50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maaasokas
Õppematerjali autor
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end i
Selle probleemi esile tõstjad osutavad näiteks, et matemaatiliste tehete õppimine koolis aitab õpilastel paremini toime tulla matemaatikaga koolis, kuid vaevalt oma sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamisega. Ometi on teada, et teadmised ja oskused on rakendatavad ka oludes, mis ei seostu esialgse õppimissituatsiooniga. Jällegi on tegemist probleemide ühekülgse nägemisega, sest õpitu üldistamine ja ülekanne, nagu veendusime loengu alguses, on küll ulatuselt piiratud, kuid ometi lahutamatu osa õppimisest. 10. Konstruktivistlike õppimise käsituste rakendamine õppetöös (uurimuslik õpe, dialoog ja õppeotstarbelised vestlused, kognitiivne õpipoisslus). Kuigi on olemas terve rida õppimise konstruktivistlike käsituste rakendusi, piirdume järgnevas vaid nende õpetaja ja õpilaste tegevustega, mis pakuvad võimalusi tähendusliku (arusaamisega) õppimise õhutamiseks ja
meetoditega võrreldes häid tulemusi mis tahes teadmiste või oskuste õpetamisel pikemas perspektiivis. Kehtib eeldusel, et õppetöö on hoolikalt ette valmistatud: pedagoogiliselt läbitöötatud, et seda saaks süstemaatiliselt esitada, harjutamisel kinnistada, uudsetes situatsioonides rakendada ja selle omandatuse taset hinnata, ning õppemeetodid nii valitud et õpilased saaks aktiivselt õppetöös osaleda. 6. Loeng, jutustus, seletus. Nõuded loengu ülesehitusele. Loengu edukust mõjutavad põhitegurid. Loeng kui õppematerjali eritamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava üle, on hõlpsati kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja nõuetele ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja nõuetele.Praktikas kombineeritakse loengut küsitluse või müne muu tegevusega klassis. 7. Õpetamine klassi-tunnisüsteemis ja innovaatika(sealhulgas seletusena, miks paljud uuendused kipuvad
ning kui see pole võimalik, kasutada autentseid ül. *õpilase suunamine/õppimise eest vastutuse järkjärguline ülekandm.õpetajalt õpilasele (õpilane peaks saama abi ja toetust, et õpilane aga suudas materjali ise omandada tuleb tema iseseisvuse kavades tasapisi vähendada õpetaja poolset suunamist/juhendamist. Eesmärk on luua sild selle vahel,mida õpilane suudab teha omal jõul/kaasabiga. 10. Põhilised õpetajakesksed õppimismeetodid Suuline esitamine loengu, jutustuse ja seletusena ning klassidemonstratsioonid. Loeng, on õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Algklassides esitatakse uut materjali jutustusena, esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidena. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue materjali detailide, tahkude või ute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Millal loeng end õigustab? Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine,
saab õpetaja teha edu kindlustamiseks) Loeng (õppematerjali süstemaatiline ja range esitus), jutustus (vabam ja paindlikum vorm, esitarav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega) ja seletus (käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks). Loengu tõhususe määravad sisu selgus (õpetaja peab kindlustamaesitatavate mõistete ja ülesannete arusaadavuse) ja lektori entusiasm (avaldub huvis aine vastu ja esituse jõulisuses) ning kommunikatsioonioskused (oluline on loengutempo, miimina, zestid, lõpus ülevaade käsitletud põhiseisukohtadest). 8. Kooperatiivsed õppemeetodid. Kooperatiivsete õppemeetodid (selgitada, millal saab üldse kooperatiivsetest õppemeetoditest rääkida)
tagasiside kindlustamine hinnangu andmine kinnistamine ja üldistamine 5. Jutustus, loeng, loeng-diskussioon õppestrateegiana (meetodina). Selle tugevad ja nõrgad küljed ning põhifaasid, mis tuleb õpetamisel läbida õpilaste tunnetusprotsesside toetamiseks. (8.1) Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja õppevormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis. Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teadaolevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. . Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu
Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel.
õppimisele vaid vastupidi me aitame hoopis pigem kaasa niisuguste omaduste või käitumisjoonte süvenemisele, mida tuleks hoopiski muuta. Iga õpetaja peaks kavandama õppetöö nii, et see kindlustaks kõigi õpilaste arengu. Loeng, jutustus ja seletus. Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle on kergelt kombineeritav teiste õppemeetodite ja vormidega. Paljud loengu puudused on kõrvaldatavad, kui see kombineerida teiste õppemeetoditega. Jutustus- vabas vormis ja paindlikul viisil esitatav õppematerjal algklassis .Esitatav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue õppematerjali detailide, tahkude või uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Nõuded loengu ülesehitusele.1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid