METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse- soodesse, metsade vahele üritati meelitada ka venelaste vägi, et ta seal ootamatu rünnakuga purustada. Sissisõda on aga eestlastel tulnud pidada ka veel varasematel aegadel. Näiteks Liivi sõja päevil, mil isandate poolt saatuse hooleks jäetud talupoegadel e...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Vahur Sepp Metsavendlus Eestis Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sissejuhatus. Metsavennad olid kas Eesti, Läti või Leedu partisanid,kes II Maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Samasugused partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ning samuti Ukrainas.
tegutsevad metsavennad said ka Soomest relvastust. Tihti valmistati ka ise relvi. Kõige rohkem valmistati lõhkekehasid. Need valmistati rattapussidest, mis täideti kivide lõhkamiseks lõhkeainega. Need õhati süütenööriga süütekapsli abil. Selliseid lõhkekehasid kasutati enamasti Rannametsas Pärnumaal. On isegi väidetud, et ise valmistatud lõhkekehad olid palju efektiivsemad, kui tööstuses valmistaud käsigranaadid. Metsavendlus Tartumaal Tartumaal tekkisid esimesed metsavendade grupid pärast 14. juuni küüditamist. Neile hakkas lisajõudu saabuma pärast sõja puhkemist. Esimene lahing toimus 1. juulil 1941, kui punaväelasest ja hävituspataljonlasest koosnev hästirelvastatud üksus ründas Võrtsjärve ja Valguta küla vahel metsas 8 mehest koosnevat metsavendade gruppi. Taganemisvõimaluse väljaselgitamiseks saadeti kaks meest luurele. Enne nende naasmist, piirati metsavennad ümber.
Välispoliitikas- alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Saksa Dvs soovitas katkestada sotsialismi ülesehituse. Sisepoliitikas- liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õiguse liiduvabariikidele. Hakati nõudma, et Venemaalt liiduvabariikidesse komandeeritud juhtiv "kaader" õpiks suhtlema kohalikus keeles. 8. Mida kujutas endast metsavendlus? Nad olid vastupanuliikumise tähelepanuväärseim osa, kes end Nõukogude võimu eest varjasid ja/või selle vastu võitlesid.
Külastuskäik KGB kongidesse Metsavendlus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti aladel toimuv väga kirev. Möödunud repressioonid, sõda ja massiküüditamine olid teinud väga palju halba ning inimesed alustasid enda varjamist juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus aga selline vajumine pärast 14. juuni küüditamist. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissar...
Millised olid eestlaste valikud Teised maailmasõjas Teises maailmasõjas osalunud eestlased olid peamiselt Saksa, Vene ja Soome relvajõudude kooseisus, kuid eestlasi leidus ka teiste riikide armeedes. Punaarmees koosnes peamiselt nendest eestlastest, kes sinna sunniviisiliselt mobiliseeritud olid, ehkki see oli ebaseaduslik. 1941. aastal loodud hävituspataljonid olid erandiks, sest nende eesmärgiks oli võidelda metsavendadega. Metsavendade hävitamiseks kasutati rangeid meetmeid, mille käigus suri ka palju tsiviilisikuid ja kariloomi. Hävituspataljonid koosnesid peamiselt inimestest, kes tegid tööd okupatsioonivõimudega. Hävituspataljonid purustati Saksa vägede poolt. Punaarmee poolel võitles ka 22. territoriaane laskekorpus, mis oli loodud Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ning koosnes ainult eestlastest, mis ajapikku vähenes. Punaarmee viis selle laskekorpuse 1941. aastal Venemaale, kus eestlastest hukkus ja sai vigast...
,,Millised oli eestlaste valikud II Maailmasõjas?" II Maailmasõda toimus aastatel 1939 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning milles meie, eestlased, kaotasime oma iseseisvuse. Eestlaste soov kaitsta oma riiki oli tugev. Parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Sõja- aastad olid laastavad Eesti meestele, kuna tuli teenida erinevates armeedes. Tihti ei jäetud valikud ning tuli astuda vaenlase leeri sundmobilisatsiooni tagajärjel. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagrit...
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine. *Ülekaalu taotlemine Euroopas. *Mõju laiendamine Kolmandas Maailmas. 6.Miks saavutasid Hiina kommunistid kodusõjas võidu? *NSV Liidu toetus. *Agraar...
MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning si...
eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlusmetsavendlus.Tegutsesid Pärnu,Viru, ja Võrumaal. Loodeti etlääneriigid soovivad
Arved Viirlaid Elulugu: Arved Viirlaid sündis 1922. aastal Harjumaal taluniku pojana. Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 Kanadas. 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Looming: Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Tuntuks sai Arved Viirlaid proosakirjanikuna. Tema looming on kantud ühest eetilisest põhimõttest: r...
Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas. Sõja lõpuaastal ja pärast seda jäid või läksid metsa rohkesti Saksa sõjaväes
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl S...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg.
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid. 1944 -1953 aastatel vastupanuvormiks metsavendlus. 1950 aastal suruti relvavõitlus maha. 1949 aastal suurküüditamine. Vaimuelu allutati valitseva reziimi ettekirjutustele. Punapropaganda vohamine. Avalik vastupanu 1950 aastal asendus metsavendlus põrandaaluste noorterühmadega, hiljem
1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane. Eestlased ise, kes võitlesid Punaarmees, nii ei arvanud.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid
Tähtsaim sündmus eestlaste jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt. MRP ja Baaside leping. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Põhilised kolm sõjaväge olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee
· Eesti NSV-s uus venestamis aeg · Üdini Moskvameelne · Umbkeelne · Vene keel peale surumine Peamised vastupanu vormid 1940. Metsavendlus - relvaga võitlus 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuvormid Majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühisk. · Talude likvideerimine · Kolhoosidele üleminek · Erasektori likvideerimine · Käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine · Võõrtööjõu sissetoomine SÕJAJÄRGNE VÄGIVALDJA METSAVENDLUS Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu . Nõukogude võim püüdis igasuguse vastupanu maha suruda . Võimude vägivallapoliitika eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrolli alla . Seda suunas parteiaparaat ja elluviijaks olid julgeolekuorganisatsioonid . 1944- 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks relvavõitlus - metsavendlus . Tegutseti üle
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg.
AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa ...
1944- 1950 Nikolai Karotamm. Ühiskondlik elu. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. Vastupanu keskmeks oli metsavendlus, kelle tegevust toetasid kohalikud elanikud- varustati toidu, peavarju ja informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50
Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata armeesse okupeeritud riikide mehi
valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist. Metsavendlus oli aktiivne relvastatud vastupanu okupatsioonivõimudele. Metsavendlus muutus eriti aktiivseks pärast 1941. aasta juuniküüditamist. Metsavennad võitlesid sini- must-valge lipu all mis näitas, et nad võitlesid Eesti omariikluse eest. Tuleb tõdeda, et metsavennad käitusid osalt ka vääritult oma rahva suhtes. Nii näiteks rüüstati mitmeid Eestimaa talusid ning mõrvati kaasmaalasi. Samas näitas metsavendade tegevus (suudeti Moskva poolt maha suruda alles 1953), et eestlased olid valmis, lähtudes oma rahvustundest, omariiklust vajadusel relvaga kaitsma
taastus laulupidude traditsioon; ideoloogiline surve; linnastumine; tsensuur; 1955. aastal alustas saateid Eesti Televisioon; infosulg Lääne suunal; 1970. aastate algul värvitelevisioon Eesti Vabariigi kultuuri halvustati 2.Kirjuta tabelisse antud perioodi EKP juht ja teise lahtrisse selle perioodiga seotud märksõnad, ,,40 kiri", suurküüditamine, ETV saadete algus, metsavendlus, ,,nõukogude Lääs", üleminek kohustuslikule keskharidusele aastas EKP juht märksõna metsavendlus; 1944-1950 Nikolai Karotamm suurküüditamine üleminek kohustuslikule
Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le. 5) Sula periood Nõukogude Liidus, mil lõppes massiline vägivallapoliitika ja pöörati rohkem tähelepanu inimeste elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus.
Enamasti mindi Soome. Soome armeega liitunud eestlasi kutsuti Soomepoisteks. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Peale Soome põgeneti ka mujale väga palju. Enamasti oli tegemist paadipõgenikega, kes sõudsid väikeste kalapaatidega, mis olid tihti peale ka ülerahvastatud, näiteks Norrasse või Rootsi. Väga paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse. Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse. Nad põgenesid metsa, sest muidu oleks neid ära küüditatud. Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima. Kõikjal tekkis matsavendade salku, kes tegutsesid üldiselt omaette, sest sidepidamiseks vahendid puudusid. Metsavendade relvastus piirdus käsirelvadega, mida polnud ka just palju. Metsavennad olid sunnitud taanduma, sest nad olid igati vähemuses.
