Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laskesuusatamine ja distantsid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Aleks Jegorov
Laskesuusatamine
Referaat
10.03.13
Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt.
Laskesuusatamine ja distantsid
Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid.
Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades .
Meeste distantsid on 10 km sprint , 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4x7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria . Alates 2005. aastas on uudse alana kasuatusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest.
Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne  – UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis  Austrias .
Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias.
Kuulsamad laskesuusatajad
Eesti kuulsaimad laskesuusatajad on Priit Vislapuu , Rene Zahkna , Avely, Agne ja Auno Allas , Kadri Lehtla jne.
Maailma kuulsaimad laskesuusatajad on meestest Arnd Peiffer , Martin Fourcade , Emil Hegle Svendsen , Andrei Makovejev ning naistest Magdalena Neuner , Kaisa Mäkäräinen , Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne.
Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega.
Kadri Lehtla
Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja.
Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 1996–98 kuulus ta  Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid  Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand.
Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik , kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondiseMerko Team 2005″ neidude treener .
2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli  Jaanus Teppan.
Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke,  Kristjan Oja ja  Hillar Zahkna.
Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14. Kõigil üksikaladel kaotas ta  Eveli Sauele.
Esimest korda osales ta MK-etapil 2007 Soomes Kontiolahtis ja ta sai pikal eraldistardidistantsil (15 km) 104 võistleja seas 97. koha. 7½ km sprindis oli ta 106 osaleja seas 74.
2008. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Rootsis Östersundis. Lehtla oli pikal eraldidistantsil 65., aga sprindis eestlaste parimana koguni 20. Jälitussõidus langes ta 39. kohale. Teatesõidus sõitis Lehtla esimest vahetust ja küllalt hästi, aga naiskond lõpetas 17. kohal. Ka segateatesõidus läbis Lehtla avavahetuse ja Eesti koondis saavutas 11. koha.
2008. aasta suvel toimusid laskerullsuusatamise maailmameistrivõistlused Prantsusmaal  Haute Maurienne'is. Lehtla oli sprindis 20. ja jälitussõidus tõusis 16. kohale. Osavõtjaid oli vastavalt 22 ja 19, Eestist üksnes Lehtla.
2009. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Lõuna- Koreas  Pyeongchangis. Ta osales viiel alal. Tavadistantsil (15 km) jäi ta 66. kohale, sprindis oli ta parima eestlasena 28. ja jälitussõidus langes 42. kohale. Teatesõidus läbis ta avavahetuse ja tegi kõigest 1 möödalasu, Eesti koht oli 14. Segateatesõidus oli ta samuti avavahetuses, Eesti sai 13. koha.
Maailma karikasarjas tuli Lehtla esimest korda 30 parema sekka viimasel MK-etapil Norras Trondheimis, kus ta sprindis oli parima eestlasena 27. ja jälitussõidus tõusis 25. kohale. Maailma karika kokkuvõttes oli ta 66.
Olümpiahooaeg ei alanud Lehtlale hästi. MK-etapil tuli ta enne olümpiat vaid korra individuaalselt 50 parema sekka. 2010. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos osales ta kolmel distantsil . Tavadistantsil oli ta 45. Sprindis jäi ta 64. kohale ega pääsenud jälitussõitu. Teatesõidus oli Lehtla tavapäraselt avavahetuses ja läbis selle 2 möödalasuga, aga Eesti koondis oli 18., edestades üksnes Lätit.
Pärast olümpiat toimusid Otepääl Euroopa meistrivõistlused. Lehtla oli tavadistantsil 34., sprindis 32. ( Saue oli kummalgi distantsil 4.) ja jälitussõidus 17. Teatesõidus tegi Lehtla 1 möödalasu, olles koondise täpseim, ja Eesti saavutas kõrge 5. koha.
Maailma karikasarjas esines Lehtla pärast neid kaht suurvõistlust paremini, tuli korduvalt 40 parema sekka ja Norras Holmenkollenis sai sprindis isegi 23. koha. Maailma karika kokkuvõttes oli ta taas 66.
Järgmine hooaeg oli eelmisele sarnane. Hooaja esimese poole tulemustest võib heana märkida üksnes Sloveenias Pokljukas segateatesõidus saavutatud 10. kohta. 2011. aasta maailmameistrivõistlused laskesuusatamises toimusid Venemaal Hantõ-Mansiiskis ja Lehtla sai seal sõita kaks distantsi. Tavadistantsi lõpetas ta 57. koha ja 7 trahviminutiga (Saue oli 12.), sprindi 66. koha ja 4 trahviringiga, jälitussõitu pääses 60 paremat.
Pärast MM-i sõitis ta taas Holmenkollenis kaks korda 40 sekka, parimaks kohaks jäi 30., ja hooaja kokkuvõttes oli ta 67.
2011/12. aasta hooaeg oli Lehtla parim. Ta sõitis korduvalt MK- sarjas 30 sekka. Oma parimat tulemust MK-etapil parandas ta kaks korda, olles kõigepealt Holmenkollenis pärast 29. kohaga lõppenud sprinti jälitussõidus 20. ja siis Kontiolahtis pärast 21. kohaga lõppenud sprinti jälitussõidus 18. Maailma karika kokkuvõttes oli ta 48.
2012. aasta maailmameistrivõistlusedc laskesuusatamises toimusid Saksamaal Ruhpoldingis. Sealgi saavutas Lehtla parima koha suurvõistlusel: ta oli tavadistantsil 22. 3 trahviminutiga. Kuid sprindis oli ta alles 43. ja jälitussõidus langes 53. kohale, sõites 7 trahviringi.
Saavutused
Maailmameistrivõistlused
2009  Pyeongchangis
  • 28. koht 7,5 km sprindis
  • 42. koht 10 km jälitussõidus
  • 66. koht 15 km tavadistantsil

Maailma karikasarjas
Parimad kohad MK-etappidel:
  • 18. koht – 12.02.2012,  Kontiolahti, 10 km viitstardist;
  • 20. koht – 04.02.2012,  Holmenkollen, 10 km viitstardist;
  • 21. koht – 11.02.2012,  Kontiolahti, 7,5 km sprint;
  • 24. koht – 11.01.2012,  Nové Město, 15 km tavadistants;
  • 29. koht – 02.02.2012,  Holmenkollen, 7,5 km sprint.

Kasutatud allikad :
http://et.wikipedia.org/wiki/Kadri_Lehtla
http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine
Laskesuusatamine ja distantsid #1 Laskesuusatamine ja distantsid #2 Laskesuusatamine ja distantsid #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aleks Jegorov Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti laskesuusatamine
15
doc

Eesti laskesuusatamine

Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, sveitslased, prantslased ja rootslased. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus

Kehaline kasvatus
Laskesuusatamine ja Kaija Parve
7
docx

Laskesuusatamine ja Kaija Parve

tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda OM-il võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks

Kehaline kasvatus
Suusatamine ja Eesti suusatajad
24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi,

Suusatamine
Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial
13
doc

Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial

· Roland Lessing (laskesuusatamise sprindi 62., 20 km 65., teatesõidu 14.) Kruvis detsembris MK-etapi 2. kohaga olümpialootused kõrgeks, ent Whistleri radadel oli vahepealne hoog raugenud. Õnneks jätkab ta üritamist, ent peaks mõtlema, miks tiitlivõistlused üksteise järel ebaõnnestuvad. · Martten Kaldvee (laskesuusatamise sprindi 74., 20 km 81.) Teine tänavu talvel MK-etapil üllatanud mees näitas, et tema tegelik tase ongi kaheksandas kümnes. Pärast esimest distantsi kuulutas veel head vormi, teise sõidu järel tunnistas selle kadumist. · Kadri Lehtla (laskesuusatamise sprindi 64., 15 km 45., teatesõidu 18.) Eelmised tiitlivõistlused on näidanud, et temas peitub palju rohkem. Pidanuks mõtlema, kas olümpiahooaeg on ikka sobiv aeg tuleviku tarbeks põhja laduda. · Sirli Hanni (laskesuusatamise sprindi 84., teatesõidu 18.) Võistles küll pooltõbisena, ent oli eestlannadest nõrgim ning kokkuvõttes punase laterna piirkonnas

Kehaline kasvatus
Suusatamine - keskkooli referaat
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 12 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem korraldati võistlusi jõe või järve jääl. Samas demonstreerisid soomlased Nykänen ja Kuvaja eestlastele esmakordselt suusahüppeid. 1929 - 3

Kehaline kasvatus
Nimetu
16
docx

Nimetu

......................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..........................................9 4.4 Mäesuusatamine olümpiamängudel...................................................9 5 SUUSAHÜPPED............................................................................10 5.1 Maailmakarikavõistlused suusahüpetes..............................................10 6 LASKESUUSATAMINE..................................................................11 6.1 Maailmakarikavõistlused laskesuusatamises........................................11 7 KAHEVÕISTLUS..........................................................................12 7.1 Kahevõistluse alad.......................................................................12 7.2 Maailmakarikavõistlused kahevõistluses............................................12 8 SUUSASPORDI KUJUNEMINE EESTIS..............

Kategoriseerimata
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat. Püüan välja selgitada ja anda ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumiste

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun