TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Erika Vederman KAALB-2 1987.a , 1999.a JA 2008.a KOOLIEELSE LASTEASUTUSE RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD Analüüs Juhendaja: Maire Tuul Tallinn 2017 ÕPPEKAVADE ANALÜÜS Õppekavade üldeesmärkide ning struktuuri analüüs Kolmes erinevas õppekavades on erinevad eesmärgid, mis vastavad laste vanusele ja on suunatud laste arengule. Esimene õppekava (1987.a ) hõlmab kõik vanused eraldi ja punktid,
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks. · Põhiosa - peeglijooks muusika saatel (läbi teha rida jooksmisele olulisi harjutusi) KILEKOTID juurde! · Lõpetav osa LM. Muusika mängib liiguvad lapsed saalis pallide vahel ilma neid puudutamata, kui muusika jääb seisma hüppavad üle pallide nii palju kordi kui õpetaja ütleb ja sellises liikumisviisis nagu õpetaja ütleb (või mõtlevad ise). 2. Tunni teema: Ringtreening pa...
Õppekavade võrdlus Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Põhikooli riiklik õppekava Alustades kavade lugemist ja võrdlemist oli esimene koheselt märgatav erinevus see et, Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist.
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas
2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja
parandamine ning milles osaleb kogu personal. Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad suuremaks. Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes või käitumises. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Päevakava laste elurütmile vastav tegevuste vaheldumine, milles arvestatakse laste vanust. Lasteaia arengukava on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest. osa paikkonna arengukavast. Põhitegevus õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt arengukavast, sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid.
töötavad täiskoormusega logopeed ja tervishoiutöötaja. Lasteaia üheks tuleviku prioriteediks on kuuluda tervist edendavate lasteaedade võrgustikku. Traditsioonilised ettevõtmised Lasteaia sünnipäeva tähistatakse augustikuus. Samuti toimuvad perepäevad, sügisjooks, spordipäevad, jõululaat ja kevadised õuepeod. 3 2. Lähtepositsioon 2.1. Juhtimine Lasteaia juhtkonda kuuluvad lasteasutuse juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, juhataja asetäitja majanduse alal ning tervishoiutöötaja. Rakvere Lasteaed Täpi tööd juhib ja koordineerib juhataja, kes: · vastutab lasteaia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest, lasteaiale kasutada antud vara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest;
.......................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks. Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused
sotsiaalseid probleeme, nagu naiste madal palgatase, laste vaesuses elamine ja madal 2 iive. Lastehoiuteenuse valitsemiskorraldus peaks olema iga omavalitsuse ja või riigi tähtsaimate prioriteetide hulgas. Tänu vanemahüvitise seadusele, on Eestis võimalik olla oma lapsega kodus kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni ning pärast seda peaks olema seaduslik õigus saada talle koht riiklikku lastehoiu asutusse. Eesti Koolieelse lasteasutuse seaduses § 10 on välja toodud, et valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Paraku siiski kõigile riiklike lasteaedade kohti ei jätku, mistõttu on kaasatud eratoimijad, kes pakuvad sama teenust, kuid oluliselt suurema igakuise summa eest, selle jaoks puuduvad aga paljudel ressursid
- on planeerimise ja hindamise vahend lasteaias Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt põhieesmärkidest (arengukavast), sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid ja ülesanded, 1 mis aitavad kvaliteeti parandada. Aastaplaanis tuleks näha kõiki lasteaia tegevuste aspekte. Lasteaia arengukava on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arenguperspektiividest ja suundadest, kus arvestatakse lasteasutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengust. Lasteaia arengukava on osa paikkonna (linna, alevi, valla) arengukavast. Põhitegevus on õppe- ja kasvatustöö. Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused
Kindlasti ületas laps mängult telefonikõnet imiteerides oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist tegelikult ei oska kolmeaastane laps telefoni kasutadagi, veel vähem argumenteerida ja diskussiooni pidada. Selline mäng on 2 lapse kõnele väga hästi mõjuv, lapsele on meelde jäänud mõned lühemad ema poolt kasutatud laused ja hääletoon, millega erinevaid väljendeid kasutada. Ka koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on kirjas, et mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 09.09.2011) ja vaatluse käigus sain sellele kinnitust. Sooritatud lapsevaatlus näitab ka, kui oluline on kasvukeskkond lapse arengu toetamisel. Seda kinnitab ka Brofenbrenneri bioökoloogiline teooria, mille sõnul õpib laps kõigepealt tundma
Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi,
õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (4) Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta. Samuti tutvustatakse selles referaadis erivajaduste käsitlemist Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ja Koolieelse lasteasutuse seaduses. lKoolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas käsitletakse erivajadusi mitmes paragrahvis, sealhulgas, mis on väga oluline, ? 24, milles käsitletakse lapse arengu hindamise põhimõtteid: (1) Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja
rikkunud”. Suur osa neist põhimõtetest, mida Komenský emakooliga seoses kirjeldas, on lasteaias kasutusel tänapäevani. Lasteaias õpivad lapsed end tundma ja väljendama, saavad selgeks põhilised mõisted loodusest, ühiskonnast, matemaatikast, tutvuvad lauakommete ja käitumisnormidega ning eelkõige õpivad suhtlema korrektses emakeeles. Paljud Komenský mõtted ja arusaamad on kirjas ka meie lasteaiaõpetajate „piiblis”, koolieelse lasteasutuse seaduses. Õpetamise metoodikast kõneldes rõhutab Komenský, et õppetöös on väga olulised järjepidevus, organiseeritus ja kord, mis aitavad aru saada õpitava sisust. Õpetaja peab püüdma muuta õpetatavat atraktiivseks ja huvitavaks, et lapsel tekiks kuuldu vastu huvi. Õpetaja on eeskuju. Rousseau - rõhutas lapse loomulikule arengule vastavat haridust, kus laps saaks on omapärasel viisil näha, mõelda ja tunda. Kasvatus peab vabastama inimeses olemasolevad potentsiaalid
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis
haigla- ja misjoniõdedele ka lasteaiakasvatajaks. 1863. aastal asutati "Väikelaste õpetajate kool kus diakonissidele anti teoreetilist ja praktilist õpetust lastekasvatuse alal. Õppekavas oli: väikelapse õpetamise metoodika, tervishoid, kataheetika, võimlemine, masseerimine, praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878
arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed Üldised probleemid, mis avalduvad kahjustatud arenguga lastel erivajaduste liikide kaupa erinevates kombinatsioonides ning
ISCED 0 tähendab alusharidus (koolieelne haridus) / Preprimary level Alusharidus ( koolieelne haridus) Alusharidus- korrastatud õppe esimene järk, mis on ennekõike kavandatud väikelastele koolitüüpi keskkonna tutvustamiseks, kodu ja kooli vahelise silla loomiseks Lastehoiust eristavad tunnused: · Õppekava omadused · Asutusekesksus · Osalevate laste vanus · Personali pädevusaste (Rummo, T.-L. Tasemehariduse statistika käsiraamat) 9. Kirjelda koolieelse lasteasutuse rahastamist Eestis (tulud- kulud). § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest; 11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel; 2) vanemate poolt kaetavast osast; 3) annetustest. (11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna
teadmisi; Üks-ühele tähelepanu ja vestlus toimuvad lapse jaoks väga tähendurikkas kontekstis; Kiindumus ema ja lapse vahel, teineteisest hoolimine. Koduse keskkonna emotsionaalses aspektis on vanemate ülesandeks: Olla rahul oma lapsega kui poisi/tüdrukuga ja tunnistada mõlema sugupoole puhul käitumisviiside mitmekesisust; Võimaldada mängida teiste lastega koos; Olla eeskujuks hoolimisega oma käitumisega. LASTEASUTUSE OSATÄHTSUS LAPSE ARENGUS Lasteasutuse põhiülesanneteks on lapse ealiste , sooliste, individuaalsete vajaduste ja iseärasuste arvestamine. Samuti hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lapse arengus on mängul suur tähtsus, seepärast jäetakse päevakavas kõige enam aega mängule. Mängudes omandavad lapsed sotsiaalseid kogemusi, kujunevad nende eneseteenendamisoskus ja
Õppekava oli väga põhjalik, sest seal kirjutati välja iga vanuserühma (sünnist-5. aastaseni) kohta üldiseloomustused, mis aitasid õpetajal kasvatusülesannetes orienteeruda. Konkreetsed kasvatusülesanded näitasid ära lõppeesmärgi, milleni tuli igas vanuses jõuda. Tegevused (1987.a õppekavas nimetati õppetundideks) pidid toimuma kindlal viisil ja kindlas ajavahemikus. Eeldatavad tulemused olid välja toodud kvartaalselt. Päevakava koostas kogu ööpäevaks lasteasutuse arst, mis oli täpselt kellaegade ja kestvusega ära märgitud. 1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased
jälgida kõike õpeasutusi, sest õpetajad võivad kasutada õpekava << vabas vormis >> . 4. Mida uut õppisid, said teada? a. Uus oli gi minu jaoks see et Estis on tegelikult väga õhuke õpekava ja sellele ei raisata väga palju resurse. Ja sain teada hea kava esitamiseks, peab raisata palju aega ja palju raha. 5. Kasvukeskkonna loomise printsiipid alushariduses, millest peab tänapäeval õpetaja kindlasti lähtuma.(teema V) 1.KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse lapsest lähtuv koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING
See võiks olla seotud sellega, et Leo on väga aktiivne poiss, kellel on vaja rahuldada oma liikumistarvet. Liikumismängudel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele arengule. Analüüsides lapse mänge saab teha ka järeldust, et lapsele meeldivad koosmängud. Mängides koos teiste lastega lapsel kujunevad ja arenevad erinevad sotsiaalsed oskused nagu meeskonnatöö, teisi aitamine, ühiste eesmärkide seadmine (Ugaste, Tuul jt. 2009). Lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (2008) 6-7 aastane laps peab oskama algatada erinevaid mänge ja arendada nende sisu. Analüüsides vaadeldava lapse mänge ma tulin ka järeldusele, et laps oskab algatada erinevaid mänge. Näiteks Leo võttis palli ja kutsus teist poissi kaasa mängima. Samuti Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on kirjas, et 6- 7 aastane laps järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada.
arsti Nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes Tervishoiutöötaja Koostab lasteasutuse päevakavad Peab vastama sotsiaalministri nõuetele Kontrollib laste toitlustamist
Teeb ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks Otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse Annab soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel Töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu Kuulab ära direktori aruande Kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma
Lastesõimedes käisid kuni 3 aastased lapsed ja lasteaedades 3-7 aastased lapsed. Lastesõimedes käis 20 last ühes rühmas ja lasteaedades 25 last rühmas. Lasteasutustel ei olnud kindlat tööpäeva pikkust, see sõltus vanemate tööajast kolhoosis. Suvel, mil vanemate töö oli raske, tuli jätta lapsed ööseks lasteasutustesse. Kuna laste kasvatamine oli suur ja vastutusrikas ülesanne, tuli kolhoosil eraldada tublisid ja lapsi armastavaid ning kasvatustööks eeldusi omavaid naisi. Lasteasutuse juhataja määrati kolhoosi juhatuse poolt, kooskõlastatult maakonna täitevkomitee tervishoiu ja haridusosakonnaga. Kolhoosi esimees pidi iga päev kontrollima, kuidas lasteasutustes lapsi teenindatakse. Vastutus lasteasutuse organiseerimise eest pandi ühele kolhoosi juhatuse liikmele, temale abiks moodustati nõukogu. Nende ülesandeks oli aidata kaasa lasteasutuste remontimisele, muretseda vajalik sisustus, mänguasjad, jne. Lasteasutuse nõukogu andis oma tööst aru kolhoosi juhatusele
oleks puhas ja et kuskile ei koguneks reovett. Liivakastidel peavad olema katted, et loomad ei saaks liiva reostada. Lasteaed ja sõidutee peavad olema eraldatud ajaga, sest laps võib söösta ootamatult teele. Laseaed ja kasvataja peavad tagama laste turvalisus ja andma neile tingimused vabalt ja hirmutundmata mängida. Laste vigastuste vältimine omavalitsuse tasandil ei ole kerge. Omavalitsus ei puutu otseselt lastega kokku ning see tõttu on neil raskem lapsi kaitsta kui lasteasutuse õpetajal. Kuid omavalitsusel on võimalused kaudselt laps kaitsta näiteks kampaaniatega ( Helkuri kampaania) või siis teha koostööd politsei, tuletõrje ja PunaseRistiga. Need organisatsioonid saavad luua lastega otsese kontakti ja nad saavad õpetada lastele kuidas Triin Kevade EAL-1
vestlus lapsevanematega ei ole kerge kummalegi poolele. Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, arvestab laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal
....................5 Allikad......................................................................................................6 Sissejuhatus Hariduse all mõistetakse eelkõige inimese kasvatamist, mitte ainult teadmiste edastamist. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimestest lasteaiapäevadest kuni kooli viimase klassini ning seda eriettevalmistustega professionaalsetelt õpetajatelt. Muusikaõpetus lasteaias on riiklikul tasandil sätestatud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana.
Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ..ta on enesekindel, avatud ja saab teistega hästi läbi ..ta teab, millised on ta võimed ja omadused ning saab hakkama ka oma puudustega Alusharidus- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum, mis loob eeldused Alusharidus omandatakse kodus või lasteaias. Koolieelse lasteasutuse ülesanne: - soodustada lapse igakülgset arengut - tõhustada koostööd lastevanematega - kasvatada vastutustundlikke kodanikke - soodustada lapse loovust - tagada lapse heaolu - valmistada lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks Eesti koolieelse lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: - luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik,
ülempiir elamupiirkonna puhkeväljakul Keskmise valjusega kõne 40 Helitugevuse lubatud ülempiir eluruumides päeval Ametiruumi taustmüra 30 Helitugevuse lubatud ülempiir eluruumides öösel, lasteasutuse magamisruumides 25 Haiglapalatis lubatud helitugevus Eluruumi taustmüra 20 Lehesahin 10 0 Helivaljuse nulltase (kuuldelävi) LinnaLoodus
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil,
Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse lasteasutuse nimetus "Kindergarten" on kasutusel väga mitmetes keeltes siiani. F. Fröbel pani aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ning koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine).
loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008). Riho Pätsi (1975) arvates on muusikalise kasvatuse esmaülesandeks muusikaliste kujundite lahtimõtestamine ning selgitada mõtete, tunnete, nähtuste väljendamist. Käesolevas referaadis antakse lühiülevaade muusikaõpetuse osatähtsusest laste arengul. Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on nii hariduse andmine kui ka lapse isiksuse arendamine ning tema suunamine ühiskonna kultuuri juurde. Lasteaias toimub õppimine läbi mänguliste elementide: lauldakse, tantsitakse, mängitakse rütmipillidel. Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt, vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine,
Lapse arengu toetamise põhimõtted 1. lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2. lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3. lapse loovuse toetamine; 4. mängu kaudu õppimine; 5. humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6. lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7. lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8. üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9. kodu ja lasteasutuse koostöö; 10. eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Tarkuste omandamise trepp Oskan Õpin ära Arusaamine (sellepärast, et ... Teada saamine (on nii) Huvi Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused
hilisemas eas. Seetõttu on koolieelikutega tegelejate ees suur vastutus olla inimese vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse arengut kogu selle paljutahulisuses. See aga nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles laps kasvab ning areneb. Tervist Edendava Lasteaia eesmärkide saavutamise eelduseks on meeskonnatöö. Sellesse meeskonda kuuluvad lasteasutuse töötajad, lastevanemad, paikkonna esindajad ja lapsed ise. Koostöö on tulemuslik, kui iga partner tunnetab oma rolli ja panust ning teab, mida ülejäänud temalt ootavad. Vähetähtis pole koostöö tulemuste hindamine ja edust rõõmu tundmine. Meie ümber ja meiega toimuvad protsessid nõuavad pidevat isiklike oskuste ning teadmiste täienemist ja sihtide seadmist. See, mis täna toimub ühtede arusaamade järgi, on homseks omandanud uusi võimalusi ja lahendusi.
Ministrile allub otse siseauditi osakond, kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid
väljaarvamise kord" L i sa1 XXXX Lasteaed............................ juhatajale avaldus Palun võimaldada minu lapsele /lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood/ Koht XXXX Lasteaias alates /lasteasutuse nimi/ /kuupäev/ Lapse vanemad: Nimi Isikukoo Töökoht ja amet, Elukoha d telefon, e-post aadress, telefon, e-post Ema Isa Alla 18-aastased lapsed perekonnas: Lapse nimi Sünniaeg Kool/lasteasutus
lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond. Mil viisil vastavat koostööd korraldatakse, sõltub lasteasutuse juhtkonnast, kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Mida ulatuslikum on lapse erivajadus, seda suurem peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007). Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse
5. Probleemse õpetamise printsiip- situatsioonidele lahenduse otsimine, küsimus "kuidas" on kõige tähtsam, teadmine tuleb läbi tegevuse, kusjuures tegvus on vabalt valitud olukorras, 6. Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine; 7. Kollektiivse õppe- ja kasvatustöö iseseisvale tegevusele ülemineku printsiip (laps- haridusprotsessi subjekt); 8. Perekonna ja koolieelse lasteasutuse koostöö printsiip, mille tulemusel luuakse lapse arenguks vajalik ühtne keskkond; 9. Kreatiivsuse printsiip loominguvajaduse ja loominguliste oskuste kujundamine; 10. Laste ja täiskasvanute vaheliste inimlike suhete (empaatia) loomise printsiip; 11. Kahe kultuuri eesti- ja venekeelse - integreerimise printsiip (teiste kultuuride eripära ja väärtuste arvestamine); 12. Mängulisuse printsiip mäng kui lapse põhitegevus kindlustab lapse igakülgse
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus Hüpped Enesekontroll Visked, püüdmine Hügieen TANTS JA RÜTMIKA LIIKUMISMÄNGUD Rütmilised harjutused Põhiliikumiste arendamine Laulumängud Kehaliste võimete arendamine Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Ar...
taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. 3.sots oskused- mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4.enesekohased oskused- lapse suutlikkus eristada ja teavustada oma oskusi , võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk--lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel: kujuneb lapsel terviklik ja pos minapilt, ümbritseva kk mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööharjumused, keh akt, arusaam tervise hoidmine tähtsusest, arenevad õpi-, sots ja enesekohased oskused. Liikumisõp tunni str ja tegevused Õpetuslikku laadi tund- tunni teemaks on õpetamine. Kas erinevaid õpetamismeetodeid
isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.) Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv: 84 u) Selgita, kuidas on koolis tagatud lastekaitseseaduse § 36 lasteasutuses viibiva lapse arvamuse ja kaebuse esitamise õigus? Lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust last kasvatava isiku, rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja ja õiguskantsleriga ning esitada neile lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. Lasteasutus peab tagama lapsele iseseisva ja sõltumatu võimaluse esitada lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi. v) Olles tutvunud perekonda puudutavate seadustega, tee vähemalt üks argumenteeritud ettepanek iga seaduseteksti paranduseks või ümberkorralduseks. Põhiseadus Perekonnaseadus Paragrahv 10 punkt 1 tühisetuks kuulutamine Lastekaitseseadus Kooseluseadus
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond.
vestlus lapsevanematega ei ole kerge kummalegi poolele. Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, arvestab laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist ja püsimist täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemisel. Lapsel on alati soov ja vajadus suhelda teiste omaealistega, mängida ja õppida nendega koos. Lasteaia personal loobki lapse arenguks sellise
ka koos teistega. Siiski on veel pikk tee selleni, et vaimupuudega inimesed suudaksid end kaitsta nii, nagu teised vähemused. 9 2. VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS ÜRO Puuetega Inimeste Konvensioon ütleb, et puuetega inimestel on ühiskonna teiste liikmetega võrdne õigus ja juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele ( ÜRO Puuetega......, 2006). Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. See tähendab, et last tuleb õpetada ja arendada juba enne seda, kui ta kooli läheb. Koolieelsed lasteasutused ehk lasteaiad on soodus arengukeskkond, kuhu iga laps oma vanemate soovil saab tulla, kus tema individuaalsust osatakse ära tunda ning tema arenguks sobivaid tingimusi luua (Häidkind 2007).
tehtavale teenustööle» (RTL 2000, 99, 1562) kehtestatud nõuetele. (4) Pestitsiide on lubatud kasutada lasteasutuses kahjuritõrjeks ainult siis, kui teised meetmed ei ole piisavalt efektiivsed. (5) Enne keemilist kahjuritõrjet tuleb kasutusele võtta meetmed toidu, nõude ja seadmete saastumise vältimiseks. Pärast tõrjet tuleb nõudele ja seadmetele sattunud tõrjeainetejäägid maha pesta. - 13 - Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine Vastu võetud sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrusega nr 64 ( RTL 1999, 152, 2149) jõustunud 01.06.2002. 5.10 Prügiurnid või -konteinerid peavad paiknema vähemalt 25 meetri kaugusel lasteasutuse hoonest. 6.7. Kolme- kuni kuuerühmaliste lasteasutustele vajalikud ruumid ja nende nõutav pindala 1.6. koristusinventari ja puhastusvahendite ruum (kapp) mitte alla 1,5 m2 7.1
annaabi.ee 
