Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emadepäeva minikontsert (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis te kodus välja mõtlesite?

TUNNIKONSPEKT
Õppeaine: Eesti keel
Klass: III
Aeg: 10.05.2012. kolmas tund
Õpilasete iseloomustus:  Klassis on 7 õpilast.
Tunnikava koostaja nimi:
Tunni teema: Emadepäeva minikontsert.
Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine.
Õ pilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus.
Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine , muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada.
Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed.
Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Avita „õpik „ Eesti keele õpik III kl. “ ; arvutid , Smart tahvel .
Tunni käik:
Tunni osad, struktuuri elemendid
Tegevuste kestus (minutites)
Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud õppetegevuste kirjeldus (meetodid, juhendid, küsimused jne)
Õpilaste tegevus
Põhjendused, mida mingi tegevusega saavutada tahetakse.
Ehk MIKS? (lahter lisatud õppeotstarbel)
I Ettevalmistus põhiosaks
* tunni organiseerimine
* tähelepanu haaramine
* eesmärgi teatamine
* eelnevalt õpitu kordamine/vajaminevate teadmiste aktiveerimine
1 min.
1 min.
1 min.
8 min.
Tunni alustamine
Ühislaul „Emakesele“
Tunni teema teatamine: Emadepäeva kontsert
Kordame eelmise tunni teemat: Kuidas te planeerite emadepäeva minikontserti.
Mis te kodus välja mõtlesite?
Õpilaste tegevuse jälgimine, vajadusel juhendamine
Arutlus, millised on nutikamad ideed, mida veel teha.
Muusikaõpetajalt saadud materjalide tutvustamine
Seisavad püsti, tervitavad , õppevahendid on laual.
Korrapidaja teatab puudujad
Laulmine
Õpilased vastavad, milliseid luuletusi ja tantse, mida nad on õppeaasta jooksul õppinud, tahaksid esitada, mis sobib ja mis ei sobi esinemiseks.
Hindavad ise, millised ideed on kõige paremad
Distsipliin
Huvi äratamiseks
Omaalgatuse innustamine. Ideede genereerimine
Tagasiside
Varemõpitu kinnistamine, kontroll.
II Põhiosa
* peab tagama õpetusliku eesmärgi täitumise
2 min.
13. min.
10.min.
Moodustada kaks töörühma.
Juhendada kava koostamist arvuti abil
Tahvlile skeem: järjekorra nr. planeeritav aeg, pealkiri, kes esinevad.
Iseseisva töö andmine.
Õpilaste tegevuse jälgimine
Kuvame kavad Smart tahvlile
Gruppidel ülesandeks esitada kavad, leida mõlemast parim ja koostame ühiselt kava, mida esitada.
Tähelepanu pööramine õigekirjale.
Õpilased moodustavad rühmad, et koostada emadepäeva minikontserdi kava arvutis.
Kava mustandite koostamine rühmatööna
Teevad grupitööst kokkuvõtte, täiendavad tabelit
Kava kirjutamine
Kumbki grupp kaitseb oma tehtut.
Ühiselt õigekirja kontroll.
Uue osa õppimine.
Rühmatöö, planeerimise harjutamine
Iseseisev grupitöö, õpetaja saab tagasiside, vajadusel ind. juhendamine
Seoste loomine
keeleõpetus
III Lõpetav osa* harjutamine, kinnistamine ja/või, rakendamine

NB! + tagasiside

* tunni kokkuvõte/eesmärgi saavutatuse kontroll
4. min.
4.min.
1. min.
Ülesandeks parimate palade ette kandmine.
Arutlus, millised on tulemused.
Kokkuvõte tunnis omandatust, kava koostamine
Kodune ülesanne: Iga õpilane saab korrata ettekanded, mis tal tuleb esitada.
Tunni lõpetamine
Arutlusel osalemine, mis on parimad ettekanded ja kes need võiks esitada
Märgivad koduse ülesande
Õpilased seisavad püsti ja lõpetavad tunni
Tagasiside
Tunni kokkuvõte
Õppija, aine ja õpetaja vastastikune kooskõla
Distsipliin
Lisad: http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad.htm#Laulud
Kommentaarid:
Analüüs
1.Kirjeldus
Õpitu ja vajaminevate teadmiste aktiveerimiseks oli antud ülesanne meenutada, mida on õppeaasta jooksul õpitud, et seda kasutada emadepäeva kontserdil. Eesmärgiks oskus eraldada eelnevalt õpitust vajalik ning saadud tulemuste reaalsuse hindamine, seoste loomine. Tunnetada erinevate ainete vahelisi seoseid: õpitut muusikatunnis, rütmikas ja keeltes.
Uue osa edastamisel oli kasutatud arvutiklassi võimalusi, kaasa said arutleda ja töötada kõik õpilased. Õpetaja abiga toimus kava lõplik koostamine ja ülesannete jagamine.
Rühmatöö osutus efektiivseks, arutluse käigus selgus, mida varasemast õpitust oli eriti meelde jäänud ning mida sooviti esitada kontserdil.
Eelnevalt õpitu kontrollimisel said kõik õpilased kaasa mõelda, sest pidid ise esitama oma ettepanekud ja samas andma kaaslastele hinnangud . Kaaslasi hinnati objektiivselt.
Tund kulges plaanipäraselt, õpilased said teemast aru, ühel õpilasel tekkis protest, et tema ei taha esineda ja kava koostada. Õpilane vajas eraldi motiveerimist ja innustamist, seega õpetaja lisaaega.
2. Tunded
Tund toimus meeleolukalt ja sisukalt, ülejäänud õpilased ( väljaarvatud üks) töötasid kaasa. Ühe õpilase käitumise tõttu oli tunni mikrokliima häiritud. Kaasõpilased on tema käitumisega harjunud, kuid see segas tundi.
Kava valmimine tekitas rahulolutunde, õpilased olid isegi üllatunud, et niisuguse tulemuseni jõudsid.
3. Hindamine
Tunni eesmärgi seadmine küll õnnestus, kuid ühe õpilase käitumine rikkus klassi mikrokliima.
Kaasa töötasid kõik õpilased, üks vajas suuremat tähelepanu. Töö oli kõikidele jõukohane.
4. Analüüs.
Tunni läbiviimisel sai kasutatud õppimiskeskset meetodit. Õpilased ise aktiivselt kasutasid oma eelnevaid teadmisi ja said mõelda ning arutleda. Kasutatud oli konstruktivistlikku õppimisteooriat, milles on tähelepanu pööratud õppimisele kui protsessile. Tunni ülesehitus oli loogiline, paraja tempoga.
Organisatsioonilised küsimused lahendatud: tund algas ja lõppes korrektselt.
Tund oli korrektselt ette valmistatud, side klassiga hea.
Õpilased tundsid toimuva vastu huvi.
Õpetaja roll oli suunamine ja toetamine, õpilased tegid koostööd, said rakendada oma eelnevaid teadmisi, teha rühmatööd ja anda hinnanguid.
5. Järeldus
Tunni eesmärk täideti. Oleksin pidanud algul kohe planeerima ühele õpilasele lisaaega, sest tema käitumine oli ette arvatav.
Emadepäeva minikontsert #1 Emadepäeva minikontsert #2 Emadepäeva minikontsert #3 Emadepäeva minikontsert #4 Emadepäeva minikontsert #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiiu J Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õppe kavandamine tunnikonspekt
10
docx

Õppe kavandamine tunnikonspekt

TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Õppe kavandamine Aeg: Õppijate iseloomustus: Tunnikava koostaja nimi: Tunni teema: Kognitiivsed õppimiskäsitlused Tunni eesmärgid: Mõisted: Õppijate eelteadmised ja oskused: Eelnevalt vajalikud tegevused õppejõule: Eelnevalt vajalikud tegevused õppijale: Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Tunni osad, struktuuri Tegevuste kestus Õpetaja poolt Õppijate tegevus Põhjendused, mida mingi elemendid (minutites) kavandatud ja tegevusega saavutada organiseeritud (sellel tulba mõte on tahetakse. õppetegevuste kirjeldus panna kavandades mõtlema sellel

Pedagoogiline psuhholoogia
Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus
13
doc

Pedagoogika ülddidaktika tunniettevalmistus

TUNNIKONSPEKT Õppeaine: Geograafia Klass: 10. klass Aeg: 14.11.11, teine tund. Õpilasete iseloomustus: Õpilastele tundub geograafia meeldivat ning tundi tullakse suhteliselt hea meelega. Tegemist on tavaklassiga, kus on nii tublimaid ja võimekamaid kui ka vähem motiveeritumaid ja vähemvõimekaid. Üheskoos on aga klass tubli ja nõrgemaid toetatakse. Õpilased viskavad palju nalja ning koosarutlused ja analüüsid sujuvad hästi, vähem soovitakse kirjalikku tööd. Tunnikava koostanud üliõpilase nimi: Tunni teema: Demograafiline üleminek Tunni eesmärgid: · Omandab arusaama, et riigi sündimus ja suremus, rahvastikuarv ei ole üksiseisev aspekt või lihtsalt number, vaid see on ajas muutuv suurus, tugevalt seotud riigi kui terviku toimimisega, arenguga (tehnika, meditsiin, valdav peremudel) jne. · Teab peamisi rahvastikutüüpe ning etappe. · Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga l

Ühiskond
Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015
8
doc

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon ­ õpilased motiveerivad end i

Pedagoogika
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika
Pedagoogiline psühholoogia eksam
13
docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm

Pedagoogika
Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

Pedagoogiline psuhholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun