kuulusid pahempoolsed, peaministriks sai Barbarus. Kõik riigi ametnikud vahetati välja, ning riigi valitsus läks peagi kommunistide kätte. Asutati Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL) kommunistlike kandidaatide propageerimiseks. Juuli teisel poolel nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ''rahvapalve'' ning Eesti sai NSV Liidu koosseisu osaks. 4. Iseloomusta ENSV'd STALINI valitsemisperioodil: võimustruktuur, küüditamine, rahvavaenlase otsimine. - NSV võimu taastamine Eestis algas Punavägede sissetungiga. Võimustruktuur oli sarnane NSV Liidu omaga- totalitaarne- juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. 1944- 1945 vähendati Eesti territooriumi, samuti ka Läti piire, mistõttu jäid mõlemad riigid ilma sõjalis-strateegilistest piirialadest. Haldusjaotus jäi algul samaks, külanõukogud said võimuorganiteks, viidi läbi rajoniseerimine. Tekkis metsavendlus- kommunistid
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn
Kommunistlik Venemaa Anni Petron XI klass Lagedi Kool 2017/18 Partei ideoloogia • Kommunistlik patrtei (Lenini juhtimisel) • Kehtestati üheparteisüsteem • Uus võimustruktuur juurdus aegamisis • Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) Juhikultus • Jossif Stalin • Rõhutati päritolu • igustati madalat haridustaset • „Geeniusest“ juht teadis kõigist kõige paremini, tema otsus oli ai- nuõige Vabaduste ja inimõiguste piiramine •Talupoegadele kehtestati töökohustus •Tegutses GULAG- sunnitöölaagrite keskne juhtimisorgan
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Pa...
Eesti nsv 24 peatükk. Kommunistliku reziimi taastamine tõi endaga kaasa ühiskonnaelu ümberkorraldamise. Nõukogude võimu suhtus palju inimesi eitavalt.1950 a soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid kontaktid valismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste nõukogude Liidu vabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud" piirkonnaks. Nõukogude võm taastati Eestis 1944 aastal Punaarmee abil. Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid.
1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3. Karl Talpak soomepoiste vaimne juht, Suursõjas silmapaistnud kapten 4. Jüri Uluotsprofessor,peaminister 3.)ENSV võimustruktuur: *Riigikogu nimetati umber Ülemnõukoguks * Vabariigi valitsust kujundas Rahvakommissaride Nõukogu *linna-ja vallavalitsuse asemel moodustati täitevkommitee *EKP kujunes juhtivaks ja suunavaks jõuks ühiskonnas *politsei asemel tuli miilits *kaotati Eesti sõjavägi *seadused NSVL eeskujul * kiideti heaks Moska otsuseid 4.) Hävituspataljonid on: * metsavendade vastased *võitluseks rahvusvaenlaste vastu *vabatahtlikud *nõukogude aktivistid 5
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganistes / ettevõtetes / kolhoosides / sovhoosides) -iseloomulik oli parteikaadrite pidev puhastamine 1940 haripunktis võitlus nn kodaniku natsionalismiga -olulisemad ametikohad - nomenklatuursete ametikohtade loet...
Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus ? Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) , pealinnaks Moskva. 1922. aastal
Karotamm J.I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp
Nõukogude Eesti - anekdoot,tragöödia või areng ? Meid solgutati ühest võimust , teisse võimu seega 1944.a. Läksime jälle sakslaste käest Nõukogude Venemaa võimu alla ja taastati Eestis Nõukogude võim . Võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidule - Kõik mida Nõukogude võim vastu võttis , võtsime ka meie. See sarnases ainiti sellele ,et me olime terve see aeg ainult kellegi teise mõju all . Meil ei olnud mitte midagi . Isegi Venesõjaväelased võtsid meie riigi käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus. Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem
Põhirõhk oli rasketööstusel, kergetööstuslikke tooteid peaaegu et ei toodetudki. 17. Millal okupeeris ja liitis NSV Liit Eesti? Kuidas see toimus? 17. juuni 1940. Pärast MRP (1939, 23. august) sattus Eesti NSV Liidu mõjusfääri ning NSV Liit võttis ülesandeks Eesti oma võimule allutada. 18. Millal ja millistel asjaoludel vallutas NSV Liit Eesti teistkordselt? (52) 1944. Pärast seda, kui Venemaa alustab vastupealetungi Saksamaale. 19. Millistest osadest koosnes nõukogulik võimustruktuur (nimeta ja selgita)? (52) Nõukogude võimustruktuur koosnes : 1. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eesti kommunistlik partei allus Moskva korraldustele ja täitis sealt tulnud juhtnööre. 2. Eesti NSV valitsus - täitis Eesti kommunistliku partei ja moskva keskvõimu tahet- koosnes rahvakomissaride nõukogust ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. 3. Eesti NSV ülemnõukogu tal polnud reaalset võimu ja sinna valiti kõrgemalt poolt heaks kiidetud kandidaadid. 20
1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu ja 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925. aastal kehtestati ühepartei süsteem ja võimule jäi fasistlik partei. Hakati kinnistma diktatuuri ja anti Mussolinile kuningaga võrdsed õigused. Nõukogude valitsuse kujunemine algas 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Võimukeskmeks kujunes siiski kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aastal saadeti Asutav Kogu laiali. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik parteid ja kehtestati ühepartei süsteem. Enamlaste võimule tulekuga hakkas Venemaal kodusõda, kus lõpuks võitjana väljusid enamlased. 1924. aastal suri Lenin, kes oli kommunisliku partei juht. Tema surmaga hakkas võimuvõitlus, kus peale jäi Stalin, kes oli kommunsliku partei peasekretär. Stalinil kujunes välja ainuvõim.
Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, suuresti on sellele kaasa aidanud venestamine, sest enamik asualadest paiknevad Venemaa avarustes. Sarnaselt juhtus ka Eestis 1970.aastate lõpul, kui algas uus venestamiskampaania, mille raames Eestis põlisrahvuse osatähtsus langes 63 protsendini. Emakeelt kõnelejate vähenemise üheks põhjuseks võib olla ka linnastumise tendents ning
1914. aastal alanud esimene maailmasõda põhjustas Venemaa sisemise kokkuvarisemise. 1917. aasta veebruarirevolutsooni käigus kukutati võimult Romanovite dünastia. Keiser Nikolai II loobus troonist ning võim läks ajutise valitsusele. Sama aasta sügisel kukutasid enamlased oktoobripöörde ajal ajutise valitsuse ninga alustasid nõukogude riigiaparaadi rajamist. Uue riikluse tegelikuks võimukeskseks sai Vladmir Lenini juhitud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur põlistus järk-järgult. Mõne aasta jooksul likvideeeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem! Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) ning pealinnaks Moskva. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1944 11.09.1044 Tallinna ,,vabastamise" päev Liiduvabariikide võimustruktuur Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale
Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriikideks. 221 ekr võttis Shi Huangdi võttis kogu Hiina oma võimu alla. Lisaks suurele ametnikkonnale tugines võim ka hiiglaslikule armeele , mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Kodusõja ajal kukutati ta järeltulija. Sai alguse uus Hani dünastia. Kujunes välja võimustruktuur ja valitsus viis mis oli keisririigile omane. Tänapäevani nim osad end hani rahvaks. Hiinas tekkisid Hiina heiroglüüfkiri u 1500ekr.See on kasutusel tänapäevani. Hiina keiser oli jumaliku päritoluga piiramatu võimuga valitseja. Kelle võim tugines armeel ja õpetatud ametnikkonnal. Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst. Hiina pere oli patriarhaalne, nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele.
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8
Nõukogude Eesti Pr 39. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus
aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastaks 1980 oli eestlasi parteis aga 51% ja liikmeid kokku 70 195. 50-ndate alguses
Nõukogude võimu taastamine algas 1944 aasta suvel.Punaarmeega tulid Eestisse operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad.Sama võimustruktuur nagu NSVL(juhtiv koht komm parteil, kuigi vormiliselt oli ENSV Ülemnõukogu).Komm partei allus täielikult Moskvale ja lähtus sealsetest korraldustest. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest.Enamik tolleaegseid komm olid parteiametnikud, töödates juhtivatel kohtadel tähtsamates asutustes.Sõjajärgsetel aastatel koosnes EKP peamiselt Venemaa eestlasest, kohalike osakaal hakkas suurenema 1950.EKPs oli algul
elab allpool vaesuse piiri, sest nad on selles ise süüdi. Firmaomanikud ja kõrged valitsusametnikud juhinduvad Eesti Vabariigi valitsusliidritest ja kehtivatest seadustest, mis ei pea töötuid (madalad toetused) ega töölisi (madal keskmine palk) eriti austusväärseteks kodanikeks. Neilt ei saa ju toetussummasid erakondade valimisteks. ,,Antonio Gramsci järgi säilitab ühiskonna eliit oma hegemoonia luues teatud uskumuste süsteemi, ideoloogia või müüdi, mille kohaselt kehtiv võimustruktuur on loomulik ja õige. Kasutades oma eelistatud juurdepääsu erinevatele rohkem või vähem varjatud propagandavahenditele (sh haridus, kultuur, poliitika, õigus) levitab ta oma kavalat ideoloogiat laialdaselt. Tagajärjeks on see, et inimesed võtavad selle müüdi omaks, mõistmata, et tegelikult on see nende allutamise vahend" (P. Jõgi 1997, lk 96). Kahju on vaadata kodutuid, kelle eesmärgiks elus ongi mõte elada üks päev korraga, leida endale süüa ja koht kus magada
rahuldamiseks. Toidunappus. · Terav riigisisene võimuvõitlus 1917 aastaks oli kujunenud Venemaal kaksikvõim valitsus vs. bolsevikud. Kuidas? · Peale bolsevike võimuletulekut 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Tegelikuks võimukeskmeks kujunes kommunistlik partei. · Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. · 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu ja mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad. Kehtestati üheparteiline süsteem. · 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Tunnused: · Üks partei/ideoloogia kommunistid. · Juhi kultus Jossif Stalin.
karmile ultimaatumile. Eestisse sisenenud punaväelaste toel loodi uus Moskvale meelepärane valitsus ning korraldati "valimised", kus võitis ülekaalukalt punaste valimisliit. 21. juulil 1940. a kuulutas vastvalitud Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning esitas palve Eesti NSV astumiseks Nõukogude Liitu, mille formaaljuriidilise täitmisega 6. augustil 1940 lõppes Eesti annekteerimine. b) Võimustruktuur Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV parlament. ENSV kõrgeimaks riigivõimuorganiks oli ENSV Ülemnõukogu vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV põhiseadusele. Samuti oli Eesti NSV Ülemnõukogu ainus Eesti NSV seadusandlik organ. c) Nõukogude võimu poliitika: majandus, kultuur, sisepoliitika d) Repressioonid e) Kaart
juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu poolt. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Selles referaadis tuleb tuleb täpsemalt jutu selleaegsest võimustruktuurist, EKP juhtidest, natukene NSVLi välispoliitikast, majandusest, metsavendlusest ja kultuurielust. Kursiivis on minu vanaema mälestused sellest ajast, mis teeb referaati ilmekamaks ja kergemini loetavamaks. Nõukogulik võimustruktuur 1944. aastal inkorpeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Tollane NSV Liit oli oma poliitiliselt korralduselt totalitaarne riik, kus valitsenud poliitilised, majanduslikud, kultuurilised ja ideoloogilised olud määrasid ära ka sõjajärgse Eesti arengu. Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel
lämmatamine. Hrustsovi ,,sula" ajal alanud kohandumine reziimiga ei tähendanud selle kriitika omaksvõtmist. Selle tõestuseks sai 1980. aastate teisel poolel vallandunud massiline vabadusliikumine, mis tipnes omariikluse taastamisega 1991. aastal. Pool sajandit NSV Liidu koossesisus tähendas Eestile majanduslikku, kultuurilist jm isoleeritust läänemaailmast, mis vastupidiselt kommunistikule retoorikale tõi kaasa ühiskonna mahajäämuse. Nõukogulik võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad kohtadel. Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste kontrolli all. 1944. aasta sept.-okt. viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas oma kontrolli kogu Mandri-Eesti üle.
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3. EKP ja selle juhid. Eesti Kommunistlik Partei: Partei juhiks oli I sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi
Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV ja NSV liidu võimustruktuur oli samasugune: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuid vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult
Punastele astusid vastu vaid üksikud salgad elanikkonna järsk vaesumine. võitlejaid. Eestis loodi esimene kolhoos 22. septembril 1940. 1944 suvel koonduti EV Rahvuskomitee ümber (O. aastal, peamine kollektiviseerimine toimus Tief). Rootsi Eesti diplomaatide kaudu pärast märtsiküüditamist aastatel19491952. kontakteeruti läänega. 18 septembril määras J. Nõukogude võimustruktuur juhtiv roll Uluots peaminister valitsusse O. Tiefi + 10 kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt oli ministrit; sõjavägede ülemjuhataja J. Maide. Püüti kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV organiseerida Tallinna kaitset, mis aga ebaõnnestus, ülemnõukogu. EKP allus otseselt Moskvale. sest jõude oli vähe ja linnas olid veel sakslased. Linnades, valdades, maakondades teostas
baaside leping – luba luua riigil oma sõjaväe baasid teise riigi maale küüditamine – vägivalde, ilma põhjuse ja kohtuotsuseta väljasaatmine riigist okupatsioon - oma valdusesse võtmine Johan Laidoner – sõjavägede ülemjuhataja vabadussõja ajal Konstantin Päts - riigivanem ja Eesti esimene president/riigipea Jaan Tõnisson - riigiteadlane ja – vanem, õigusteadlane, poliitik 2. Pilet EESTI 1944 – 1991 Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal punaarmee abiga. Taastatud võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidu omaga: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) allus täielikult Moskva korraldustele. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP – d Nikolai Karotamm. 1950. aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Ivan Käbin. 1950. aastal oli olulisemaks murranguks Eesti NSV sisepoliitilises elus: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskvameelse ja umbkeelse Karl Vainoga
peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi keisril oli piiramatu võim, sõltus tema valitsemise edukus ülemkihi erinevate huvide rahuldamisest. Eriti tähtsal kohal olid siin sõjapealikute huvid. Keisrit abistas valitsemisel riiginõukogu, kuhu kuulusid troonipärija, mõned lähisugulastest kõrgametnikud, vägede ülemjuhataja ja päikesejumala ülempreester. Tegelik võimustruktuur oli rangelt hierarhiline ja läbipaistmatu. Ka inkadel oli palju jumalaid nt päikesejumal Inti ja kuu jumal Killa. Inkad tundsid omapärast infovahetusvahendit - kiput, mis on moodus info edastamiseks eriliste värviliste nööride ja nendesse tehtud sõlmede abil. Kipu võimaldas edastada ainult arvulist ja veel mõningat, eelnevalt kokkulepitud teavet. Kipuga käis kaasas tavaliselt mingi suuline sõnum, mis määratles sisalduva arvulise info tausta. Kiput lugesid erilise
18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust Sugupoolte vahelised erinevused peres Perekonna vorm Perekonna ühisk. -majanduslik staatus Pere unikaalne mikrokultuur 19. Võimustruktuur Võimust tingitud tulemused 19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna? 19. 2. Kui olulised on need otsused või probleemid perekonnale? Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada? Kes otsustab, kuidas vaba õhtut veeta või milliseid sõpru ja sugulasi külastada? Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle? Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid?
18. 6. Mis valdkonda kuuluvad küsimused, mida peres kunagi ei arutata, kuid mis on olulised perekonna heaoluks või adekvaatse funktsioneerimiseks? 18. 7. Kuidas mõjutavad järgnevad faktorid perekonna suhtlemismudeleid: Kontekst/situatsioon Perekonna elutsükli staadium Perekonna kultuuritaust Sugupoolte vahelised erinevused peres Perekonna vorm Perekonna ühisk. -majanduslik staatus Pere unikaalne mikrokultuur 19. Võimustruktuur Võimust tingitud tulemused 19. 1. Kes milliseid otsuseid langetab? Kellele jääb tavaliselt viimane sõna? 19. 2. Kui olulised on need otsused või probleemid perekonnale? Võib kasutada ka spetsiifilisemaid küsimusi : kes koostab eelarve; kes tasub arved; kes otsustab, kui palju raha kulutada? Kes otsustab, kuidas vaba õhtut veeta või milliseid sõpru ja sugulasi külastada? Kes otsustab töö või elukoha muutuste üle? Kes jälgib laste tegevust ja langetab selle üle otsuseid?
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid
omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati 39. Eesti NSV valitsemine. tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele Nõukogude võimustruktuur. teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus Kuldsed kuuekümnendad.
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
.......................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine........................................................................................................................ 5 ii. Nõukogude võimustruktuur........................................................................................................ 5 iii. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur.......................................................................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...........................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö tegemiseks Töötaja oskused ja võimed peavad konkreetsele tööle vastama Töötajaid tuleb treenida Töötajate innustamine Tulemuspalk Bürokraatia koolkond (M. Weber): o Org tuleb tööle panna õlitatud masinavärgina. Reeglid selleks: Selge ja range tööjaotus Hierarhia, võimustruktuur Vajalikud on täpsed reeglid, protseduurid, instruktsioonid Töötajaid valitakse kvalifikatsiooni alusel Edutamine staazhi ja edukuse alusel, sellest areneb lojaalsus Impersonaalne suhtlemine Administratiivse juhtimise koolkond (H. Fayol): o Keskendus org ja juhtimisele o Töötas välja juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine
· Tööelu kvaliteet (rahulolu ja stress)- mis motiveerib inimest töötama ja tekitab rahulolu. Uue töötaja kohanemine jne. Kuidas stressi ennetada ja mis on selle tagajärjed. · Kommunikatsioon ja grupitöö- töötajad ei ole kunagi infoga rahul. Alati arenguruumi. Kuidaas korraldad kommunikatsiioni võimalikult kõrge rahulolu suunas. Kõiki ei saa kõigest teavitada. · Liiderlus/juhtimine ja võim- missugused juhtimistiilid ja võimustruktuur on toimimise seisukohast parim. Missugune oleks hea/parim juhtimisstiil? Ei ole sellist stiili. Hea juht suudab vastavalt olukorrale kasutada vastavat stiili. · Tarbija psühholoogia- · Inseneri (inimfaktori) psühholoogia ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus- kognitiivse psühholoogia kiiret arengut. Väga kiiresti on hakanud arenema valdkond, mis uurib inimese aju ja tunnetsuprotsesse. Taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine
alahindab konflikti allikaid valitseva klassi sees. Pluralistid väidavad,et ärhuvid võivad olla väga erinevad. Põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Väikese linna mudel sarnaneb tõenäoliselt eliidi mudeliga kus kohalikud juhid on sagedases kontaktis ja teevad otsuseid mis on vastastikku kasulikud. Ühe ülikooli võimustruktuur võib läheneda pluralistlikule ideaalile , kus administratsioon , õppejõud, personal ja üliõpilased võitlevad nappide ressursside eest ega lase võimul koonduda kitsa grupi kätte. 2. Kollektiivse käitumise mudelid (268271). Emotsionaalse nakkuse mudel: Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga
Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks. Muutused väljendusid eelkõige selles, et pikaajalised
Operatiivgrupid. Nende tegevus võtmetähtsusega. Kujutasid endast vähendatud koosseisuga kohalikke võimuasutusi, mis pidid Punaarmee vallutuste järel piirkonnas tegutsema hakkama. Neid hakati Nõukogude tagalas moodustama juba 1943. aastal. Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu taaskehtestamisele, nad ei hakanud koha peal toimetama). Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim. Kongress – pleenum – KK – revisjonikomisjon – KK poliitbüroo/büroo. Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat;
ettevalmistatud partisaniliikumisel. Nõukogude võimuorganite taastamine Eestis algas 1944. aastal koos maa vallutamisega. Nõukogude vägede tagasitulek ei sarnanenud raasugi nende korrapärase sissemarsiga 1940. aastal. Vahetevahel eelnes sellele äge sõjategevus, sest sakslased püüdisd mitmel korral oma rinnet tugevdada. Punaarmee tagasiilmumise kuupäevaks võib lugeda 20. jaanuari 1944 , kui jõuti Narva alla. Aasta lõpuks väljakujunenud Eesti NSV võimustruktuur püsis väiksemate muudatustega põhimõtteliselt nõukogude võimu lõpuni. Taas algas vägivald. Palju inimesi tapeti või arreteeriti ja saadeti Siberisse. 9 1949. AASTA KÜÜDITAMINE 25. märtsil 1949. aastal toimus suur massiküüditamine. Siberisse taheti saata kõik kulakud (kulakuteks nimetati jõukamaid talupoegi), sakslaste abistajad, metsavennad, metsavendade abistajad. Ette oli antud arv, kui palju inimesi tuleb küüditada
nii farmereid kui väikeettevõtjaid, kui ka kokku kuivanud suurööstust. NB! Maareform 1920. Pärast 1944 – Nõukogude okupatsioon hävitas kapitalistlikud turumajanduslikud suhted. Muutused olid dramaatilised. Pärast 1991 – EV taastamise perioodil mindi turumajandusele üle algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata Haldus 1940-1991 NSV Liidu võimustruktuur Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) – täidesaatev-korraldav funktsioon Ülemnõukogu – konstitutsioniline seadusandlik funktsioon Ülemnõukogu Presiidium – täidesaatev-seadusandlik funktsioon Partei ja riik Kommunistlik Partei Riigiinstitutsioonid NLKP Keskkomitee NSV Liit - NLKP KK - Ülemnõukogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
