Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis.
et hoiduda liigsest mustuse majja toomisest ja mikroobide levikust erinevate rühmade vahel. Lasteaial peaks kindlasti olema suur spordisaal ja ujula. Minu unistuste lasteaed oleks tervist edendav, seega peaks palju erinevaid võimalusi olema liikumistegevusteks ja ka huviringideks. Lasteaial peaks olema suur õueala, eraldi võiks olla katusealune juhuks kui õuesõppe ajal sadama hakkab. Õuealal palju erinevaid mänguväljakuid, liumägesid, turnimispuid ja liivakaste. Lasteaia kõik rühmad võiksid toimida ,,Hea alguse" metoodika näol, kuid ma ise kujutasin ette, et erinevad keskused on eraldi ruumides. Näiteks matemaatika keskus oleks täis numbreid, kujundeid ja kõiki matemaatika õpetamiseks ja õppimiseks vajalikke vahendeid. Kuna minu unistuste lasteaias võiks olla väikesed rühmad, kuni kümne lapsega, oleks ka lihtsam lapsi keskustesse jagada. Näiteks iga päev saab laps valida ühe keskuse, kus
kogemuste saamine. Lasteaeda mineku ajaks on pere õpetanud lapsele hulga oskusi alates sellest, kuidas tassist juua või palli visata kuni selleni, kuidas mõnuga lugusid kuulata. Lasteaed toetub lapse ja pere suhetele ning pakub peredele võimaluse ühistegevuses osaleda Hea Alguse programm on rajatud veendumusele, et perede osalemine mängib olulist rolli rühmas õpitu kinnistamisel ja laiendamisel ning kodusel õppimisel ja huvide tekitamisel. Selline õpikeskkondade kodu ja lasteaia vastastikune seos peegeldab üksteisest lugupidamist ja arvamuste jagamist. 3.2 Koostöövõimalused Pereliikmetele pakutakse palju erinevaid võimalusi programmis osalemiseks. Peresid ergutatakse igal ajal rühma külastama. Pereliikmeid kutsutakse jagama oma huviala või oskusi lastega, näiteks õpetama puutööd või tikkimist. Pereliikmete ja õpetajate koostöö, suhtlemine ja info vahetamine kohandatakse vastavalt perede vajadustele ja eelistustele
Kallid lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Tervitan teid selle sügise esimese lasteaiapäeva puhul. Tänane päev on teile, lapsed, eriline. Kel algab lihtsalt uus lasteaia-aasta, kellel aga on see täiesti esimene. Meeldejääv peaks olema see aga kõigi jaoks. Iga uus algus on raske, kuid kogu kollektiiviga üritame lasteaia-aja teha teile kõigile mälestusterohkeks ja ka harivaks. Lasteaiast saate te enda esmased teadmised ja tahtmise aina rohkem ja rohkem uusi teadmisi saada. Siin tekivad ka uued sõbrad, kellega koos ehk ka kooliteed jätkate. Kuid selleks, et kõik nii läheks, tuleb igalühel endal olla tubli ja sõbralik nii teiste laste kui ka õpetajate suhtes. Arvan, et teekond meie lasteaias saab olema igati positiivne ning seda teekonda toetab ka meie sõbralik kollektiiv. Loodan ka igakülgset
Liikumismäng Mängu pealkiri: "Kõik koos" Mängu eesmärk: Arendada ruumis orienteerumise oskust, lisaväärtusena ka rühmatöö oskus Mänguks vajalikud vahendid: Paber ja pliiats kasvatajale; kriit või paberiteip, laste arvule vastav hulk toole, kaks poomi( väisemate laste puhul võib kasutada vaipa või kriidijoont) Mängu kirjeldus: Grupp jagatakse kaheks paarislugemise teel. Kasvataja ütleb: "Rühm: Hüppa üles" ("Kükita nurka", "Heida põrandale pikali", "Kõnni üle poomi", "Istu toolile", "Plaksuta käsi kõrgel õhus", "Koputa seinale", "Joonista õhku ring", "Hüüa lakke: Hei", "Seisa toa keskele", "Hüppa üle kriidijoone"). Loomulikult võib mängu keerulisemaks arenedes käsklusi lisada) Mängu reeglid: 1. Jälgida, mida kasvataja ütleb ja jälgida, et kogu rühm teeks seda sama 2. Kui keegi rühmast nii ei tee nagu kasvataja ütleb, kaotab rühm ühe punkti 3. Kui kogu rühm teeb seda, mida kasvataja ü...
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise,...
Kõik peab olema lapsele nähtav ja kättesaadav. Eesti lasteaed võiks samuti mõelda sellele,et rühmas ei oleks ühtegi kapiust ega kõrgeid riiuleid. Kui on vajadus, et mingi uks oleks ees, siis võiks olla see klaasist. Tähtis on ka see, et laste töid riputatakse üles ja nii ka tehakse Eesti lasteaedades.Mulle meeldib see, et Eesti lasteaedades ei pingutata liiga üle nende tööde üles riputamisega, nimelt oldakse mõõdukad, sest taustmüra ei tohi olla suur.Inglismaa lasteaia piltide juures häiris mind see, et liiga palju on üle pakutud ruumi kujundamisega. Mille poolt mina kindlasti oleksin, on see, et lasteaias ei peaks magama. Mulle see omal ajal ei meeldinud ja ma tean, et ka teistele paljudele lastele see ei meeldi. Tõesti, kellel on vajadus natuke puhata, siis selleks peaks olema tõesti ka võimalus. Aga ma ei pea magamist kohustuslikuks. Mis mulle Inglismaa lasteaia kasvukeskkonna juures meeldib,et lasteaias ruumis sees on liivakastid
Üldised juhtnöörid õnnetusjuhtumi korral tegutsemiseks · Säilita rahu! · Turvalisuse eest vastutav täiskasvanu jagab ülejäänud kaasas olevatele täiskasvanud saatjatele ülesanded: *kes teavitab vajadusel päästeametit numbril 112 või politseid numbril 110, *kes tegeleb vajadusel kannatanutega, *kes hoolitseb ülejäänud laste turvalisuse eest. · Turvalisuse eest vastutav õpetaja informeerib juhtunust lasteaia juhtkonda. · Võimaliku avaliku huvi korral määrab lasteaia juhtkond lasteaiapoolse kõneisiku ja informeerib sellest kõiki sündmusega seotud osapooli. · Lasteaia kriisimeesond korraldab vajadusel psühholoogilise kriisiabi kohapeal või väljasõidu järgselt lasteaias. Tegutsemisjuhised erinevates hädaolukordades: Meditsiinilised probleemid õppekäigul/väljasõidul Lapse haigestumine · Informeeri lapse haigestumisest tema vanemaid või hooldajat.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda
LAPSE KOHANEMINE LASTEAIAGA. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ. Igal lapsel on pöördepunktiks tema elus lasteaeda minek. See on üleminek senisest kodusest miljööst lasteaia elutegevusele, uutele suhetele eakaaslastega ja täiskasvanutega. Lateaeda minek on elumuutus, mis vajab nii lapselt kui täiskasvanult põhjalikke ettevalmistusi. See ei tohi olla juhuslik, vaid pikemat aega kestev tegevusprogramm. Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö
on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? Koolieelne lasteasutus ja õpetajad peavad vastutama selle eest, et lastel oleks mängimiseks ohutud tingimused ja mänguväljakud. Lasteaia ümbruses ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje)redelit, mida mööda saab laps üles ronida. Mänguväljakud peavad olema ehitatud silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps võiks kukkuda, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihiga või muu pehmendava materjaliga. Mänguväljakul olevad kiigeketid peavad olema kaetud kaitsmega
- Vastandtähenduste abil õpetamine. - Tuleb kasutada rikast sõnavara ilma parasiitsõnadeta. Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Koostöö lapsevanematega Eelnevalt peaksin suhtlema ning koostööd tegema lapsevanematega. Küsima nende käest, mis on nende ootused ja soovid lasteaiaga seoses, kuna teisest riigist tulnud vanematel võib olla lasteaiast hoopis teistsugune ettekujutus, kui meil Eestis. Suur roll ongi koostööl, et vanemad ka hilisemalt ei hakkaks kodus lasteaiaõpetaja tööle vastu töötama. Lapsel peaks peale lasteaeda ka kodus olema võimalus eesti keelega tutvuda ning erinevaid ülesandeid eesti keeles täita. Kui mõlemad vanemad räägivad kreeka keelt, siis tuleks lasteaiaõpetajal anda lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel.................................
