ASTMEVAHELDUS Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära.
Häälikute liigitus - Segmendid Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed omadused, nagu kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm. Emakeelt rääkiv inimene suudab eristada ehk segmentida oma esimest keelt. Paljud segmentidena tajutavad üksused on tegelikkuses mitmeosalised. Emakeele hääldamis- ja tõlgendamisharjumused mõjutavad paratamatult seda, kuidas kuuldakse teisi keeli. * Vokaalid helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Jagatakse häälduskoha järgi ees- [i, ü, e, ö, ä], kesk- , ja tagavokaalideks [õ, a, o, u]. Kirjelduses mõõtme üldnimetuseks kõrgus; 4 kõrgustaset kõrge [i, ü, u], keskkõrge [e, õ, o], keskmadal ja madal [a]. Kolmas kirjelduse osa on labiaalsus huuled on ümardatud labiaalsete vokaalide puhul v ümardamata illabiaalsete vokaalide puhul. * Diftongid koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist
How long are you here for? I hear you are leavng tomorrow. Give my regards to your wife. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut
Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, S, Z, Z, X, Y) Helilisuse järgi jagatakse häälikud: - helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J) - helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, S, Z, Z) Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest. Vokaalide akustilistest omadustest on olulisim nende formantkoostis ehk see, missugustesse häälelaine sagedusribadesse on koondunud kõige rohkem akustilist energiat. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekitatakse suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus
gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi reegel ei kehti. (Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3
üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist
Shilha keeles on väga rikas konsonandisüsteem, sisaldades 32 foneemi. Võrreldes eesti keele 22 konsonandiga, on shilha keeles 33. Joonis: konsonandid shilha keeles(http://aboutworldlanguages.com/tachelhit) Eesti keeles pole huulhäälikuid, mida berberi keeles on viis, hammashäälikuid, mida berberi keeles on kolm. Eristuvad ka kas öeldakse pehme või kõva suulaega ning kurgunibuga. Erinevalt teiste afro-asiaatkeeltest, ei ole Shilha berberi keel toonikeel. Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest. klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant, mille moodustamisel on õhutakistus osaline afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad sulghäälikuna ning lähevad sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või
Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“ Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia
Minimaalpaar kaks sõna, mis erinevad ühe allofooni poolest ja omavad erinevaid tähendusi (kana-kala) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on tähendusi eristavad. Distinktiivtunnused sõna tähendusi eristavad tunnused 6. Mis on paralleelne ja täiendav jaotumine? Kui kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine, on häälikud täiendavas jaotumises ehk komplementaarses distributsioonis. Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad vabas vahelduses ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone. 7. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame. 1) Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud)
Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Hingamine kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ning hääle valjust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurdude võnkumine tekitab hääle põhisagedust. Võnked annavad energiat, mille abil neelu, suuõõne ja huulte vahelise ava suurust muutes moodustatakse häälikud. 12. Milline on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? · Hingamine häälekurrud on hingamisel üksteisest eemal ja tõmbuvad kas kokku või lahku. - Sissehingamine paarse tagumise laiendajalihase kokkutõmme tõmbab häälejätked külgede suunas, siis lahutab ja pikendab ja jäigendab häälekurde. Tekib avar 5-nurkne häälepilu.
Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne).
Selle tulemusena häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes 100 võnget sekundis · Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht tõuseb kõrgemale. Kõriga seotud häälikud · Helilisus/helitus · teenuis/meedia. Eesti keele häälduses fortis/leenis (poolheliline), vastandus tugev/nõrk, väljendub kestuses ja koartikulatsioonis naaberhäälikute mõjul. · Sõna-alguline h. · Õhuvoolu hõõrdumine vastu häälekurde enne foneerimise algust. · Larüngaalklusiil .e. kõrisulghäälik: ö''ö eitus eesti keeles, vene keeles m'm. · Järsk alg: täissulust foneerimisasendisse staccato kõne Artikulatoorne kompleks
lennunudses jms kasutatavad süsteemid). 13. Loomuliku keele sturktuur. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada. Keele süsteem koosneb mitmest alasüsteemist. Häälikute süsteem ja tähenduste süstem. Tähenduse ja materiaalse/helilise kuju seostamine (niimoodi mõistame, millest on jutt). Tähendus + häälikud = duaalne/kaheplaaniline olemus. 14. Sümbolid. Keel koosneb sümbolitest ja nende ühendustest. Tavaline sümboli juhtum on sõna, mille ehituselemendid on häälikud. Häälikud tähendus! KARU /karu/ : häälikute jada ei ole sama, mis loom ise! Sümbol koosneb vormist (häälikud) ja tähendusest Mitte ainult keel ise, vaid ka keeleline sümbol on duaalne/kaheplaaniline (tähendus + vorm). Sümbol osutab referendile (viidatavale ehk antud juhul konkreetsele loomale või
Hääldus: lahtine "a", nagu eesti keeles. Diarees "i" peal muudab "i" tugevamaks, peaaegu Näited: table (laud), sac (kott), chat (kass), rat (rott), baggage kahekordseks. Näited : naïf (naiivne) hääldub "naïif", mitte (pagas), sa (tema oma), bras (käsivars), matin (hommik). "nef", nagu "ai" peaks reeglipäraselt häälduma. Sarnased häälikud: â (veelgi lahtisem a) â on lahtisem kui "a". Näited : mâcher (mäluma), pâte (pasteet) * e ô on suletum kui "o". Näited : hôte (võõrustaja), contrôle Hääldus: "ö" (kontroll) Näited: cheveux (juuksed), deux (kaks), second [sögon] (teine), Aktsendimärgid, mis ei muuda täishääliku hääldust
tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. Keele häälikusüsteemi uurimisega tegelevad kaks teadusharu:1
(keele esiosa toetub suuõõne keskteljel, nt vastu hambavalli). Kui sünnib tremulant ehk värihäälik,
paneb õhuvool tööelundi värisema (
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
Märgid Ikoon- enamvähem sarnane referendiga Sümbol- märk , mille tähendus ja vormi sisu ei one motiveeritud Indeks- vorm on mittepiltlikus suhet referendiga Suhtlus ehk kommunikatsioon Saatja-vastuvõtja-kanal Keele vhendusel saadud info Jaguneb kaheks: Semantiline info: mida konkreetne lausung tähendab Statistiline info: põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel Keele ALASÜSTEEMID FONEETIKA: häälikud on ehitusmaterjal MORFOLOOGIA: tüved, tunnused, lõpud jne Sõnavara/LEKSIKA SÜNTAKS: üksused koosnevad sõnavormidest LOENG II Maailmakeeled: Keeltevahelised SARNASUSED Seletatkse järgnevaga: Mõtlemisprotsesside universaalsus Keelte sugulus Laenamine Juhuslik kokkulangevus Keelte ühisjooni nim. universaalideks... Üldkeeleteadus ...üldkeeleteadus uurib universaale:
Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse). Kui hingeldame ja häälekurrud ei sulgu korralikult, tekib käre hääl. 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? 1) sügav hingamine 2) jõudehingamine ja paljud helitud häälikud 3) sosistamine 4) helilised häälikud. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Ülesanne hääle häälikuteks kujundamine. Aktiivsed artikulaatorid on huuled ja keel. Kõnetrakt: 1)Neeluõõs: neeluhäälikud e farüngaalid 2) Ninaõõs: ninahäälikud e nasaalid 3) Suuõõs: suuhäälikud e oraalid. Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud
Palatalisatsioon Palataliseerub vaid konsonant: 15 konsonanti võivad esineda t, l, n, s. nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: , , , , , , , , , , , , , , . Häälikud ja on tavaliselt palataliseeritult ehk siis peenendatult, aga , ja on palataliseerimata Tähtede võrdlus Täht ja häälik langevad kokku
(Sõnu saab kuulata) Mis on lause? (Lause on välja öeldud mõte) Millest lause räägib? (Lause räägib mingist tegemisest v olemisest) Kuidas leida lausest üles kõik sõnad? (Lauset saab öelda iga sõna rõhutades) Kas ka sõnal võiksid olla osad? (Sõna saab teha silpideks) Mida saab teha silpide ja häälikutega? (Neid saab kuulata) Mida on meie kõnes rohkem: sõnu või silpe; häälikuid või silpe? Kuidas reastada nende rohkuse järgi kõnes: sõnad, laused, silbid, häälikud? Millisel viisil saab sõnaga kohtuda? (sõna kuuleme, ütleme, märgime üles) Miks kõlab sõna mõne teise sõnaga sarnaselt või sellest täiesti erinevalt? (Et häälikuid on palju vähem kui sõnu, siis peavad häälikud sõnas korduma) Miks kõlavad ainult mõned häälikud selgelt ja kostavad kaugele? 12. Kuulamine, mis see on ja selle arendamine erinevas vanuses. Kuulamine on protsess, mille käigus suuline kõne muutub tähenduseks. Kuulamisoskus
· Märgisüsteem- märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid · Märgisüsteemi ülesanne on määratleda reeglid, kuidas üksikuid keelemärke omavahel kombineerida nii, et tekiksid keerukamad keelemärgid 5. Polüseemia, homonüümia ja sünonüümia mõiste! · Polüseemia- mitmetähenduslik · Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6. Häälikute liigitus! · Häälikud jagunevad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks · Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü · Ahtushälikud: j, l, m, n, r,v · Kaashäälikud: s(z), h, f, s, (z) · Sulghäälikud: k(g), p(b), t(d) 7. Vokaali mõiste, vokaalide moodustamine! · Vokaal- täishäälik
eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises
Väikseim keeleüksus, abstraktsioon. Allofoonid e. eri foneemide esindajad (foneem /i/ tähistab häälikut [i]). Minimaalpaarianalüüs. Minimaalpaar koosneb kahest sõnast, mis on eri tähendusega ja mis erinevad teineteisest vaid ühe hääliku võrra: pila-pala, muu-suu, kala-kana jt. Täiendav jaotumine e. komplementaarne distributsioon: kui kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine. Kui häälikud on ka foneetiliselt sarnased, on nad ühe ja sama foneemi esindajad e. allofoonid. Sel juhul on häälikute erinevus liiane e. redundantne. Näide täiendavast jaotumisest ja ühe ja sama foneemi allofoonidest: ja n. Vaba vaheldus: kui kaks häälikut esinevad ühes ja samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis. Erinevus ei ole distinktiivne ja häälikud on vabad variandid. Nt eesti keeles
muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raadi siht: sihi: sihti kõndima: kõnnin: kõndida jõud: jõu: jõudu soiguma: soiun: soiguda kiht: kihi: kihti kargama: kargan: karata vähkrema: vähkren: väherda
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel )
Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tsuktsi) Laadivahelduslikkus-muutuvad häälikud sõna tüves(mille?mida?), sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või s-i. Tugevas astmes on sulghäälik või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA?
profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi blufib bluffima mafiooso maffia duši (all) (võtab) dušši Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid: liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane, vrd linlane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid,
.............................................................................................................5 3. MUGANEMINE..........................................................................................................5 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine.................................................................6 3.2 Rõhk...........................................................................................................................6 3.3 Võõrapärased häälikud...............................................................................................6 4. SÕNAD JA NENDE TÄHENDUSED........................................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................8 KIRJANDUS...................................................................................................................9
Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi paati ja veri veerin veeris te
Komi keel Kus Kõneldakse? Kõneldakse Venemaal Piirkonnad Komi, Permi krai Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Hääldus ja rõhk Komi keeles on kaashäälikud , , , , , , , , , , , , helilised. Konsonandid , , , , , , , ja võõrsõnades kohtuvad , , on helitud. Häälikud ts ja dz võivad olla palataliseeritud (, ) ja palataliseerimata (, ). Palataliseeritud ja hääldatakse susisevalt. Tähestik Komi keele kirjutamiseks kasutatakse tänapäeval vene tähestikku, mida on täiendatud lisamärgiga . Keele sugulus Uurali keeled soome-ugri keeled soome-permi keeled Permi keeled Käänded
Siin kasutatakse anatoomia terminoloogiat; 2) kõneakustika - häälelaine ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Siin kasutatakse füüsika terminoloogiat; 3) kõnetaju - häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine (äratundmine). Siingi kasutatakse anatoomia, aga ka psühholoogia terminoloogiat. Häälikul iseenesest ei ole tähendust. Seetõttu ei loeta häälikuid keelesüsteemi üksusteks. Väikse erandina võivad häälikud siiski anda edasi tähendusvarjundit loodushääli kirjeldavates sõnades. Nt sõnapaaris kill - koll märgib esimene sõna kõrget, heledat heli, teine sellest madalamat ja tumedamat heli. Keelesüsteemi toimimise eesmärgiks on moodustada tähenduseta häälikutele tuginedes mingi tähenduslik lausung. Keelesüsteemi kõige väiksemad koostisosad on foneemid - need on häälikuklassi abstraktsioonid (foneemid märgitakse kaldkriipsude vahele / r /). Foneemidel on
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuh...
Tähtsamad hingamislihased on 1) diafragma (vahelihas) ja 2) sisemised ning välimised roietevahelised lihased. Hääl (helilisus) tekib väljahingatava õhuvoolu mõjul kõris toimuva vibreerimise (võnkumise) tulemusena. Helivõnkeid tekitavad häälepaelad (häälekurrud). Võngete tekkekohta nimetatakse ka häälepilu-ks. Häälikute nii- või teistsugused tämbriomadused sünnivad kõlaruumides ehk resonaatorites nendeks on 3 tähtsat õõnt: neeluõõs,suuõõs ja ninaõõs (vastavad häälikud kannavad nimetusi farüngaalid, oraalid, nasaalid). Häälepilu asendi pideva muutumise tulemusel sünnib üks tähtsamaid eristusi kõnes: vahelduvad helilised ja helitud häälikud. Häälikutest on vokaalid harilikult helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks
Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „th“ (ð, þ) (the thing), saksa keele pf (Pferd), tz (Zeit)
käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) vastu, pärast(kooli) 3) sidesõnad ja , ning , et , või 4) hüüdsõnad oi , ahah , ehee , hurraa Astmevaheldus ASTEMEVAHELDUSETA SÕNAD ASTEVAHELDUSLIKUD SÕNAD LAAD JA VÄLTEVAHELDUSLIK Sõna pööramisel või käänamisel ei muutu Muutuvad häälikud Muutub ainult sõna sõna tüvehäälikud ega välde sõna tüves, välde . sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära. Üldreeglina kasutame koma järgmiste sidesõnade ees : AGA KUID ENT VAID ET KUI KUNA SEST KUNI KUIGI EHKKI Üldreeglina ei ole koma järgmiste sidesõnade ees : JA NING EGA EHK VÕI
aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l.
grammatika, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks. Kreoolkeel ema hakkab seda keelt rääkima oma lapsega, seega on see emakeeleks ja tekib oma kinnistunud grammatika. 02.10.2012 Foneetika ja fonoloogia Foneetika: a) Artikulatoorne - hääldamine b) Akustiline tegeleb häälelainega, pigem füüsikaline teadus c) Auditiivne ehk tajufoneetika kuidas inimene vastu võtab. Mõisteid..... Dentaalne hammaste juures moodustatud häälikud Palataalne vastu suulage moodustatud häälikud nt k Larüngaalne kurgus moodudtunud häälikud, nt sulghäälikud mingited teatud sõnades Labiaalne huulte abil moodustatud, nt p Aspireeritud oluline inglise keele häälduses, k p t juures Diftong täishäälikuühend, kaks erinevat täishäälikut Geminaat sama konsonandi topeltesinemine silbipiiril, nt kammi - kapi Positsioonilised nähtused: palatalisatsioon häälikute pehmendus, l n s t
· Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. 5. Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk
. . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - - - -() ? mis? . - - - - - - -() . - . ? keda? - 1 ? mida? o? kust?
Ursula Potivar 11. kl LASTEKEELE SÕNAVARA ESIMESED SÕNAD Esimesed arusaadavad häälikud/sõnad 5kuuselt: ai, näe, tuti (luti kohta). Umbes aastaselt lisandusid: päh, täh (aitäh), emmä (emme), mämmäm jne. Rohkem sõnu hakkas tulema u 2,5 aastaselt, 3 aastaselt hakkasid tulema ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloo...
Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest seisundist; palub - eesmärk saada midagi; tervitamine - äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamine) Mitteverbaalne suhtlus hõlmab lingvistilisi nähtusi mida võib jagada kahte rühma: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning ekstraverbaalne (keelevääline) kommunikatsioon e kehakeel. Hääle abil väljendatakse eelkõige keelelise suhtluse foneetilisi elemente - häälikud, rõhku, intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku jm seisundit. Ilmsed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja selle sisusse. Zestid on tihti kultuurisidusad ja konvektsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseselt seoses nende välise vormiga (nt tervitamine erinevates maades, eitus/jaatus pea noogutamise ja raputamisega erinev)
· Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel · Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi) · Juriidilised alad (hääle tuvastamine) · Muusikaakustikas · Keeletehnoloogia (abivehendid vaegkuuljatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? · Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. · Foneetika põhiüksus on häälik ehk segment. · Häälikud on kõige väiksemad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused, neil ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Liigitatakse: vokaalid ja konsonandid. · Fonoloogia on keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. · Fonoloogia tähtsaim mõiste on foneem keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Minimaalpaarid: · Minimaalpaarianalüüs on foneemianalüüsi põhiline meetod.
nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel,käima, köis, süit · Diftongi järelkomponendiks võivad olla ainult i, e, a, o, u nt lai, soe, vead, teod, au · Eesti kirjakeele omasõnades, kodunenud laensõnades esineb 26 diftongi: ei, äi, öi, üi, õi, ai, oi, ui, äe, öe, õe, ae, oe, ea, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao, iu, äu, õu, au, ou · Ainult võõrsõnades esineb 10 diftongi: ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu 10. Rühmitage konsonandid moodustusviisi järgi. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus), ja õhuvool ei pääse vabalt välja või väljub õhk nina kaudu; või üle keele külgede Moodustusviisi järgi jagatakse konsonandidvastavalt sellele, kui vabalt õhuvool pääseb hääldamisel kõnetraktist välja: 1. frikatiivid e hõõrdhäälikud, mille moodustamisel ahtuses tekib kahin, õhk pääseb vaid vaevaliselt läbi: /v, s, h, f, s/ 2
Eesti keel Rõhk Eesti keelsetel sõnadel on rõhk esimesel silbil, võõrsõnadel ja laensõnadel vastavalt lähtekeelsele sõnale. Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Vesk...
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv ...
Silp. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust . Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui
4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. 7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutustuse. 10 Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda. Näiteks sõnad veri ja vari erinevad vaid ühe hääliku poolest. 11 Morfeemideks nimetatakse keele väiksemaid tähenduslikke ühikuid.
Vilde vildelik Hollywood hollywoodilik Mittenimelises tuletises võib kasutada sidekriipsu James-lastilik Paul.eerik.rummolik Ülakomaga: Peugeot peugeotlik või nt. Peugeot`lik Bordeaux bordeaux`lane Mihkelmutilik Mihkelmutt`lik Rõhk- esimesel silbil Sekstett tamburiin Fokstrott mandariin Kotlet apelsin Pankrot Taburet Kompvek Valss valsi valssi Seanss seansiseanssi Ki-liide ehk helitud häälikud K,p,t,g,b,d,s,h,š, Suur ja väike algustäht 1. Isikunimed ja tähtkujud nt Skorpion, Kaval-Ants 2. Riigid ja riikide ühendused Soome Vabariik vabariik (on lubatud nii suure kui väikese tähega kirjutada üldosa) Põhja-Korea Vabariik Venemaa Föderatsioon 3. Asutuste ja organisatsioonide nimed Tartu Ülikool- Tartu ülikool ehk on lubatud ka väikese tähega kirjutada Eesti Keele Instituut- eesti keele instituut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
