Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
astmes, kontrol, kinnistamine, kombineeritud, pädevus, töökava, tunnikava, suhtluspädevus, õppeaine, tunnid, ainekava, tool, motivatsioon, klassid, kuulamine, õppekava, vigade, võõrkeele, kuulamis, keelelist, rõk, partner, arendav, õpetamine, tundide, rääkimine, limise, inte, järjekord, õppes, pliiats, keeleoskus, eneseväljendusSisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.................
- Kavandada õppe-ja õpitegevused Õppekasvatusprotsessi eesmärkide püstitamise tasandid - Üldine tasand seostub kursuse, teema v tunni üldtaotluste teadvustamisega ning õpetaja üldise lähenemisviisi kavandamisega tööks õpperühmadega. - Konkreetse planeerimise tasandil püstitatakse detailsed eesmärgid, mille saavutamisega kindlustatakse üldtaotluste saavutamine. Kooli õppekava ainekava, õpetaja töökava tunnikava Sisendipõhine eesmärk väljundipõhine eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1
Õpilaste tegevuse jälgimine, vajadusel juhendamine Varemõpitu Arutlus, millised on nutikamad ideed, mida veel teha. kinnistamine, kontroll. Muusikaõpetajalt saadud materjalide tutvustamine II Põhiosa 2 min. Moodustada kaks töörühma. Õpilased moodustavad rühmad, et Uue osa õppimine. koostada emadepäeva minikontserdi
Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskust, suhtluspartneri ja tema suulise ja kirjaliku kõne mõistmist, suhtluspartneriga arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppetegevuse ja õppetekstide kaudu pannakse alus õpilaste diskuteerimis- ja väitlemis- ning tänapäevasele kirjaliku suhtlemise oskusele. Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide abil arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, lugeda ja mõista tabelite, skeemide, graafikute ning diagrammidena esitatud infot ning seda analüüsida, sõnalise teabega seostada ja tõlgendada. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust teabest ning
riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele. § 4. Pädevused (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks. (2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu.
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat
Kontsentrilise paigutuse põhimõtte järgi tutvuvad lapsed jõukohaste ülesannetega toetudes esialgu konkreetsetele esemetele; hiljem see osakaal väheneb. Siis saab üle minna abstraktsematele mõistetele. 9. Matemaatika õpetamise planeerimine ja organiseerimine lihtsustatud õppes. Riiklik õppekava (peab andma ka ainekavad) Kooli õppekava (peab andma ka ainekavad ja need peavad kattuma enamvähem riiklike omadega) - õpetaja töökava (peab kattuma kooli õppekavaga). Õppekavade peale toetudes koostab õpetaja oma töökava. Tunnijaotus tuleb riikliku õppekava järgi. LÕK lapsel peab olema 1-3klassis üks matemaatika tund päevas, 4-st alates võib panna ühele päevale topelt tund, aga ideaalis siiski oleks 1 tund päevas, 5 päeva nädalas. 1klass: esimest klassi ei pruugi iga aasta üldse tulla. Lapsed, kes tulevad LÕK järgi õppima EV laste kooli, peab saama vastava diagnoosi
3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisvatöö oskuse arenemine, huvi ja armastus vene keele vastu, motivatsiooni tõstmine, soovi hästi õppida arenemine HINDAMINE/TAGASISIDE: § 5. Õpitulemuste hindamise alused (1) Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. (2) Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. (3) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust; 2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; 3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 5) praktilise töö teostust. (4) Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). § 6. Numbrilise hindamise skaala
· panevad õpilased tööle · seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid · on huvitavad, pakuvad vaheldust · on õiglased järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi · on sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane · suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele · omandaks õppeaine põhivara · rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel · osaleks klassivälistel üritustel · omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi Õpetaja · näeb last koolis · tal on omad ootused · võrdleb last varasema arenguga · võrdleb last klassikaaslaste edusammudega · teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem · näeb last kodus · suhtub lapsesse emotsionaalsemalt · puudub võrdlus eakaaslastega
leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas. Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused. Näide uurimistöö koostamise etappidest ............................................................................................................ Õpilane: 1) valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema; 2) koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 3) tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 4) sõnastab juhendaja abiga probleemi; 5) kogub andmeid; 6) kirjutab vastavalt nõuetele uurimistöö/teksti 7) õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile. ............................................................................................................ Näide õpilasuurimuse ülesehitusest ................................................................
Need kõik sobivad kokku ka hariduslike erivajadustega õpilastele vajalike väärtustega. § 4. Pädevused (2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. (3) Üldpädevused on: 2) sotsiaalne pädevus suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; 3) enesemääratluspädevus suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
Kujundav hindamine........................................................................................ 9 1.5.Koolid ja klassid..................................................................................................... 9 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp...................................................................................... 10 1.7.Koolivaheajad...................................................................................................... 10 1.8.Kus toimuvad tunnid?.......................................................................................... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud......................................................................................... 13 1.12.Kodused ülesanded................
ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Eesti põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas on õppe- ja kasvatuseesmärgid palju detailsemalt kirjeldatud, kuid nad on vastavuses Euroopa kooli eesmärkide ja põhimõtetega. 5.1. Õppeainete ja tundide mahtude vastavus Esimene erinevus seisneb selles, et Euroopa kooli noorema astme esimeses kahes klassis on õppetunni pikkuseks 30 minutit. Edaspidi on õppetundide pikkuseks 45 minutit. Eesti kooli igas astmes on õppetunni pikkus 45 minutit. 5.2. Teised erinevused: - alates vanema astme 1. klassist (6. klass Eestis) on Euroopa koolis võrreldes Eesti kooliga suhteliselt suur arv valikaineid, mille hulgas on aineid, mille sisu kattub Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas nimetatud inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainetega; - ka Euroopa koolis õpitakse teist (B-) võõrkeelt, kuid valikainena ning selle õppimine algab vanema astme 4
Panevad õpilased tööle Seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid On huvitatud, pakuvad vaheldust On õiglaselt järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi On sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane Suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele Omandaks õppeaine põhivara Rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel Osaleks klassivälistel üritustel Omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi TÖÖ LAPSEVANEMATEGA Õpetaja Näeb last koolis – lapsevanem annab oma kõige kallima vara sinu kätte Tal on omad ootused Võrdleb last varasema arenguga Võrdleb last klassikaaslaste edusammudega Teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem Näeb last kodus
,,Eksam" -ülesanded Õpilased täitsid ülesande Õpetaja andis hinnangu, et I lipikul: kirjutada tekstist vastaja ,,kuld", II ,,hõbe" III arv nii numbrites kui ka ,,pronks" sõnades. Pöörata tähelepanu arvsõnade õigekirjale Tunni kinnistamine ja kodune ülesanne jätkusid järgmises tunnis. Tund lõppes Laul tuli ootamatult, ei ühislauluga olnud seotud tunni teemaga Õpetajaga vesteldes saadud lisainformatsioon ja rühmaarutelu käigus tekkinud mõtted
algkool, 3-aastane keskkooli noorem aste ja 3-aastane vanem aste). Kohustuslik on läbida 9 klassi, kuid peaaegu 100% õpilastest läheb edasi keskkooli vanemasse astmesse õppima. Jaapani kultuurile on omane hariduse tähtsustamine ja edasipürgimine. Koolis käiakse ka mõnedel laupäevadel. Klassid on Jaapanis suured, umbes 40 õpilasega või suuremadki. Koole on kolme tüüpi: riigikoolid, munitsipaalkoolid ja erakoolid. Programmid on neis kõigis ühised. Keskkooli vanemas astmes on haridus diferentseeritud ja on erinevad harud: A- akadeemiline haru (kas loodusteaduslik või humanitaarharu), B- kaubanduslik haru, C- kodumajanduslik haru, D - tehniline haru, E - põllumajanduslik haru. Matemaatikaõpetuse mahtu on ka Jaapanis võrreldes 1970ndate aastatega oluliselt kärbitud nii, nagu paljudes teisteski maades. Matemaatikatundide arv I II III IV V VI VII VIII IX X-XII kokku
vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6. klassis on õpitud võrdlema Eesti metsade puuliike, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale. Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile Mõistetest on selgeks õpitud: prahitaim, rohevetikas, pruunvetikad, punavetikad, kaldataim, kaldavee taim, ujulehtedega taim, veesisene taim, liblikõielised taimed, suvelill, püsik, sibullill, keemiline tõrje, mahepõllundus, tolmlemine, hingamine, põlemine, kõdunemine
õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, *uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses), *õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid
1.sisseelamise ehk induktsiooni staadium, 2.kindlustamise ja ühinemise staadium, 3.meistristaadium. Thorndike panus Ameerika keh.kasvatusse Omistas samuti suurt tähtsust seose teooriale ja tuletas mitmeid õppimise seadusi, mida ta arvas olevat rakendatavad nii loomade kui inimeste juures. Eriti andis ta suure kaalu liigutusõppimise tulemusele. Kolm seadust: "Law of Effect", "Law of Exercise", "Law of Readness" Õpetamise III etapil kasutavad metoodilised võtted *Harjutuse kinnistamine ja edasine täiustamine. m.Korduv harjutuste sooritamine, algul isoleerituna ja pärast ühendites ja kombina-tsioonides. *Harjutuse edasine tehniline täiustamine, harjutuse muutmine kergeks, liigutused vabaks. *Vaba stabiilne harjutuse sooritamine ühendites ja kombinatsioonides. *Sooritamise kvaliteet ei muutu uute tingimuste ja olukordade muutumisel. Skinneri etapid? Seose teooria järgi on õppimine suuresti määratud õppijale antava stiimuliga ja sellele vastava tegevusega
Kehalist kasvatust mõjutavate teguritena nimetati ühelt poolt "ühiskondlikku nõudlust" kehalisele kasvatusele ning teisalt spordiringkondade mõjujõudu. 2.2 Kehalise kasvatuse tund Laste tervise edendamiseks ehk kehalise arengu soodustamiseks koolis on olulisel kohal kehalise kasvatuse tund. See hõlmab endas kehalise aktiivsuse kui eluviisi kujundamist. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja 9 harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut.(Piisang & Laanes 2003: 4) Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele. § 4. Pädevused (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. (2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.
eesmärkidel. Õppimine rühmatöö tingimustel aitab alati kaasa kasvatuseesmärkide saavutamisele. Rühmatööna võib korraldada kirjalike materjalide õppimist, õppeotstarbeliste eksperimentide sooritamist ja praktiliste oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. . Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest. Diskussiooniga on tegemist siis, kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni võib alustada küsimuste esitamisest ja vastamisest, laiendades seda järk-järgult kogu klassile. Alguses
kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8. õpilasele hinnangu andmine 9. kinnistamine ja üldistamine. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormid. Õppemeetod-tegevusviis õppe- ja kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite kasutamise edukus oleneb nii õpilaste kui ka õpetaja eripärast, samuti õpetamise kontekstist. Madala sotsiaalse staatusega kodudest pärit lapsed väärtustavad õppimist vähem, heituvad kergesti ebaõnnestumiste korral.
