Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
Eesti liitumine Nõukogude Liiduga- annektsioon või rahva tahe? Eesti liitumist Nõukogude liiduga saab vaadelda erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. Ühelt poolt öeldes, et see oli rahva tahe ja teiselt annektsioon. Kas eesti rahvas oli teadlik võimuloleva valitsuse tegevusest riigi siseselt? 1939. aastal esitati Eesti Vabariigile Nõukõgude Liidu poolt ultimaatum ehk vastastikuse abistamise pakt. Teisel pool Eesti piiri asusid ülekaalukad Punaarmee jõud, mida lubati paktis keeldumisel kasutada. Eesti juhtkond arutas asja kitsas ringis, rahvalt nõu ei küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töö...
Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. Eesti annekteerimine NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad
youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks. Sobivaks ettekäändeks Eesti puhul osutus Poola allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 24. sept 1939 kohtus välisminister Karl
Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda teekond uude sõtta Hitler tühistab Versailles' lepingu, Hispaania kodusõda, Ansluss, Müncheni sobing, MRP. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. Hispaania kodusõda: 1936-1939, juhtis Francisco Franco, sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Ansluss: Austria annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi Pakt: mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel, millele
7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline pakt(hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria) 2.sept 1945-Teise ms lpp. Jaapan kapituleerus Versailles' ssteem-loodi rahulepingutega, see ssteem pidi tagama rahu Euroopas Pariisi rahukonverets-osales 27 vitjariiki(Antandi liikmed ja liitlased,
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta Mida kujutas endast juunipööre? Kas oli tegemist rahva vaba tahteavaldusega? (koos põhjendusega, miks Te arvate nii). Millal see toimus? Kes tulid võimule?
Kogu *aruandlus pandi ühte kausta > kõik aruanded. projekt – oli seotud verbiga projekteerima, seadustel, määrustel, otsustel on eelnõud, mõnel tööl kavand või visand toode – piimatoode, seeriatoode, pangateenus, infoteenus tapma – teadlik tegevus Torm *tappis inimese > hukkus, nõudis inimelu. LIIASED VÄLJENDID Nimisõnade tähendus on väljendatud kahekordselt: tegelik reaalsus > reaalsus professionaalne ekspert > ekspert vägivaldne annekteerimine > annekteerimine ebakonstruktiivne konflikt > konflikt negatiivne pettumus > pettumus kontrollreid > reid sõnasõnaline tsitaat > tsitaat Ühendtegusõnad: kinni peatama > peatama, kinni pidama ümber töötlema > töötlema, ümber töötama vahele sekkuma > sekkuma, vahele segama järele matkima > matkima ette prognoosima > prognoosima sisse importima > importima Kahekordne kesk- või ülivõrre: vähem olulisem > vähem oluline enam kasulikum > kasulikum
Ülemnõukogu võttis 20 augustil 1991 aastal vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.See oli aastaid tagasi alanud protsesside tulemus. Eesti omariikluse taastamise protsess käivitus 1985 aastal Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga kaasnenud perestroika-poliitika,mis andis rahvale protestimis julguse.Esimeseks seliseks rahva jõutemonstratsiooniks kujunes edukas potestimine Eestisse uue fosforiidikaevanduse rajamise vastu. Järgmiseks,veelgi radikaalsemaks algatuseks kujunes Eesti annekteerimine ja nõukogude liidu kooseisu inkorporeerimise ajendanud Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine 1987 aastal.1988 aastal kujunes Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamisest juba massiüritus.1988 aasta aprillis perestroika toetuseks loodud Eestima rahvarindest kujunes lühikese ajaga suur rahvaliikumine.1988 aasta apillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi jälle avalikuse ette sinimustvalge rahvalipp.rahulolematu Eesti nõukogude võimu juhtkonnaga
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal, tglt oli S tugevam.NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida. Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist. Ing ja Pra valmistusid S abivägesid saatma,Stalin loobus S vallutamisest.12,mär sõlmiti rahu, S pidi loobuma Karjala maakitsus,kuid iseseivus jäi. 8. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine:ssodne hetk balti riikide annekt. Saabus 1940,kui S sissetung Prant oli tähelepanu endale tõmmanud.E blokiti maalt,merelt,õhust.NSVL tahtis sisse tuua Leetu veel üksusi ja moodutada valitsust,Le nõustus,15.jun okupeeriti. 16.jun samad nõudmised Lä,E- nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid,omavalitsused.17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21
Juuli alguses saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist nõukogude Liidu koosseisu. 6.augustil langetas nSV Liidu Ülemnõukogu otsuse ühendada Eesti nõukogude Liiduga sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ühiskond Kodanikuõigused ja inimõigused. Kodanikuõigused võib kandideerida Riigikokku alates 21. a, saab valida alates 18. a, ei tohi takistada Eestisse asumast ega saata riigist välja. Inimõigused on iga inimese õigused, olenemata tema soost, rassist, usulisest taustast. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Filosoofia Teema: Utilitarism
seotud tegevused OECDs. SUHTED Euroopa parlamendi täiskogul vastu võetud Süüria resolutsioonis PALUB PARLAMENT „kõigil konflikti osapooltel, eelkõige aga Venemaal ja Assadi režiimil peatada kõik tsiviilisikute ja tsiviiltaristu vastased rünnakud“. Venemaa on aga jätkanud Assadi toetamist ja Aleppo pommitamist Euroopa Liit kehtestas majanduslikud ja diplomaatilised sanktsioonid Venemaale 2014. aasta märtsis. Põhjuseks Venemaa-poolne Krimmi annekteerimine ja seotus sõjategevusega Ida-Ukrainas. Venemaa seadis omalt poolt impordikeelud ELi toidu- ja põllumajanduskaupadele. ENERGIASÕLT UVUS Tunnustati Euroopa komisjoni ettepanekuid energialiidu loomiseks, kuna nii on võimalik vähendada sõltuvust Venemaa energiatarnetest. Venemaa osutunud ebausaldusväärseks partneriks, kes kasutab oma energiavarusid poliitilise relvana. Mõtisklused tulevikuks (XIII AVATUD ÜHISKONNA FOORUM)
maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940.aasta juunis, mil Saksamaa sissetung Prantusmaale oli maailma tähelepanu endale tõmmanud. Eesti blokeeriti maalt, merelt ja õhust. 14.juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu Vabariigile, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ausalt“ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. Leedu võttis tingimused vastu ja Leedu okupeeriti (oma valdusse võtma).
vÜhtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida vKontroll meedia üle vSuur korruptsioon vProbleemid seoses inimõiguste ja demokraatiaga v v VÄLISPOLIITIKA vPutini välispoliitika on olnud jäigem ja pragmaatilisem kui Jeltsini oma vToetas 2001. aasta Afganistani sõda vPutin püüab suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule vInvasioon Gruusiasse 2008. aastal vUkraina-Venemaa konflikt vKrimmi annekteerimine v MAJANDUS vPutini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng v Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenud e maht jt majandusnäitajad kasvasid vViidi ellu hulk suuri reforme pensionide,panganduse, maksu de ja muudes valdkondades DMITRI ANATOLYEVICH MEDVEDEV NOORUS JA HARIDUS vSündis 14 september 1965, Leningradis vOli ainuke laps peres vÕppis Leningradi 305.koolis
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli
liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/alla andma. Dessant- on sõjaline operatsioon, kus väed maanduvad või maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil. Ansluss- oli Austria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Koonduslaager- kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Okupatsioon-võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. antisemntism- juudivastasus.
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
tulemusi võltsiti. Tagajärjed olid etteaimatavad: väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valimas käinutest. 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu - ,,rahuldades eesti rahva palve" - otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati
Enne Viljandit algas tugev vihmasadu, kuid õnneks lakkas üsna pea. Lauluväljak oli inimesi täis. Ka kett oli valmis saamas ja hüüti: ,,Vabadus!" Meeleavaldus algas kell 21.00. Korraldamine oli jäetud siiski eestlastele, kuid kõik kõned tõlgiti Läti keelde. Järsku lahvatas tuli. Võllapuu küljes rippunud MRP plakatid süttisid, võimas tulevärk oli alganud. Tunnistagem seadus ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine. Elevus ja emotsioonid olid haripunktis. Nõnda sündiski Balti kett. 5 Mõned pildid Balti ketist Foto: Jaanus Ilp Foto: Jaanus Ilp 6 Foto: Jaanus Ilp 7 Artikkel Sl Õhtuleht
märts 1934) – demokraatia lõpp, vaikiv ajastu MRP (23. august 1939) – Molotovi-Ribbentropi pakt, salajane lisaprotokoll Baaside leping (28. september 1939) – NSVL-i baasid Lääne-Eesti saartele, Paldiskisse ja Tallinna Narva diktaat (17. juuni 1940) – baasid terve Eesti territooriumil, 80 000 NSVL sõdurit Eestis lisaks juunipööre (21. juuni 1940) – „töörahva” meeleavaldus, senise valitsuse asendamine venemeelsetega ehk Vares-Barbaruse valitsus Eesti annekteerimine Nõukogude Liitu (6. august 1940) – NSVL võtab Eesti vastu suurde sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26
Aasia suurriigid: Hiina, Jaapan, India JAAPAN: · 19041905 Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA:
Punaarmee üksused ning Eesti valitsus oli sunnitud alluma Nõukogude Liidu karmile ultimaatumile. Eestisse sisenenud punaväelaste toel loodi uus Moskvale meelepärane valitsus ning korraldati "valimised", kus võitis ülekaalukalt punaste valimisliit. 21. juulil 1940. a kuulutas vastvalitud Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning esitas palve Eesti NSV astumiseks Nõukogude Liitu, mille formaaljuriidilise täitmisega 6. augustil 1940 lõppes Eesti annekteerimine. b) Võimustruktuur Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV parlament. ENSV kõrgeimaks riigivõimuorganiks oli ENSV Ülemnõukogu vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV põhiseadusele. Samuti oli Eesti NSV Ülemnõukogu ainus Eesti NSV seadusandlik organ. c) Nõukogude võimu poliitika: majandus, kultuur, sisepoliitika d) Repressioonid e) Kaart
Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik), märts 1940 sõlmitakse rahu: Soome loovutab mõned piirkonnad(Karjala maakitsus, Hanko sõjaväebaas), kuid iseseisvus jääb püsima 23 Analoogsed baaside lepingud Eestis, Lätis ja Leedus. Riigid püüavad küll vaielda, kuid on lõpuks sunnitud siiski järele andma Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist- 24 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine. Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus. 1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga) Sõjategevus Sx-ga (1941 1945): 25 22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda) 26 Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari 27 NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad, oli sakslaste poolt ümberpiiratud
12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini
Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 11 Liidule). Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSV Liidust). Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. 3.2. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940: Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne- Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Analoogsed sündmused toimusid ka teistes Balti riikides.
>Piirab oma sõjaväe 100 000 meheni >Loovutab alasid (umbes 60% Põhja-Prantsusmaa alasid okupeeriti ära) -Prantsusmaa pealinn kolitakse ümber Vichy'sse ning alles jäänud Prantsusmaa varemeid hakati kutsuma Vichy vabariigiks. -1940 juuni- Baltikumi okupeerimine NL poolt. -Juunipööre-Leningradi oblasti Baltikumi juht Ždanov teostas riigpöörde. -21.August 1940 (21.08.1940) -valitsuse vahetus. Uueks valitsusjuhiks ja Barbarus. Juulis sai Eestist ENSV. -06.08.1940-Eesti annekteerimine. -16.07.1940-Saksamaa poolel kuulutati välja lahing Inglismaa vastu, et demoraliseerida Inglismaa majandust. Operatsioon MERILÕVI nägi ette Inglismaa okupeerimise (allveelaeva sõda). -27.09.1940-Kolmikpakti sõlmimine- Itaalia, Jaapan, Saksamaa. -1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa
Demonstrantidel õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused, vabastati ka paarkümmend poliitilist vangi, Eesti lipp asendati punalipuga. 21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet
Valimised toimusid ehtnõukogulikult: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas paluda selle vastuvõtmist NL-i koosseisu. 6. augustil ,,rahuldas eesti rahva palve" NSVL-i Ülemnõukogu. Samal moel ühendati Leedu, Läti ja Moldaavia. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga
>Piirab oma sõjaväe 100 000 meheni >Loovutab alasid (umbes 60% Põhja-Prantsusmaa alasid okupeeriti ära) -Prantsusmaa pealinn kolitakse ümber Vichy'sse ning alles jäänud Prantsusmaa varemeid hakati kutsuma Vichy vabariigiks. -1940 juuni- Baltikumi okupeerimine NL poolt. -Juunipööre-Leningradi oblasti Baltikumi juht Zdanov teostas riigpöörde. -21.August 1940 (21.08.1940) -valitsuse vahetus. Uueks valitsusjuhiks ja Barbarus. Juulis sai Eestist ENSV. -06.08.1940-Eesti annekteerimine. -16.07.1940-Saksamaa poolel kuulutati välja lahing Inglismaa vastu, et demoraliseerida Inglismaa majandust. Operatsioon MERILÕVI nägi ette Inglismaa okupeerimise (allveelaeva sõda). -27.09.1940-Kolmikpakti sõlmimine- Itaalia, Jaapan, Saksamaa. -1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa
Müncheni konverents · Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. · Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. · 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: · Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. · Tsehhid alistusid. · Lääne riigid olid vaimustuses. · Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Tsehhoslovakkia annekteerimine · Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill, et sõda veel tuleb. · 14 märts kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvks Slovakkia. · Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tsehhoslovakkia. · Oli teada, et järgmine ohver Poola. · 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat. · Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. MRP
väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus- ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme!" Lisaks Balti teele toimus Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline miiting, veel oli huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset dokumentaalfilmi "Hitler & Stalin 1939" esilinastus. 5 Kui pikk oli Balti tee Seda on püütud mitmel moel kokku arvata ja on saadud ka väga erinevaid tulemusi
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
nendesse riikidesse paigutada. Samal ajal kui balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSV Liit survet Soomele. NSV süüdistas Soomet NSV Liidu ründamises ja 30. November 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda. Soome osutas punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamisest loobuma ja 12. Märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 8) Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine 14. juuni 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu vabariigile, nõudes luba Punaarmee sissemarsiks. Leedu võttis Nõukogude Liidu tingimused vastu ja 15. Juuni 1940 Leedu okupeeriti. 16 juuni 1940 esitati samasugune ultimaatum eestile ja lätile. Mõlemad riigid nõustusid esitatud tingimustega. Seega olid Balti riigid alates 17. Juunist 1940 täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisvuse. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14.-15.juuli 1940 Balti riikides
nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamiseks. 16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Nõukogude volinike juhtnööride järgi lavastati 14-15 juulil 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21.juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsused kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta NSVL koossseisu. 3-6.augustil 1940 vormistati annekteerimine ning Balti riigid liideti NSVL koosseisu. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine II ms alguses tegutsesid Saksamaa ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahel lahkhelid. 1940.aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vatsu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ja NSVL. 1941
Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus-ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme". Lisaks Balti teele toimus Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline miiting, veel oli huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset dokumentaalfilmi "Hitler & Stalin 1939" esilinastus. Esimesed reageeringud Balti tee aktsioon 23. augustil 1989.a. hämmastas oma suuruse, ulatuse ja ülevusega kogu maailma
25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon. 27) annektsioon- ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. 28) Baaside leping- 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, millega NSVL toob oma väed Eestisse 29) Talvesõda- algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri. NSV Liidu juhtkond oli veendunud, et see kestab vaid mõne
...................................... 5 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu............................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda.......................................................................................................................... 5 3.4 Balti riigid ja NSV Liit 1939 1940............................................................................................. 5 3.5 Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine............................................................................... 5 4. Sõjasündmused 1941 - 1944............................................................................................................... 5 4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine................................................................................ 5 4.2 Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel....................................................................... 5 4
e)kuulutati välja suur tööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu- "rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. 7. Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.a. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu- aparaadiga. Riigivõimuaparaat EVajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal Kõrgem seadusandlik võim kuulus riigikogule Kõrgem seadusandlik organ oli riigivolikogu, mis (100 kohta, 1 koda) nimetati ümber ülemnõukoguks.Ülemnõukogu
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine 24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. Eesti võttis pakkumise vastu. Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. 18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. 3. okt. läbirääkimistel
vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos): Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. MRP Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas. Teda aga ähvardas sõda kahel rindel ja ta vajas kokkulepet Staliniga. 23. aug 1939 kirjutasid välisministrid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule
Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi. Serbia keeldus ja sellepeale kuulutas A-U sõja Serbiale. 5. Millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt 1912 Itaalia okupeeris Liibüa (Kürenaika) 1912-1913 2 Balkani sõda (I Türgi vastu) tugevdasid Kreekat ja Serbiat 6. Miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse? Sellega tapeti 28. Juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand, mille tagajärjel palus Serbia Venemaalt abi. Austria-Ungari võttis seda aga sõjakutsena ning kuulutas 28. Juuli 1914 Serbiale sõja
8. Miks nimetatakse Austria-Ungarit kaksikmonarhiaks? Milline oli selle riigi iseärasusest tulenevalt üks põhilisemaid probleeme? Milles avaldus Austria-Ungari imperialistlik välispoliitika? - Sest kahte erinevalt riiki valitseb üks monarh. Austria-Ungari põhiprobleemiks oli rahvusküsimus. Riik oli paljurahvuseline; enamus vähemusrahvuseid nõudis laialdast autonoomiat või täielikku iseseisvust. Küsimust teravdas veelgi Bosnia-Hertsegoviina annekteerimine 1908, millega saadi juurde veel serblaseid ja bosnia muhameedlased. Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa, mõlemad üritasid oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas. 9. Milline oli Itaalia majanduslik areng ja elatustase võrreldes teiste Euroopa riikidega (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa)? Millest oli ajendatud Itaalia astumine Kolmikliitu? Milles avaldus Itaalia imperialistlik poliitika? - Kuni 19.sajandi lõpuni oli Itaalia vähearenenud agraarne riik. 20
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
