- Sünteesi käigus liidetakse üksikud osad, tunnused, omadused, funktsioonid üheks mõtteliseks tervikuks. - Mõtlemisele on omane analüüsisünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine. - Võrldlemise aluseks on asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende erinevad ja sarnased jooned - Klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse Keelefunktsioonid - Kogemuste vahendamine - Sõnaline mõtlemine - Suhtlemise võimaldamine, kirjalik või suuline - Kommunikatiivne vastastikuse mõistmine ja mõjutamine - Ekspressiivne- eneseväljend Mõtlemisstiilid - idealistlik stiil - Sünteetiline stiil - Pragmaatiline stiil - Analüütiline stiil - Realistlik stiil - Religioosne mõtlemisstiil Kontrolltöö küsimused 1) sensoorne nälg ja sensoorne küllastumine 2) Mälu liigid
EESTI KEEL KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED! 1. Nimeta keelefunktsioonid, lisa ka selgitus. Vastus : Keel kui suhete hoidja – vahendatakse infot ja kujundatakse omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit
1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6.Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline)????? ) b) keelefunktsioonid R. Jakobsoni tekstikeskne kommunikatsioonimudel: Saatja-kood/tekst/kontakt/kontekst-vastuvõtja. Nendele komponentidele vastavad keelefunktsioonid: 1) kommunikatiivne või refentsiaalne keel ühendab saatjat ja v nende teadmispagasit 2) emotiivne saatja informeerib vastuvõtjat iseendast, nt. ma hüppan rõõmust 3) ekspressiivne tekst on suunatud vastuvõtjale, eesmärgiks mõjutada vastuvõtja tundeid 4) faatiline tekst on suun
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks keele vormidest? 2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: ,,Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust." (Sokrates) 4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? (Ehala 2012: 15) telereklaam Kasutatud materjalid M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk http://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 Lõikepilt, Microsoft PowerPoint 2010
. Eesti kultuuris aga kannab küsimus Kuidas 7. Too tuttavate keelte võrdluse põhjal näiteid selle kohta, kuidas keel võib sul läheb? tavaliselt vestlust edasiarendavat tähendust. mõtlemist mõjutada. 8. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmi- sed keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? 9. Keeleteadlasele Friedrich Max Müllerile (18231900) kuulub ütlus Keel on Rubico, mis eraldab inimest loomast
2 A G 2 aktid ja struktuurid formaliseerimise ülemisel astmel Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise aspektile D. Keele struktuuriline mudel. Ühe (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni jaoks) ja kaheklassilised süsteemid, kus on leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause moodustamine). Lause on sõna suhtes sümboliks. Bühleri keelefunktsioonid: (eeldatavalt Jakobsoni kolm esimest???) Hjemlslev Sisu substants see keeleline tähendus üldse ilma mingi liigenduseta Sisu vorm nüüd alles tuleb konkreetne keel sisse. Igasugused jaotused, mis sed tähendust hakivad gramm.kategooriad jne Väljendusmõte võimalike foneemide kogu Väljenduse substants see on kas hääl või kiri, heli järgnevus Väljendusvorm häälikud v kirjutatud st foneemid v grafeemid. Jällegi on liigendet väljenduse substants. (vt ka allpool!!)
keel võimaldab vahendatu tunnetamist ja kirjeldamist kõne – keele suuline kasutamine süntaks – grammatilised reeglid, mille alusel lauseid moodustatakse Keeletstukruurid: 1) pindmine – kuuldavate või loetavate sõnade jada, mis on kuulajale tajutav 2) süva – abstraktne tunnetuselementide representatsioon kõnefunktsioon asub inimene vasakus poolkerad - oimusagaras afaasia – osaline või täielik kõnehäire keelefunktsioonid: (1) suhtluse tagamine, (2) mõtlemise vahendaja psüühika seemises plaanis, (3) seisundi väljendamise viis, (4) kultuurilise info talletamine, salvestamine ja edasiandmise vahend kirjapandud kõne (kirjalik tekst) sõna täies mahus mõistmiseks kulub 300-500 millisekundit 3. Motivatsioon ja emotsioonid 3.1 Vajadused ja motivatsioon VAJADUS:
kühemehhanisme jne. Tõstatati probleem katsetes, et uuriti,mis meie peas toimub. Ja mis imeasi see verifitseerimine on? ära tunda õige/vale, on see! (ehk mis sobib, mis ei sobi), Verif. on olulin, et sooritada enesekontrolli, et viga/vale ära tunda. Meie jaoks oluline veel see, et indiviuaalne keel ja päris keel ei ole üks.üheses vastavuses. ET keegi ei tea kõiki sõnu sõnaraamatust, Aga need on ometi olemas. Õpetatatkse küll keelesüsteem, aga funkid jäävad unarusse. Keelefunktsioonid: ET keele üksuste vahel on 2 laadi seosed, millest tulenevad kaks rõhku/operatsiooni. Nt mööbli nmetuste hulgast valid, mis on laud,mis on tool. Aga nüüd pean selle lauses/teksis midagi millegagi siduma. Nt üksasi on jalg, teine asi on toolijalg. Oluline asi on muuteoperatsioonid st me ei pea pärhe õppima üht standardlauset, vaid peame oskama seda muuta jnejne erinevates kontekstides ehk eriviisil väljendada mõtet!!
annaabi.ee 
