vastu ,et neid kolhoosidesse saada ja võtta ära metsavendade toetajad. Enim kannatasid Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. 1959 aastal naases koju üle 30 000 küüditatu ja arreteeritu . Noorte salaorganisatsioonid e põrandaalused noorteorganisatsioonid. Nende tegevus oli küllalti ulatuslik
Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26. märtsil 1949 märtsiküüditamine Eestist viidi Siberisse 20 772 inimest. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal 1940/1941 Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõted, hotellid ja toitlustusasutused,
1944-1954 represseeriti ligi 30000 inimest.Osa inimesi pages arreteerimise eest metsa. võimuorganid kutsusid metsavendi mitmel korral välja lubades neile amnestiat aga osad väljaläinud arreteeriti ja ei loodetud enam amnestiat. Lisandus ka vaimne vägivald(keelati sõjaeelne kultuur, elu täielik allutamine NSVL ideoloogiale). I sõjajärgne küüditamine toimus 08.1945 mil saadeti välja 407 isikut. Küüditamised jõudsid haripunkti 26.03.1949.a. kui küüditati 20722 inimest Siberisse(märtsiküüditamine toimus balti riikides samaaegselt), üle 90% küüditatutest olid maalt.Stalini surma järel hakati küüditatuid tagasi Eestisse lubama kuid neile ei tagastatud nende varasid|Nõukogude majanduspoliitika tunnused: sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine,jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Maareformi käigus riigistati 1944-1947 ENSVs üle 927000ha maad.Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud)
Moskvale teatud määral kuulekas ning ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 9) K. Vaino ENSV juht pärast Käbinit. Moska-meelne, algatas Eesti NSV-s uue venestamisaja, vene keele kasutamise propaganda. 3. Aastaarvud. 1) N. Hrustsov 1953-1964. 2) L. Breznev 1964-1982. 3) J.Andropov 1982-1984. 4) K. Tsernenko 1984-1985. 5) N. Karotamm 1944-1950. 6) J. Käbin 1950-1978. 7) Karl Vaino 1978-1988. 8) Märtsiküüditamine 25.märts 1949-29.märts 1949. 9) Kolhoseerimine Eestis 1947-1952. 10) Metsavendlus Eestis 1941-1953. 4. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri, millised sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks? 1) Sotsialismileer. a) Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja- Vietnam, Põhja-Korea, Kuuba. b) Algselt kuulusid kõik Moska mõjuvõimu all olevad riigid sotsialismileeri
Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26. märtsil 1949 märtsiküüditamine Eestist viidi Siberisse 20 772 inimest. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal 1940/1941 Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõted, hotellid ja toitlustusasutused,
juunipööre (21. juuni 1940) – „töörahva” meeleavaldus, senise valitsuse asendamine venemeelsetega ehk Vares-Barbaruse valitsus Eesti annekteerimine Nõukogude Liitu (6. august 1940) – NSVL võtab Eesti vastu suurde sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine, Karotamme asemel Käbin EKP juht Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO-le ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV, Atlandi hartale alal kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada MRP koos salaprotokollidega ja need tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus
Ühel ööl tapeti mees ja naine ühes majas metsavendade poolt. Suvisel ajal saadeti mind metsa äärde heina loogu keerama. Ma kartsin nii väga metsavendi ja mõtlesin, kuidas koju saada. Siis tuli mõte, et murran reha varre katki. Nii ma tegingi ja läksin koju ning ütlesin emale, et tapsin rästikut, sest neid oli selles piirkonnas palju. Ema mind sellel nädal enam heinamaale ei saatnud, sest polnud reha, millega tööd teha." Saatuslikuks kujunes metsavendlusele 1949. aasta märtsiküüditamine. Vahetult pärast küüditamist metsavendade hulk uute põgenike arvel küll kasvas, kuid "teisele lainele" järgnes peagi ka kiire langus. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. 1953. aastaks suutis nõukogude võim aktiivse relvastatud vastupanu maha suruda. Selle eestlaste kangelasliku vabadusvõitluse käigus hukkus ligikaudu 2000 metsavenda,
1949. aasta Märtsiküüditamine 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni viidi Eestis läbi massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta. Organisatsiooniline ettevalmistus Eesti NSV Ministrite Nõukogu kolme täiesti salajase määrusega määrati Eesti ,,kulakut...
juuni 1941 Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Nendest jäid ellu umbes pooled. Samaaegselt toimusid massiküüditamised ka Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas ja Moldaavias. 11) Millistest maapiirkondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi? Miks? Saare mk, Hiiu mk, Tallinna linn. Märtsiküüditamine oli suunatud põhiliselt maaelanikkonna vastu. Tallinna linnas seetõttu vähem. Saare ja Hiiu mk vähem inimesi. 12) Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid? Küüditatud veeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Tööd, NSVL tarbeks. 13) Milline oli küüditamise eesmärk? Kas see saavutati? Eesmärgiks saavutada hirmutamisega nende ''vabatahtlik'' kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendadelt
1940a. kevadel saabus soodne aeg NSV Liidu Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja jaoks, Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus Eesti ja NSVL suhete halvenemine: baasivägede vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele. arv ületas kokkulepitu, baase taheti laiendada, Nendest jäid ellu umbes pooled. Kõik toimus ilma NSVL ajakirjandus süüdistas Eestit lepete kohtumõistmiseta. Märtsiküüditamine algas 25. rikkumises. 14. juunil 1940a. esitas Moskva märtsil 1949a. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 Leedule ultimaatumi, nõudes Leedu valitsuse inimese, enamasti naised ja lapsed. väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Samal päeval algas sõjaline agressioon Eesti vastu. (Soome reisilennuk lasti alla, blokeeriti sadamad, baasiväed seadsid end 1941 suvi lahinguvalmis). Sama ultimaatum esitati ka Eestile 22
kulak – rikas talupoeg „kuldsed kuuekümnendad" – Periood, mil inimesed arvasid ,et nõukogude süsteemi ja parteid on võimalik parandada ja täiustada seestpoolt; suunata see demokraatia teele. Selle keskuseks oli Tartu Ülikool. -Enamik ,kes seda uskusid kuulusid Eesti Üliõpilaste ehitusmalevisse või Eesti õpilasmalevisse kakskeelsus – eestlased pidid oskama eesti keelt emakeele tasandil ja vene keelt „rahvusvahelise suhtlemise keelena“ Märtsiküüditamine toimus 25. märtsil 1949 Juuniküüditamine toimus 14. juunil 1941
436 kollektiivi 15049 laulja ja mängijaga. 10. laulupidu 23-25 a Tallinnas. Korraldati uute laulude võistlus, laulupeole pääsesid nt Mart Saare laulud. Esimest korda esinesid eraldi kooriliigina naiskoorid. Esitati ainult eesti heliloojate loomingut. 11. laulupidu 23-25 jun 1938. 15 000 esinejat. Eesti Lauljate liidu poolt korraldatud. 12. laulupidu 27-29 juuni 1947 tallinnas. Pärast II maailmasõda. ENSV. 13. laulupidu 21-23 juuli 1950. Kõige süngem. Aasta enne laulupidu oli märtsiküüditamine. Üldjuht Gustav Ernesaks. 14. laulupidu 20-22 juuli 1955. Mitte ükski laul ei olnud enam pealkirjastatud auavaldusena Stalinile, küll aga olid kavasse lülitatud kiidulaulud Leninile ja parteile. 15. laulupidu 19-21 juuli 1960 Tallinnas. I uuel Alar kotli projekti järgi ehitatud laululaval. Laulukaare kõrvale püstitati tuletorn. 16 laulupidu 16-18 juuli 1965. Peakomisjoni esimees Arnold Green. 690 kollektiivi 25 806 laulja ja mängijaga. 17. laulupidu 28-29 juuni 1969
6. 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis, (12.)03.1947 Trumani doktriin, 15.08.1947 India iseseisvumine, J. Nehru (muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks), 1947 (14.05.1948) Iisraeli riigi loomine (kuulutati välja juutide riik), 1948 1952 Marshalli plaan, (24.) 06.1948 külma sõja algus Berliini blokaadiga, (04.) 04.1949 NATO, 1949 VMN, 01.10.1949 Hiina Rahvavabariigi välja kuulutamine, 25 19.03.1949 märtsiküüditamine, (23.05.)1949 Saksamaa Liitvabariik, (07.10.)1949 Saksa Demokraatlik Vabariik, 05.03.1953 Stalini surm, võimuvõitlus, võim julgeoleku juhi L. Beria kätte, hiljem N. Hrustsov (sulaperiood), 1955 VLO, (13.08.)1961 (09.11.)1989 Berliini müür. 7. Balti riigid lääneriikide tegevus Baltikumi kaitsmisel: 1941 juunis algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu, kuulutati välja Leedu Ajutine Valitsus, leidus
natsionalistlikud põrandaalused“ (metsavennad, põrandaaluste (koolinoorte)gruppide liikmed) „kodanlikud natsionalistid“ (loovintelligents, „juunikommunistid“, „põrandaalused kommunistid“) „riiklikes“ kuritegudes süüdimõistetud † ca 10 000 Küüditamised 1945-1951 kuni 23 000 küüditatut 15.08.1945 sakslaste küüditamine (407 inimest sh 256 sakslast) 25.-27.03.1949 nn märtsiküüditamine 20 723 inimest 1950. aasta mais eestlaste küüditamine endiselt Petserimaalt (koos lätlastega ca 1500) 1.04.1951 ususektide liikmete küüditamine (Eestist 281 inimest) † ca 3 000 Märtsiküüditamine 1949. aastal väljasaadetute kategooriad „Kulakud“ perekondadega „Natsionalistide“ (Nõukogude võimu poolt arreteeritud) perekonnad „Bandiitide“ (metsavendade) perekonnad Nõukogude versus Saksa okupatsioon
kohalikest elanikest moodustatud paramilitaarsed üksused hävituspataljonid, mis rakendasid süstemaatilist terrorit kohaliku elanikkonna vastu ning võitluses nõukogude- ja Punaarmeevastase vastupanuliikumisega. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid nagu uurimise ja kohtuta tapmised, sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus[14]. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese [15]. Ellujäänud küüditatutel avanes võimalus naasta pärast Stalini surma 1953. aastal. Vastupanutegevus Eesti NSVs Eesti NSV ja mittetunnustamispoliitika [muuda] De jure ei lakanud Eesti Vabariik eksisteerimast. Enamik maailma demokraatlikke riike pidas Eesti, Läti ja
Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - märtsiküüditamine, peale seda tõusis kolhoosidesse läinud inimeste arv märgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketööstuse eelisarendamine - 1) Põlevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetööstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Põhjustas selle, et toodi sisse väga palju võõrtööliseid ja Kohtla-Järve ning Sillamäe olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevõtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid.
et allutada ühiskond täielikult oma kontrollile. 1944.aastal algasid Eestis Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Arreteerimise eest pages osa inimesi metsa varjule, täiendades sel viisil metsavendade ridu. Füüsilisele represseerimisele lisandus ka vaimne vägivald. Kolmes Balti liiduvabariigis korraga toimunud märtsiküüditamine (ööl vastu 26.märtsi 1949) küüditati Eestist Siberisse 20722 inimest. Noorte salaorganisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumise kõrval osutasid nõukogude võimule vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Noorte salaorganisatsioonid tekkisid peamiselt protestivaimust järjest enam maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu
lapsed. Nad saadeti põhiliselt Krasnojarski Kraisse ja Novoibrski oblastisse. Paljudel õnnestus siiski varjuda ning, et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke neist hiljem ei puudutatud. Enim kannatasid tänased Viljandi, Valga ja Pärnu maakond. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu (üle 90 % küüditatutest), et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli kolhoosidesse astunud ainult 11 000 talumajapidamist ehk alla 9% talude üldarvust, siis nüüd astusid ühe kuuga kolhoosidesse rohkem kui pooled pered. Aasta lõpuks oli ligi kolmes tuhandes väikeses kolhoosis kiratsemas juba 80% taludest, paari järgneva aastaga ühendati neisse peaaegu kõik majapidamised. Kes kolhoosi ei astunud, sellelt võeti maa ikkagi käest. Sellega oli ühtlasi antud surmahoop metsavendlusele.
Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma 4 kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. 1.2.1. 1987 1987
1941-88 ENSV MN Riiklik kutsehariduse komitee. · Üleminek ainesüsteemilt kursuste süsteemile. · 1954/55 poiste ja tüdrukute ühiskoolid, 1955/56 koolivorm, 1956/57 õppemaksu kaotamine keskkoolis · 1959 üldine 8-klassiline koolikohustus · 1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11. 9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10
· Rahvuslikult meelestatud inimesed · Metsavennad ja nende sugulased/kaasaaitajad · Rikkamad talunikud ja nende perekonnaliikmed Repressioonide ohvriks Eestis langes aastatel 19441954 ligikaudu 30 tuhat inimest, kes saadeti vangi ja sunnitöölaagritesse või asumisele peamisele NSVL, põhja ja idapiirkondadesse. Suurimaks vägivallaaktiks neil aastatel oli 1949 aasta märtsiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse ~21 tuhat küüditatut alates imikutest, kuni raukadeni. 2. Relvastatud vastupanuliikumine: Nõukogude korra taastamine 1944 ei meeldinud enamikule eestlastele. Seetõttu leidus küllaltki palju neid, kes läksid Nõukogude armee saabudes metsadesse varjule ning hakkasid metsavendadeks. Kuni 1953 aastateni leidis metsades varju kuni 30 tuhat inimest, kellest ~10 tuhat tegelesid aktiivse vastupanuga (osalesid
4 Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. [1, lk 112-115] 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. [2, lk 8] 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. [2, lk 11] 1.2.1
annaabi.ee 