Õppimise sisualad eelõpetuses: · Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada. · Üldine tervik ja õppimisprotsess on olulisemad kui üksikud ained/sisualad. · Sisualade omandamine tuleb siduda lapse eluga ja tema loomuliku viisiga õppida. · Õppimise sisualade eesmärke ei rakendata lapsele, vaid õppimise sisualade eesmärgid suunavad õpetaja mõtteid. · Pramling väidab, et lasteaiaõpetajate peamine õpetamisviis on teadmiste siirdamine lapsele. Eelõpetuses rõhutab ta aga mõistvat õppimist, mille eelduseks on, et lapsed saaksid õppimisest teadlikuks. · Õpetaja peaks toetama ja suunama last teadvustama oma õppimist ja avastama, et see võib omakorda mõjutada tema õpiedu. Kokkuvõte õppimispedagoogikast uuenevas eelõpetuses · Lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neil on hea olla (nende füüsilised tarbed on rahuldatud ja nad tunnevad end
Selina Koodi Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks. Lühiessee Õppejõud: Ene Varik- Maasik Rakvere 2016 "Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline
hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning isegi egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. Raamatud "Laps ja lasteaed" Lasteaiaõpetaja käsiraamat - Raamat koosneb viiest suuremast peatükist. Käsiraamat avab eelkoolipedagoogikas kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias.
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul
Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistoolid, muusikakeskus, kohvinurk Massöör tellimisel Nõupidamiste ruum Laste loovustuba Lasteaia õueala Vitstest aed Liivakastid Liiklusväljak Kuur katusealusega Ronimisväljak Puuviljaaed Mängumaja Majandusõu koos Korvpallirõngas prügikastidega Kiiged (sorteerime prügi) Vedrukiiged Kompostikast Katseaed
LASTEAD UNISTUSED LASTEVANEMATE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 24.10.2011 Algus: kell 17.00 Lõpp: 18.00 Kohal: Kõik lapsevanemad PÄEVAKORD: 1. Lasteaia toidupäeva maksumus 2. Üritused lasteaias 3. Lasteaia hoolekogu valimine 4. Jooksvad küsimused Päevakorrapunkt nr 1 Lasteaia toidupäeva maksumus KUULATI Majandusjuhataja andis ülevaate toidukulu praegusest maksumusest, päevase toidukulu määra kujunemisest ja septembri keskmisest toidukulu maksumusest. Praegu on toidukulu maksumus 1,40 . OTSUSTATI Arutelu tulemusel otsustasid lapsevanemad kehtestada alates 01.11.2011.a. toidukulu määraks päevas 1,50 . Päevakorrapunkt nr 2 Üritused lasteaias KUULATI Lasteaia õpetajad rääkisid senistest üritustest, mis lasteaias kuu aja jooksul toimunud on
Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö...............................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6
Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislike lasteaedade põhitõdesid, tervislikku õppimist läbi mängu ja toitumise ning liikumise vajalikkust lasteaias. Tervist edendava lasteaia alused ning põhimõtted Tervisedenduse alused Teadmised selle kohta, kuidas oma tervist hoida saavad inimesed juba üsna varajases eas, või siis vähemalt nii see peaks olema. Lasteaias saavad lapsed oma esimesed teadmised, nii muu maailma kui ka enda kohta. Just tervise edendamine tundub olevat lasteaias üks suur osa lasteaia elust. Õpetajad on vahetevahel isegi suuremad terviseedendajad, kui mõned meditsiinitöötajad. Tervis
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted,
praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878. aastal Pärnu linnas eraseltsi ülalpidamisel tegutsenud lasteaeda. Lasteaedade asutamise mõte levis ka maale. 1894. aastal asutas Sindi Kalevivabriku valitsus oma tööliste lastele lasteaia, mis töötab tänaseni. Samuti asutati nn "mängukoole" mõisate juurde
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides.
Rühma reeglite kehtestamine, temaatilised nädalad "Popp poiss" ja "Popp tüdruk" Lõõgastumisharjutuste sisseviimine muusika saatel lastele kogu päeva jooksul, punktmassaaz lastele Lapsel omaette olemise võimalus. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine koostöös lastevanematega Lasteavanemate koolitused, psühholoogi regulaarsed külastused Psühho- sotsiaalse keskkonna parandamiseks on korraldatud vanematele loenguid kasvatusteemadel. Lasteaia ja kodu koostöö läbi vanemate kaasamise (lastevanemate ümarlaud) Personali, laste ja vanemate tunnustamine ja nende töö-tegevuse väärtustamine statuut, järjepidevus. Töötajatele, lastele ja vanematele on loodud muid koostöövorme ja tervisliku ajaveetmise lisaväärtusi lasteaia juurde, huviringid, personalile ja huvilistele shaping Kokkuvõte Lasteaiakeskkond ei parane iseenesest. Lubamatu on eirata ametialaseid kohustusi.