K. VAINO venestaja, lähtus valitsemisel vaid Moskva huvidest 8. MILLISED OLID NÕUKOGUDE MAJANDUSPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS? * massiline võõrtööliste sissevool * eestlaste osatähtsus vähenes(63%) * urbaniseerumine ehk linnastumine (2/3 linnas) * traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine * elatustase langes 9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST:
Kas Nõukogude ajas oli ka midagi positiivset? Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Eesti kuulus Nõukogude Liidu kosseisu 1944. aastast kuni 1990. aastani. Tänapäeval räägitakse, kui kehva oli Nõukogude aeg, kuid tegelikult võib selles ajas leida nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Inimesed olid rahulolematud valitsuse poliitikaga ning seetõttu hakkas Eestis levima metsavendlus. Metsavendluse kõrgaeg oli 19441953 aastatel. Metsavennad olid need, kes võitlesid Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945...
kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes. 1950- 1978 juhtis EKP-d Johannes Käbin, kes oli Karotammest kuulekam Moskvale, kuid mitte ka äärmuslik venestaja.Käbin ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 1978-1988 juhtis EKP-d üdini Moskva-meelne ja peaaegu umbkeelne Karl Vaino. Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Kui NSVL püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks julgeolekuorganid. 1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus- metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid soovivad taatada Eesti iseseisvust.
aastatel osalenud Juunikommunistide tegevuses, sest oleksin teinud kõik, et säilitada Eesti riigi iseseisvust. Üheks valikuks oli hakata metsavennaks. Metsavendade eesmärgiks oli võidelda Eesti omariikluse eest, järeldan seda faktist, et nad võitlesid omaalgatuslikult okupatsiooni võimude vastu ( avaldasid aktiivset relvastatud vastupanu okupatsiooni võimudele) ning tegid seda sinimustvalge lipu all. Eriti hoogestus metsavendlus pärast juuniküüditamist 14.juuni 1940. Kokku osales metsavendade tegevuses umbes 30 000 inimest. Analoogselt Eestile tekkis metsavendlus Lätis ja Leedus. Metsavendade tegevuses on ka pahupool nimelt kaotasid oma elu metsavendade käe läbi mitmed rahvuskaaslased. Seda väigavlda ei õigusta miski. Metsavendade tegevus, mis saadi võimude poolt kontrolli alla alles aastaks 1953
aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine okupatsiooniriikidest oli sel ajal keelatud. Sundmobiliseeriti seetõttu, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur
Stalinism Sula Stagnatsioon Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole...
· soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974 Sündis Tallinnas Kalamaja linnaosas ärimehe pojana. Õppis Prantsuse lütseumis. Töötas ajakirjanduses ja raadios. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Inglismaale, töötas Londonis BBC muusikatoimetajana, andis välja ajalehte Eesti Hääl. On kirjutanud lastejutte, kuuldemänge, näidendeid, ajaloolisi teoseid Tallinna ajaloost, romaane elust 20. saj Tallinnas ja pagulaste elust Londonis. Loomingus · kindlad prototüübid
Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned? Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda süüdistati natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Käbin oli Karotammest kuulekam. Püüdis olla samal ajal Moskva-meelne ning samas arvestada Eesti NSV eripäradega. Vaino Võimuletulekuga algas venestamisaeg. Aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 15. Iseloomusta kolme erinevat vastupanu vormi ENSV-s: metsavendlus, põrandaalune vastupanu, avalikud väljaastumised. Milliste perioodidega neid seostada saab? Millist pead kõige efektiivsemaks? (40-nendad)Metsavendlus - aktiivne relvavõitlus uue võimu vastu (50-nendad)Põrandaalused - noorterühmad, mille kandepind oli väike (70-nendad)avalikud väljaastumised - peamine võitlusvahend avalikud väljaastumised, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised niong levitada seda informatsiooni.
ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas.” • Samuti on tema lähikondlased öelnud, et 5 filmi • ,,Ideaalmaastik” (1980) • ,,Arabella, mereröövli tütar”(1982) • ,,Georg” (2007) • ,,Tants aurukatla ümber” (1989) • ,,Head käed” (2001) + iseloomustused + katkend filmist ,,Ideaalmaastik” https://www
Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik( riigijuhid) oli valiku teinud 1939- 1940. 3. Milliste riikide, millistes peamistes väeosades sõdisid Eesti mehed ? Eestlased sõdisid peamiselt kolme riigi väeosades: Saksamaa, Soome ja Punaarmee ridades. Punaarmee ja Saksa ridades sõditi sunniviisiliselt, kui saadi siis põgeneti Soome. Pea igas sõdivas riigis oli eestlasi esindatud. 4
Hilisstalinism 1945-1953 Võimsus ja jõuetus - Sotsiaalmajanduslik kaos - Peaeesmärk aatomirelva loomina - Kontrollis suurt territooriumi Euroopas ja Aasias - Suur armee Sisepoliitika - Kõrgemat juhtkonda iseloomustas ebalevus - Rahvakomissaride Nõukogu -> Ministrite Nõukogu - Kommunistliku Partei XIX kongressil 1952 püüdis partei juht Stalin teha parteis selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksporti...