õppimise eesmärkide teadvustamine ja enesemotiveerimine varemõpitu meeldetuletamine uue materjali õppimine (avastamine lugemine, meelde jätmine jne.) õppimise suunamine (tõhususe jälgimine, lähenemisviisi korrigeerimine) õpitu kontrollimine tagasiside kindlustamine õppimisele hinnangu andmine õpitu kinnistamine ja üldistamine 11. Millise õppimisteooria alusel saab väita, et tõelisest probleemist õpilasele saab rääkida, kui ta tunneb ülesandega kokku puutudes tundmatut tuntus? Kognitiiv-konstruktivistlik. (Probleem)ülesannete lahendamisstrateegiad ja nende õpetamine. Probleemi kui psüühilist seisundit ei teki inimesel kahel juhul: 1) kui ta ei teadvuta seda asjaolude või konteksti mittetundmise tõttu; 2) kui lahendus tundub talle liiga lihtne.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle rakendamise voorused ja puudused õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. (8.2) Õppetundi saab defineerida nii ajalise kestusena kui ka tema õpetamise ühikuna. Õppetund on enamasti koolides 45 min.( see võib varieeruda riigiti v kooliti). Selline õppetöö arvestuslik ühik võimaldab hästi planeerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. Sellel on ka omad puudused: mõnigi kord tuleb õpetajal kasutada teema õpetamiseks mitut ainetundi (1/2 teemast+1/2 teemast+ KT=3 ainetundi) Sellisel juhul oleks õppetööd otstarbekam planeerida mitte õppetundidena vaid teema kui terviku õpetamise protseduurina= õppeühikuna. Õppeühik (õppetund) selle põhietapid: -tähelepanu haaramine
Õppimine rühmatöö tingimustel aitab alati kaasa kasvatuseesmärkide saavutamisele. Rühmatööna võib korraldada kirjalike materjalide õppimist, õppeotstarbeliste eksperimentide sooritamist ja praktiliste oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. 12. Põhilised õpilaste iseseisva töö liigid ja nõuded tööde andmisel Kodutööde ja iseseisva töö roll õppe- ja kasvatustöös. Nõuded iseseisva töö korraldamisele klassis. Iseseisvat tööd saab anda õpilastele tunnis, täitmiseks koduülesannetena ja pikemaajaliste ülesannetena klassivälises töös
1% 3 14 40% 4 12 34.3% 5 2 5.7% Joonis 23. Kuidas hindad sellest koolist saadava hariduse taset ? (Haljala Gümnaasium) Selgus, et Haljala kooli õpilasi motiveerivad koolis käima: Sõbrad (7) Tahe tulevikus midagi edasi teha (4) Vanemad (3) Võhma kooli õpilasi motiveerivad koolis käima: Tahe tulevikus midagi edasi teha (14) Sõbrad (3) Vanemad (4) Haljala kooli õpilastele meeldivad järgmised tunnid : Kehaline kasvatus (9) Ajalugu (9) Muusika (7) Tööõpetus (6) Eesti keel (5) 28 Võhma kooli õpilastele meeldivad järgmised tunnid: Muusika (5) Inglise keel (5) Vene keel (4) Kunst (4) Arvutiõpetus (3) Vastuste põhjal selgust, et Haljala kooli õpilastel takistavad õppimast: Internet (9) Lärmakad klassikaaslased (7)
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Juba alguses jaotatakse õppeained mõlema keele vahel nii, et ühe kooliaasta jooksul ei õpetata ühtki ainet mõlemas keeles. Õpetajad ei tõlgi mitte kunagi (või peaaegu mitte kunagi) teises keeles esitatud informatsiooni esimesse keelde, et aidata õpilastel paremini aru saada. Kui nad seda teeksid, siis hakkaksid õpilased õppetöö käigus rohkem tõlke peale lootma ja teise keele rääkimise ajal lülitaksid nad end välja. Erandiks ühe keele/ühe õppeaine reeglist on õigekeeletunnid, kus õppetöö toimub mõlemas keeles (võimaluse korral eri õpetajatega). Keskkoolis pakutakse teises keeles valikuliselt kas keelepõhiseid või sisupõhiseid kursusi. Selliste kursuste arv ja liik on koolides erinev, olenedes kvalifitseeritud õpetajate olemasolust. 2.2. Keskmine keelekümblus Nende programmide alusel saavad õpilased alates lasteaiast kuni neljanda- viienda klassini haridust esimeses keeles
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
annaabi.ee 