...........................................................................................................17 .....................................................................................................................................22 2 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks on koostada äriplaan oletuslikule ettevõttele- eralasteaia Karikakar rajamiseks ........linna. Selline mõte on tulnud seoses ...... lasteaia kohtade vähesusega. Plaanis oleks rajada eralasteaed ………. isiklikku eramajja, mis asub ........linnas, ..linnaosas. Maja asukohta arvestades on asukoht sobiv nii ..linnaosas teenust vajavatele lastele kui ka kesklinnast pärit lastele. Ahvatlevaks on selline eralasteaed oma asukoha pärast sest kuigi asub linnas on see siiski looduses ja eemal linnakärast. Peale lasteaia teenuse oleks pikemas perspektiivis võimalik rajada ka lastehoiu võimalused õhtusel ajal ja nädalavahetustel.
Autorid arvavad, et on kaks põhilist probleemi. Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline garanteerima lasteaias või põhikooli kohta igale lapsele. Lapsed pidid käima kas linnas või Jüris koolis/lasteaias. See tõi kaasa selle, et terve pere kolis kas linna või Jürisse. Antud probleem lahendati, sest juurdeehitus tõi Peetri alevik Lasteaed-põhikooli juurde ligi 451 kohta, mis tagab sealsetele lastele lasteaia- ja koolikoha. Teine probleem seisneb selles, et on pikad lasteaia järjekorrad. Lapsevanematel pole võimalust oma last lasteaeda panna, kuna puudub koht. Selle tagajärjeks on jälle see, et kolitakse perega linna, kus võivad olla lastel paremad tingimused, kuid alati ei pruugi, sest eelnimetatud teema on mitmel pool Eestis põhjustanud probleeme. Peetri alevik Lasteaed- Põhikooli juurdeehituse tagajärjel probleemi leevendatakse. Lapsevanemad ei pea ootama mitmeid aastaid järjekorras vaid saavad oma lapse panna Peetri alevik Lasteaed-Põhikooli.
Integreerimise eesmärgiks on mõtlemise korrastamine ja süsteemi loomine. Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad lihtsalt suuremaks. Lapse arengumapp (kasvumapp, portfolio) on töövahend lapsele, lapsevanemale ja õpetajale võimalik jälgida lapse arengut ja õppimist: - meenutus lapsest ja tema tegevusest, - on lapsega seotud ülestähenduste vahend, - on planeerimise ja hindamise vahend lasteaias Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt põhieesmärkidest (arengukavast), sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid ja ülesanded, 1 mis aitavad kvaliteeti parandada. Aastaplaanis tuleks näha kõiki lasteaia tegevuste aspekte. Lasteaia arengukava on nägemus lasteasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste
aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende meeli ja leida tegevust ärkavale vaimule jne.
omandatut väljendada loovalt keha abil. Musitseerimine pillidel aitab arendada lapse põhivõimeid: Kuulamisoskust, ansamblitunnetust, peenmotoorikat, koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet ning tämbrilist dünaamilist kuulmist. Kui lapsele anda võimalus pilli mängida, teeb ta seda innustunult ja rõõmuga (Muldma, 2008a, 257, 263). 4 Kokkuvõte Väärtuskasvatus on lasteaia igapäevategevusest. On väga tähtis, et poleks suuri erinevusi väärtushinnangutes, mida edastavad lapsevanemad ning õpetajad. Lasteaia õpikeskkonna loomisel peab arvestama, et see annaks võimaluse kujuneda lastel loovateks ja analüüsivõimelisteks.Väärtuskasvatus toimub lasteaia õppetegevuste kaudu. Kõik muusikalised õppetegevused lähtuvad ühisest eesmärgist: tekitada ja hoida jätkuvalt lapse
tähelepanu ja hoolt, võivad esimestel päevadel liiga pikalt lastekollektiivis viibinud lapse üle stimuleerida. Samuti mõjutavad last võõrad lõhnad, rühmaruumi tavalisest eredam valgustus, laste pidev liikumises olemine ja üksteise vastu põrkumised, puudutused. · orienteerumine ruumis. Oluline on teada, kus asub tualettruum (wc potid), magamistuba, mängutuba, esik, kust pääseb õue ja milline on lasteaia konkreetse rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele
Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. 1840.a. rajas F. Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste lasteasutuse, millele pani nimeks ,,lasteaed". Ta koolitas ka lasteaednikke. 1849.a. avas ta Lasteaednike Seminari Bad Liebensteinis, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lapsevanematele. Lasteaednike ülesandeks pidas Fröbel pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega (http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1138/Oppematerjal.pdf ). Alljärgnev referaat pühendub Friedrich Fröbeli pedagoogika põhimõtetele ja nende maailmavaatelistele eeldustele. 3 1. FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID Fröbel on üks euroopalise kultuuriajastu tähtsamaid pedagoogika esindajaid. Lasteaia
Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava on õppimise plaan. Õppekavatöö protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal. Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad suuremaks.
,,Porgand maitsev, kaal on maitsev, mis saab siis kui kapsast maitsed. Ruttu, ruttu Korjama". Lapsed hakkavad koos õpetajaga köögivilju korjama. Korjatud saakinäidatakse õpetajale, kellega koosnimetatakse ja kirjeldatakse vastavatköögivilja. 7 Vaimse tervise edendamine Sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine Hea lasteaia üheks olulisemaks tunnuseks on seal valitsev õhkkond. Sõbralikus ja toetavas õhkkonnas tunneb nii laps kui iga personaliliige, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse. Õpetaja roll hõlmab hoolitsust laste sotsiaalse, vaimse ja emotsionaalse heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisest hoolima, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajadusel abi, julgustust ja toetust. Sõbralik
ja inimlusilmaga; mängides peavad nad, igakülgselt kõiki jõudusid harides ja harjutades, süüta rõõmus ja lapselikkuses kooli ja tulevase elu vastu valmima, nagu taimekesed aias taeva õnnistuse ja aedniku hoole all. Nõnda seadis lasteaedade looja Fröbel neile ühtlasi ka kõrge eesmärgi üles. Lasteaed ei ole mitte lihtsaks varjupaigaks ega mängukooliks, vaid temal on palju laiemad ja sügavamad ülesanded. Fröbel seab lasteaia kasvatustöö lapse tulevase tegevuse ja üleüldise arenemise aluseks. ,,Kus on mingisugune osa täiskasvanud inimese mõtlemisest ja tundmustest, teadmisest ja võimisest, mille juured ei ulata lapsepõlve aastateni", küsib ta muu seas. Arenemise aluseks peab lasteaed lapse loomuse võtma; ta peab võimisi ja kalduvusi tarvilises järjekorras ja suhtes edendama, nagu nad lapses iseenesest avalikuks tulevad; muidu võiksid tärkanud jõuud kustuda, kui neid vastavasse tegevusesse ei rakendata
" Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste peaeesmärk oli pakkuda laste hoiuvõimalust ja õpetada mõningaid hügieeni- ja moraalinõudeid. Esimesed päevahoiuasutused olid eraalgatuslikud, mitte riiklikud. Kui Fröbel hakkas kasutama sõna lasteaed, siis see muutis lasteasutuse rolli. Lasteaia idee oli suunatud kõikidele lastele, mitte ainult neile, kelle vanemad tööl käisid. Algselt lasteaiad 3-6 aastastele lastele, hiljem alla 3 aastastele. Esimeste koolieelsete lasteasutuste töö riiklik reguleerimine seaduste abil toimus Prantsusmaal ja Hispaanias 19. saj. esimesel poolel. Algselt oligi lasteaedade kontseptsioon välja kasvanud Fröbeli ideest. Tänapäeval palju erinevaid vorme. Enamikes riikides kuuluvad lasteaiad haridussüsteemi,
nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mulla hoogu minu vanaema, kui ta meile külla tuli. Veel mäletan ma seda, kuidas ma käisin Pärnus tihti oma tädil külas. Me ööbisime tema majas alati ning hommikuti pidime poodi minema.
eripedagoogilisi teadmisi ja oskusi valdav meeskond. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine on muutunud tänapäeval aktuaalseks seoses sellega, et paljud probleemid, mis lasteasutustes väljenduvad, on sotsiaalset laadi. Seega ei piirdu õpetajate tähelepanu ja aktiivne tegevus laste arendamisel ja õpetamisel ainult teadmiste andmistega, vaid hõlmab ka väärtuste kujundamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Lapsed omandavad lasteaia perioodil sotsiaalseid oskusi, käitumisi- ja suhtlemismudeleid, mida ainult perekeskne suhtlusring neile ei võimalda. Eneseteenindusoskused nagu söömisoskused, riietamine/riietumine, potireziimi kujundamine aga ka suhtlemis-, käitumis-mängu- ja teiste sotsiaalsete oskuste õpetamine on erilasteaia õppekasvatustöö protsessis suurema tähelepanu all kui tavalasteaias. Lasteaia kohanemine on iga lapse puhul
vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last imetletakse. Üleminekul kodu keskkonnast lasteaia keskkonda toimub laste arengule hinnangu andmises aga suur pööre, mis kandub tihti edasi kooli, ülikooli ja töölegi - hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, vigu ja neid tegevusi, millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne
Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapiisav ning erivajadustega lapsed õppivad tavalasteaedades. Seega on oluline uurida, kuidas erivajadustega lapsi lõimida tavarühma keskkonda ning muuta lasteaias käimine tulemuslikumaks nii erivajadustega lapsele kui ka tema erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning
harjumusi seoses alkoholi tarbimisega. Muutes ennast,saab vaikselt alustada ka oma sõprusringkonna muutmist. Juba ammusest ajast on teada tõsiasi, et sõbrad mõjutavad üksteist. Mina arvan, et kui üks inimene ringkonnas ennast muudab ja teistele ka head nõu annab läheb eneseparandamine aina edasi. Sellega tuleb nähtavale üpris võimas pragu. Võib öelda, et üksikisikust võib alguse saada midagi suurt ja tähtsat. Praegu õpin ma Tallinna pedagoogilises seminaris lasteaia õpetajaks. Mina arvan, et lasteaia õpetajatel on suur roll ühiskonnas. Lasteaedade eesmärgiks on toetada lapse vaimset ja sotsiaalset arengut, et kujuneksid eeldused koolis õppimiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Need on eesmärgid, mida peab täitma lasteaia õpetaja. Maailm vajab järeltulevatpõlve, sest siis saab maailm edasi toimida. Eelkõige vajab uut põlve ühiskond, sest inimestel on suur osa ühiskonnas. Mina kui
Teadsin, et nähtamatu pedagoogika mõistet võib tõlgendada nii, et lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on seotud laste tegevusega ka mängu ajal. Ja nii see ka on. Teiseks, Soomes osalevad lapsevanemad aktiivselt alushariduse teemalistel aruteludel ja lasteasutuste töötajad tegutsevad laste hoidmisel ja kasvatamisel tõhusa meeskonnana. Minu meelest on see ka õige, nii võiks olla ka Eestis igas lasteaias. Tunneksid vanemad end kindlamana ja ka lapsed ja lasteaia töötajad. Kolmandaks, et õppekava kohaselt põhineb õppimine lapse varasematel kogemustel. Õige, lapsel on siis endal kerem õppida ja seondada õppimist millegagi, mida ta ennem on näinud või teinud. Neljandaks, kui õpetaja usaldab lapsi siis lapsed innustuvad oma ideedest ja keskenduvad tegevusele. Lapsed julgevad rohkem teha asju ja välja pakkuda uusi mänge ja tegemisi. Eelõpetuses peaksid kavandamine ja kavad
Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega)
4. TERVIST EDENDAV LASTEAED Tervise ja heaolu edendamiseks haridusasutustes on loodud projektid vastavalt koolidele või koolieelsetele lasteasutustele. Koolidele mõeldud võrgustik kannab nime Tervist Edendav Kool ehk lühendina TEK, lasteaedadele mõeldud aga Tervist Edendav Lasteaed ehk TEL. 2015.aasta detsembri seisuga kuulub TEL võrgustikku 260 koolieelset lasteasutust Eestis. Projektiga liitumine on vabatahtlik ning liitunud peavad järgima oma tegevuses tervist edendava lasteaia mudelit, mille koostamisel on arvesse võetud nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka rahvusvaheliste tervisedenduse programmide ja võrgustike soovitusi, aluseid ja praktilisi kogemusi. (Tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustik, s.a.) Seda mudelit järgides täidetakse tervist edendava lasteaia ülesande, mis on sõnastatud missioonina: „Liita koolieelses east olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate
valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtleb, valib, kaalub mida teha. 2. Lapsest lähtuva kasvatuse eelduseks on tegevuskultuuri loomine, mis on kõikide inimeste tegevuse ( sealhulgas ka laste ) tulemus, kes mingilgi moel on seotud laste kasvatamise ja õpetamisega. Kasvatuse aluseks ja sisuks on laste kogemused, kired, elulugu, huvid jne. LL kasvatuses on õpikeskkond laienenud lasteaia territooriumilt väljapoole. Kõige rohkem on mõjutusi LL kasvatuses Reggio Emilia kasvatuspõhimõtetest. Veel põhineb LL kasvatus ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni uutel rõhuasetustel, kus lisaks põhihoiule, hoolitsusele ja kaitsele rõhutatakse ka laste osa, osalemist ja mõjutamist ning positsiooni ühiskonna jõuvarude jagamisel. 3. 1990. aastatel süvenes lasteaia argipäevas lapsepõlve sotsioloogia tähendus ja mõju.
silmapilgust. Austus tuleb enda vastu tekitada. Ma arvan, et õpetajana ei tohiks ametis olla ka need kes jälestavad lapselikku lihtsameelust ja tähelepanu kadumist hetkel oluliselt teemalt. Meie kui õpetaja ülesanne on seda rahumeelselt paranda. Need aga kes sellel arvamusel ise ei ole, ei tohiks minu arvates õpetajana töötada, sest võime jätta eluaegseid jälgi õpilase psüühhikasse agressiivse käitumisega nii vamises kui füüsilises mõttes. Olen kokku puutunud lasteaia õpetajaga, kes on täiesti veendunud, et oma lapsi rühmas tuleb alandada ja mõnitada kõikide laste ees ebaõnnestumise korral. Viisakat suhtlemist peab ta vajalikuks ainult täiskasvanud inimestega. Kui ennem suhtusin sellese kui ühte õpetamisstiili, kuna ma olin siis ise veel laps, siis nüüd olen jõudnud kindlale arusaamale, et see on vale. Selline käitumine võib jätta eluaegseid jälgi lapsepõlves esinenud alaväärsus
On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane. Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi spetsialistid.
Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid. Kui rühma tuleb erivajadustega laps siis väga oluline on vestlus vanematega, kuid esimene vestlus lapsevanematega ei ole kerge kummalegi poolele. Küsimuste ja selgitustega võib olukorra alguses isegi raskemaks muuta. Lapse jälgimisega esimestel nädalatel, samuti lapsevanemaid küsitledes on võimalik luua esmane pilt raskustest. Põhjalikumalt saab vestelda alles siis, kui lasteaia igapäevaelus on üksteist lähemalt tundma õpitud ja usaldama hakatud. Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse koostöö. See lähtub lapsest ja on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud, arvestab laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi ning rahvuslikke iseärasusi ja piirkonna iseärasusi; soodustab humaansete ja demokraatlike
Selgitada välja lihavõttepühade võistlustel parimad võistkonnad erinevates vanusegruppides. 2.Võistluse toimumise aeg ja koht: Võistlused toimuvad neljapäeval 5. aprillil algusega kell 10.00, Järvamaal Järva-Jaani gümnaasiumi staadionil, Pikk 2. 3.Võistluse korraldajad: Võistlused valmistab ette ja viib läbi korraldaja Karmen Seire. Infot võistluse kohta saab: Karmen Seire, tel. 53465615, e-mail: [email protected]. 4.Võistlusest osavõtjad: Võistlustest võtavad osa lasteaia rühmad Mesimummud ja Lepatriinud koos vanematega. · Rühm Mesimummud vanuses 5-6 a. võistkonnas 4 liiget, 2 last ja 2 lapsevanemat. · Rühm Lepatriinud vanuses 6-7 a. võistkonnas 6 liiget, 3 last ja 3 lapsevanemat. 5.Planeeritav võistluste ajakava: 10.00 10.30 - Saabumine ja lõplik registreerimine 10.40 11.00 - Stardijärjekordade loosimine 11.00 11.10 - Võistluste avamine 11.10 11.30 Võistlusetappidega tutvumine ning soojendusvõimlemine 11
annaabi.ee 