Relvastatud vastupanuliikumine *Aastatel 2944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Samal ajal oodati ja loodeti lääneriigi abile taastamaks Eesti iseseisvust . * Metsa vendade põhi konseptsiooni moodustasid Saksa sõjaväes teeninud mehed, Saksa okupatsioonivõimudega koos tööd teinud inimesed, punaarmee mobilisatsioonidest kõrvale hoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed ligi 30 000 inimest, neist aktiivses relvajõus osales kuni 10 000 metsavenda * Kohalikud elanikud toetasid metsavendi toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid
Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest. ENSV parteijuhid püüdsid kõik olla Moskvale meelepärased. Olid venemaa eestlased ja kompartei ustavad sõdurid. Erinevus seisnes selles, et Karotamm ja Käbin seisid ka Eesti eest, aga Vaino oli venemeelne. Peamised vastupanuvormid (küllaltki aktiivne) 1940. aastad metsavendlus (st. relvaga võitlus) 1950. aastad põrandaalused noorterühmad 1970. aastad avalikud vastupanuavaldused Infot läänemaailmast saadi 1. välisraadiojaamade kaudu 2. 1950 aastatel tihenesid Eesti NSV teadlaste sidemed väliskolleegidega 3. Eestis levisid välismaa muusika, stiilid, liikumised, teadusharud, kunst 4. oluliseks aknaks oli Soome, kellega 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti muutus nö
Eesti nsv 24 peatükk. Kommunistliku reziimi taastamine tõi endaga kaasa ühiskonnaelu ümberkorraldamise. Nõukogude võimu suhtus palju inimesi eitavalt.1950 a soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid kontaktid valismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste nõukogude Liidu vabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud" piirkonnaks. Nõukogude võm taastati Eestis 1944 aastal Punaarmee abil. Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud ee...
riikidel majanduskriisist üle saada VLO(varssavi pakt)-1955 aidata üksteist sõjaolukorral *Karotamm-(1944-1950) arvestas Eesti vajadusi; tegeles sõjajärgsetel keerulistel aegadel mil kehtestati NSV võimu *Käbin-(1950-1978) laveeris, oskas asja ajada, säilitada Moskva käske ja Eesti huve *Vaino-(1978-1988) äärmuslik valitseja käsumajandus- tehti nii nagu riik ütles küüditamine-1949-eestlaste vastupanu suruti maha metsavendluse nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks EKP III pleeniumi tagajärjel olid paljud haritlased sunnitud oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine
põhjaveetasemega piirkondades. Püüti varjata elusloodusega. Näiteks ehitati tihnikusse või siis maskeeriti kunstlikult (punuti pilliroomatte, laoti ümber haohunnikuid ja turbamättaid). Pooleldim aa-alused punkrid ehk pinnasesse süvendatud punkrid. See oli levinum punkritüüp Need rajati pinnasesse kaevates või olemasolevat lohku ära kasutades. M aa-alune punker M aa-alune punker M aapealne punker Lõpetuseks Taasiseseisvunud Eestis on metsavendlus kui mingis mõttes rahvusromantiline, kuid enamjaolt rohujuure tasandilt alanud vastuhakk ülekaalukale vastasele pälvinud palju tähelepanu. Tänam e kuulam ast!
liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda. Nad kõik arvestasid Moskvaga ning üritasid rahva jaoks olukorda parandada. Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti. Nende vastupanu nõrgendas suurküüditamine (20700 inimest, 1949 26.märts). 1950datel asendus metsavendlus põrandaaluste noorteorganisatsioonidega. Eestlased said infot läänemaailmast: 1) Ameerika Hääl raadiojaam NYs 2) Euroopa raadiost Vaba Euroopa 3) Vabadusraadiost Oluliseks aknaks läände oli Soome, sest P-Es oli võimalik vaadata Soome televisiooni saatseid, avati Tallinn-Helsinki laevaliin, mis tõi meile turiste, kes tõid kaasa tarbeesemeid ja tarbimiskultuuri läänest. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest. Samuti
aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna kuigi tol ajal oli see keelatud. Neid sundmobiliseeriti kuna oli vähe neid inimesi, kes oleks valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilisatsioonile, mis vähendas ka eesti meeste vaba valiku võimalusi palju rohkem. Metsavendlusesse läksid need, kes olid enamasti
Ajalugu Lähiajalugu II IX kl 3. tööleht: Eesti NSV 1. Peale teist maailmasõda toimus suur eestlaste küüditamine 1949. aastal, märtsikuus. 2. Järjesta. Alusta varaseimast. 4. Vaino Väljas 2. Johannes Käbin 1. Nikolai Karotamm 3. Karl Vaino 3. Millised vastupanuliikumise vormid olid eestlaste poolt Nõukogude võimu vastu suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele, areng aeglustus ning peatus. Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades.
Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
