2004/2005 4 3 70 2005/2006 17 11 38 2006/2007 11 5 TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1994 Lillehammer 5 km KL 30 10 km Gundersen V 27 4 X 5 km teatesõit 12 1998 Nagano 30 km V 46 2002 Salt Lake City 30 km KL 7 15 km ÜS V 8 5 km KL + 5 km V 15 sprint V 25
saksakeelt kõnelev võitja. Kvalfoss sai kokku 11 individuaalolümpia-ja maailmameistrivõistluste medalit aastatel 1982-1991, lisaks viis teatesõidu medalit. Ta on oma hariduse saanud Norra sporditeaduste koolist. Ta oli Norra lipukandja olümpiamängudel 1992. aastal Albertvilles. 3 1 Saavutused Olümpiamängud Kuld 1984 Sarajevo 10 km Hõbe 1984 Sarajevo 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1984 Sarajevo 20 km Maailmameistrivõistlused Kuld 1982 Minsk 10 km sprint Kuld 1983 Antholz 10 km sprint Kuld 1989 Feistritz 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 20 km normaalne Hõbe 1982 Minsk 4 x 7,5 km teatesõit Hõbe 1985 Ruhpolding 10 km sprint Hõbe 1989 Feistritz 10 km sprint Hõbe 1990 Oslo 10 km sprint Pronks 1983 Antholz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1989 Feistritz 4 x 7,5 km teatesõit Pronks 1991 Lahti 10 km
88 (kaotus võitjale 12.84) M Slaalom 22.02.2018 (kokku osalejaid 106) katkestas Tormis Laine Foto: Eesti Suusaliit Murdmaasuusatami ne Marko Kilp Sünniaeg: 01.11.1993 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13.02.2018 (kokku osalejaid:80) II veerandfinaalis 18.koht, aeg: 3:12:00 (kaotus võitjale 1,45) M Teatesõit sprindis 21.02.2018 (kokku osalejaid: 28 *14 võistkonda) 17.koht,(Eesti koondises olid Marko Kilp ja Karel Tammjärv) *I poolfinaalis 9.koht. Tulemus 16.30,30 (kaotus võitjale 26,33) Marko Kilp Foto: Stanislav Moshkov Raido Ränkel Sünniaeg: 13.01.1990 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13
EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81. Martten Kaldvee 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing NAISED 7,5 km sprint 55. Eveli Saue 64. Kadri Lehtla 83. Kristel Viigipuu 84. Sirli Hanni 10 km jälitussõit Eveli Saue katkestas 15 km eraldistart 42. Eveli Saue 45. Kadri Lehtla 4x6 km teatesõit 18. Eesti Kadri Lehtla, Eveli Saue, Sirli Hanni, Kristel Viigipuu Murdmaasuusatamine MEHED Sprint klassikastiilis 14. Peeter Kümmel 25. Timo Simonlatser 42. Anti Saarepuu 59
2. Tobias Angerer GER + 0,5 3. Pietro Piller Cottrer ITA + 0,9 Naised: 7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega 1. Olga Savjalova RUS 41.27,5 2. Katerina Neumannova CZE + 0,5 3. Kristin Steira NOR + 2,1 Naised: 10 km (v) 1. Katerina Neumannova CZE 23.58,4 2. Olga Savjalova RUS + 26,5 3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6 Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen 2. Saksamaa + 11,9 Stefanie Böhler, Viola Bauer, Claudia Künzel-Nystad, Evi Sachenbacher-Stehle 3. Norra + 15,7 Vibeke Skofterud, Marit Björgen, Kristin Steira, Astrid Jacobsen Mehed: 4x10 km teatesõit 1. Norra 1.30.49,2 Eldar Rönning, Odd-Björn Hjelmeset, Lars Berger, Petter Northug) 2. Venemaa + 3,2 Nikolai Pankratov, Vassili Rotsev,
02 Torino 1 72 Kristina Smigun 10 km k 16.02 Torino 1 167 Kristina Smigun 7,5 km + 7,5km 12.02 Torino suusavahetusega 8 80 Anti Saarepuu vabastiilisprint 1,4 k 22.02 Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino 8 16 Eesti meeskond: 4 × 10 km teatesõit 19.02 Torino Aivar Rehemaa Andrus Veerpalu Jaak Mae Kaspar Kokk Murdmaasuusatamine 2010.a. Koht Osav. arv Sportlane/võiskond Võistlusala Millal? Kus? 2 78 Kristina Smigun-Vähi 10 km vabatehnikas 15.02 Vancouver 6 53 Andrus Veerpalu 50 km klassikat ühisstardist 28.02 Vancouver
9 50. Kauri Kõiv (Eesti) +4.07,1 (4) Laskesuusatamine - Naiste 15 km individuaaldistants 42. Eveli Saue (Eesti) +4.35,1 (2) 45. Kadri Lehtla (Eesti) +4.50,1 (2) Laskesuusatamine - Meeste 20 km individuaaldistants 20. Priit Viks (Eesti) +3.15,6 (1) 44. Kauri Kõiv (Eesti) +4.59,9 (3) 65. Roland Lessing (Eesti) +7.07,3 (5) 81. Martten Kaldvee (Eesti) +9.34,2 (6) Laskesuusatamine - Naiste 4x6 km teatesõit 18. Eesti + 8.19,2 (2+16) Kadri Lehtla, Eveli Saue, Sirli Hanni, Kristel Viigipuu Laskesuusatamine - Meeste 4x7,5 km teatesõit 14. Eesti (Priit Viks, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Roland Lessing) +6.38,4 (3+10) Iluuisutamine Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand said küll olümpiapääsme, kuid et Mallory otsustas Eesti kodakondsust mitte taotleda, ei saanud nad olümpial osaleda. 17
• Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid • Riiete vahetamine • Varustuse jagamine RISKID JA ENNETAMINE R I S KI D E N NE TA MI N E
Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, sveitslased, prantslased ja rootslased. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks. Samuti vähendati märkide kaugust, mis toodi 150 meetrilt 50 meetrini. Lubatuks sai ainult manuaallaadimine. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul
asetada oma keha nii aerodünaamilisse asendisse kui võimalik. Viimastel aastatel on radade autorid pööranud rohkem tähelepanu laskumiste tähtsusele. Kogu ajast moodustab laskumisel oldud aeg väikest osa, kuid saha tegemisega, vale laskumistrajektoori valikuga või liiga suure kehatakistusega võib kaotada palju väärtuslikke sekundeid. Võistlustel on murdmaasuusatamise erinevad alad järgmised: sprint, 10/15km, 15/30km, paarissprint ja 4x4km/4x10km teatesõit. Tuntumad eesti murdmaasuusatajad on Kristina Smigun, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, kes on kõik saavutanud häid kohti rahvusvahelistel võistlustel. Eliisabet Merete Leppoja Helga Johanna Leppoja 11.03.2013 9.B Kasutatud kirjandus: http://www.epl.ee/news/sport/murdmaasuusatamine.d?id=51247836 http://www.scandinaviannewsagency.com/2011/02/murdmaasuusatamine- vohikutele.html http://olkas.blogspot.com/2009/02/murdmaasuusatamine-algajatele-osa-2.html http://www.vancouver.eok.ee//362229
Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km. Matkarajal mängitakse erinevaid mänge – teatesõit, tasakaaluvõistlus. Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. Kolmas päev: Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu. Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. Ettevalmistus: Koolitus Matkatehnika tutvustamine Ohutustehnika tutvustamine
suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja. Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud. Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis, Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis, Anti Saarepuu 8. koht 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) Kristina Smigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu.
tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda OM-il võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks
Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis (38:01.3), Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis (+33.9), Anti Saarepuu 8. koht 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) 8 Kristina Smigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis (27:51.4) 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist (+57.1) Meeste teatesõit 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) 9 Kokkuvõte Meie sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt kohti esikümnest. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukas aasta Eestile oli 2002, kus meie mehed Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda. Samuti on valitud Veerpalu ka korduvalt Eesti parimaks meessportlaseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
