ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA Kuupäev: 01.10.2012 Laste vanus: 4-5 Laste arv:10 Üliõpilane: Teema: Reisimine, erinevad liiklusvahendid Eesmärgid: 1) Laps oskab joonistada erinevaid liiklusvahendeid 2) Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi Tunnetus- ja õpioskused: Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- ...
lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks: õppekava koostamise põhimõtted; õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; õppe- ja kasvatus-tegevuse korralduse; 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused; valdkondade õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6-7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; lapse arengu hindamise põhimõtted
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeltatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; Õppe - ja kasvatus-tegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus; Erivajadusega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus; Lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus; Õppekava uuendamise ja täiendamise kord.
osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. II. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, koostamise alused, korraldus, eesmärk, põhimõtted) Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused olenemata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks: õppekava koostamise põhimõtted; õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; õppe- ja kasvatus-tegevuse korralduse; 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused; valdkondade õppe-kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6-7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; lapse arengu hindamise põhimõtted
2002 muudeti kasvataja nimetus õpetajaks. Raamõppekava alusel pidi iga lasteaed koostama oma õppekava, raamõppekavas olid üldised põhimõtted. 2008 võeti vastu Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, mis kehtib tänapäevani. 6. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (struktuur, korraldus, eesmärk, põhimõtted, õpikäsitus). Struktuur : (lasteasutuse õppekava struktuur): · Lasteasutuse liik ja eripära · Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti · Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus · Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ja korraldus · Erivajadustega laste toetamise põhimõtted ja korraldus · Lapsevanematega koostöö põhimõtted ja korraldus · Õppekava uuendamise ja täiendamise kord Korraldus: · Õppe- ja kasvatustegevus toimub õppeaastati (1 sep 31 august)
Täiendavad tegevused juhtimine, laste hoid, tervishoiualane teenindamine, , lastevanemate ja töötajate koolitus, koostöö erinevate asutustega. Abistavad tegevused majandamine, toitlustamine. Lasteaia aasta tegevuskava (aastaplaan) analüüsitakse eelneva etapi tulemusi lähtuvalt arengukavast, sõnastatakse neist lähtuvad konkreetse aasta eesmärgid. RÕK (koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava) määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused. Riiklik õppekava määrab kindlaks: 1) lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse; 4) 67aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 67aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted.
popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas.) Muusikakasvatuses on tähtsal kohal laulmine, mida peetakse lastele kõige vastuvõtlikumaks musitseerimisvormiks. Eesti on üks nendest riikidest, kus laps saab muusikaharidust esimesest lasteaiapäevast kuni kooli viimase klassini professionaalsetelt muusikaõpetajatelt. (K.Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel on väga suur matkimis- ja häälitsustarve, mida saab kasutada lauluoskuse arendamiseks. Alustada tuleb lihtsatest imiteerimis harjutustest ja mängudest.(linnulaul, loomahääled,
Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja toodud 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused ning 6– 7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused seitsmes erinevas õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas. Kooli seadus nii üksikasjalikult vanusele ei keskendu, aga määrab ära pädevused kooliastmeti: I kooliaste – 1.–3
Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või valdkonnad; *Tegevuskava 3
elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. - Õpetaja roll
9. ...kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. 10. üks õpetaja abi ametikoht rühma kohta. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2011) näeb ette, et lasteasutuse õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Rühmaõpetaja teavitab pidevalt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Rühmaõpetaja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. Erivajadustega lastega tegelevad õpetajad peavad olema teadlikud sellest, kuidas lapsega käituda ning tema arengut võimalikult edukalt soodustada. Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded (2013) näevad ette, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. 5
rühmast tulenevate eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks meetodite, vahendite, materjali valimine ning koostöö organiseerimine. Rühma tegevuskava võib kavandada aasta-, kvartali- või kuu- või nädalakavana.. Mida pikema aja jaoks tegevuskava koostatakse, seda üldisem võib kava olla. Sisehindamine (internal evaluation) hindamine, mida teostab õppeasutuse sees paiknev hindaja või hindajate rühm. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Sisehindamise kaudu tagatakse kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava. Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise Sisehindamissüsteem (internal evaluation system) õppeasutuse juhtimissüsteemi osa.
4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju,
õppimiseks. Luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta. Toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel. Nendes kõigis kolmes peetakse kõige olulisemaks last ja tema arengut. Erinevuseks oleks 2008, 1990 ja 1987 õppe – ka kasvatustegevuse eesmärgid. 1990 kasvatustegevuste eesmärk oli palju lühem kui 2008 aasta eesmärgid. 2008 aastal toodi spetsiifilisemalt ja rohkem arusaadavamas keeles välja kõik punktid. 1987 aasta omas on võetud erilise tähelepanu alla laste vanus, mis on jaotatud eraldi. Veel on eraldi toodud õppe- ja kasvatustööd kahes osas: laste elu organiseerimine ja nende kasvatamine; õpetamise tegelustes ja tundides. 1987 aastal on väga põhjalikult
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Põhikooli riiklik õppekava Alustades kavade lugemist ja võrdlemist oli esimene koheselt märgatav erinevus see et, Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste laste eeldatavad
Ka alushariduses on õpetaja eelkõige toetaja, kelle eesmärgiks on luua lastele soosiv keskkond teadmiste hankimiseks. Õpetaja roll on, mis konstruktivistlikus õpikäsitluseski, olla toetaja, juhendaja, mentor. Õpetaja peab olema avatud mitmetele lahendustele, kuna lapsed juurdlevad teemade üle teisiti, mis aga ei tähenda, et laste vastused seepärast kohe valed oleksid on samuti mitmeid ,,õigeid vastuseid". Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks, mis omakorda haakub vägagi sellega, millel põhineb konstruktivistlik õpikäsitlus - õppija enda aktiivsusel eluliste probleemide lahendamisel ehk sotsiaalsel toimetulekul. Ave Hüüs
teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust. (samas, 1985) J. Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. (Eisen, 1985) Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsituse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatustegevuse põhimõttena. Üldõpetuse all mõistis J. Käis kogu õpetuse keskustust (ühtlust) lapse igapäevaste tähelduste, kogemuste ja huvide vallast valitud ainel ehk koduloolise vaateõpetuse asialadel. Üldõpetus on õppekorralduse printsiip ning kasutatakse õpilaste isetegevusele rajatud õppeviise. Üldõpetuse põhimõtteks on, et kõik õpetusalad seotakse ühtseks tervikuks ning õpetuse keskuseks on vaateõpetus ehk kodulugu, mille teemad valitakse lapse kodukoha elust ja
probleemile lahenduse leidmist kõige kõrgemast instantsist, sest üldjuhul on probleemi lahendamise võti kohapeal. Lapsevanem peaks alustama vestlusest klassijuhatajaga või pöörduma kooli hoolekogu/õppenõukogu poole. Teavitama peaks oma probleemist ka kooli omanikku, sest omanik peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse inspektorit kooli õppe-ja kasvatustegevuse puuduste ilmnemisest. Kooli juhtimise ja ressursside kasutamise seadusliku, otstarbeka ja säästliku kasutamise probleemidega soovitame pöörduda kooli omaniku poole (munitsipaalkooli omanik on valla-või linnavalitsus, erakooli omanik füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, riigikooli omanik on Haridusministeerium). Kui probleemid on jäänud kooli-, kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse tasandil lahendamata,
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid. Valdkonna sisu PÕHILIIKUMISED: KEHALISE KASVATUSE Kõnd, jooks ALASED TEADMISED: Ronimine, roomamine Ohutus
Mari Nõlvak AP1 Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher)
distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse standartid: *demonstreerib kompetentsust motoorsetes oskustes *dem arusaamist liik põhialustest *on regul keh akt *saavutab ja sälitab keh vormisoleku *näitab üles vasttutustundlikku indiv ja sots käitumist *väärtustab keh akt KELA riikliku õppekava järgi : valdkonna liikumine ja õppe-kasvatustegevuse eesmärgiks on et laps: *tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu *suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel *tegutseb akt üksi ja rühmas *mõistab kehalise aktiivsuse olulisust in tevisele *järgib esmaseid hügenieeni ja ohutusnõudeid. Liikumisõpetuse õpisisu Liikumise valdkonna sisu: *kehalise kasvatuse alased teadmised (ohutus, enesekontroll, hügieen) *põhiliikumised (roomamine, kõnd, hüppamine, viskamine) *liikmängud *erinevad spordialad *tants ja rütmika. Õpikk- jaguneb
Täiendusharidus - Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. · Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle. Järelevalve läbiviija õigused on sätestatud kõigi haridusasutuste liike (Eesti Vabariigi Haridusseadus § 3 lg 2) reguleerivates eriseadustes: http://www.tallinn.ee/est/haridusasutused/Riiklik-jarelvalve
Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika
Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunnetus-ja õpioskused: Laps tegutseb meeskonnas eesmärgi nimel, jagab töökorraldusi grupikaaslastega. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps arvestab teistega. Mänguoskused: Laps mängib vabamängu ajal iseseisvalt. Mina ja keskkond: Laps teab, milline on lumehelves ja kuidas tekib. Keel ja kõne: Laps kuulab keskendunult luuletust ja oskab seda hiljem ümber jutustada. Matemaatika: Laps teeb vahet erinevatel kujunditel ja oskab neid nimetada.
Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti integreerimisvõimalusi erinevate õppevaldkondadega nagu muusika, keel ja kõne jne. Ja liikumisõpetusele seatud eesmärke ei tagata pelgalt liikumistundide kaudu liikumisõpetuses, vaid ka liikumisõpetuse eri vormide kaudu. 2 Liikumisvaldkonna õppe- ja kasvatustegevuse esimese eesmärgina on toodud välja, et laps: tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu (Oja 2009), ning Alavere lasteaed „Mõmmila“ õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on: lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Seoses sellega otsustasin teha lõputöö teemal: „Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse“, ajastades selle ka isadepäevale. Kuigi elamusi ei saa garanteerida, püüdsin visualiseerida edu! Peamine on, et
Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda. Paljude laste vanemad on oma võsukese nimel eriliselt valmis pingutama. Nad on eriti aktiivsed, teadlikud, nõudlikud ja kriitilised. Igas peres on oma väärtuste maailm. Laps elab selles rütmis ja nende väärtushinnangute järgi.(Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus lk.51) Viimasel ajal olen täheldanud, et on väga palju neid peresid, kus lapse kodused elutingimused ja majanduslik olukord jätab palju soovida. Nendes peredes on tihti vanemad töötud, liiga noored, alkoholilembesed või vaimupuudega. Lapsed tulles lasteaeda on pesemata, tühjade kõhtudega, neil pole sageli korralikku ilmastikule vastavat riietust. Lasteaias töötades näen tihti, kuidas lapsed näiteks toidu jagamisel seda juba silmadega söövad. On olukordi kus laps
Hoiame lasteaia head mainet Toetame õpetaja arengut Lasteaia eripära Kodune ja last toetav keskkond Eesti rahvakultuuri väärtustamine (rahvariided) Asume mere ääres Omame lasteaia bussi Lasteaia arengusuunad Lasteaia jätkusuutlikkuse tagamine Õppe- kasvatustöö kvaliteedi hoidmine Elukestva õppimise- ja arengu põhimõtete väärtustamine nii õpetajate kui ka laste seas. Lasteaia õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted Individuaalsuse arvestamine Lasteaia avatus Mängu kaudu õppimine Lapse aktiivsus ja loovus Lapse tervise edendamine Multikultuursus Struktuur LASTEAIA NÕU- KOGU MAJANDUS- JUHATAJA DIREKTOR REMONDI- MEES DIREKTORI RAAMATU- ASETÄITJA PIDAJA KOKAD 16 ÕPETAJAT
sisaldab järgmiseid tegureid : · oskuste areng · regulaarne kehaline aktiivsus · kehalise vormi paranemine · teiste ainetega seotu · distsiplineeritus · paranenud otsustusvõime · vähenenud pinge · paranenud ja tugevnenud sotsiaalsed suhted · paranenud enesekindlus · kogemus eesmärkide seadmisest Inimese kehalised võimed kujunevad välja u 21/22 eluaastaks. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava(2008) järgi Valdkond liikumine õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: · tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu · suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel · tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas · mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele · järgib esmaseid hügieeni ja ohutusnõudeid. Kõik oleneb, kui huvitavaks tehakse tund: · aeg - millal toimub · arenev ainekava - uued tegevused · keskmine ja üle keskmise intensiivsusega koormus · palju harjutamisvõimalusi kõigile
Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. kasvatustegevuse keskus, milles oli koos lisaks gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool. Sellega liitus pooljumal Akademose heroon. • Oli hästi kastetud puudesalus korrastatud alleede (peripatos) ja jalutusteedega 5. saj eKr. Alal kasvasid plaatanid ja jalakad. • Aristophanes kirjeldas orgu: „Kõikjal lõhnab meeldivalt kuslapuu järele, on rahulik ümbrus ja kattelehed, mida pärnaõied heidavad, […] kui plaatan sosistab armusõnu jalakate salus kevade kaunil aastaajal
reaalsed objektid neid lihtsustavate mudelitega Loendamine on samaaegselt käeline ja sõnaline tegevus, mis seab: loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse Kehtiva õppekava järgi õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: Modelleerimine on käeline, sõnaline ja /või mõtteline tegevus, mis: koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi asendab reaalsed objektid neid lihtsustavate mudelitega rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi Ruumilised kujundid on:
loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008). Riho Pätsi (1975) arvates on muusikalise kasvatuse esmaülesandeks muusikaliste kujundite lahtimõtestamine ning selgitada mõtete, tunnete, nähtuste väljendamist. Käesolevas referaadis antakse lühiülevaade muusikaõpetuse osatähtsusest laste arengul. Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on nii hariduse andmine kui ka lapse isiksuse arendamine ning tema suunamine ühiskonna kultuuri juurde. Lasteaias toimub õppimine läbi mänguliste elementide: lauldakse, tantsitakse, mängitakse rütmipillidel. Kõike seda läbi mängu tehes areneb laps üldiselt, kehaliselt, vaimselt ja ka muusikaliselt. Sellesse ikka kuulub helilaadi taju, harmoonia ja vormitunde väljakujunemine. Tähtsal kohal on üldise muusikalise elamuse saamine,
Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll. Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline
ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus. Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem, kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Kohalikel omavalitsustel
Enesemääratlemine on aluseks inimese võimete- ja võimalustekohase toimimise vabatahtlikkusele ning motiveeritusele Eneseregulatsioon Kasvatustegevuse eesmärgiks on toetada indiviidi jõudmist võimeni enda tegevust ja arengut ise
· planeerib ja korraldab igapäevast majandustegevust. Tervishoiutöötaja: · koordineerib tervisedenduslikku tegevust ja seostab seda õppe- ja kasvatustööga; · kavandab ja viib läbi laste tervise ja füüsilise heaoluga seotud tegevusi; · osaleb laiendatud juhtkonna liikmena lasteaia arendustegevuses. Juhtkond on juhatajale lasteasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6),
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi.
pojale rääkida, et ta ei ole pahane, et pojal emaga tore mängida on, ning on alati nõus nendega liituma kui poeg soovib. Ka ema saab selle konkurentsitunde vähendamisele kaasa aidata pakkudes välja võimaluse, et näiteks unejuttu loevad nad koos isaga. Tegelikult on see vanematevahelise romantilisuse tundmise faas lapsele kasulik, sest ta õpib, et kõike ei saada alati, mida tahetakse, ning aktsepteerib ja hindab lähedaste inimeste tehtud valikuid tema soovi arvestamata. Kogu kasvatustegevuse käigus, ka peale 6.eluaastat, on oluline märksõna valideerimine ehk märkamine ja mõistmine, kuidas laps end tunneb ja sellest talle teada andmine. Selle mõiste võttis kasutusele dr. Linehan psühhoteraapias ning seda võib rakendada ka täiskasvanute puhul. Valideerimine ei tähenda, et ollakse nõus inimesega, vaid hoopis suudetakse näha tema vaatepunkti ja väljendatakse aktsepteerimist emotsionaalse seisundi suhtes. (Hall & Cook, 2011)
Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust. Loovmängu iseloomustab sisu ja ülesehitus. Lapsed saavad oma soovi järgi valida mängu teema, rolli, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu oma soovi kohaselt. Loovmäng arendab lapse kognitiivseid oskusi ja kõne arengut,
2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele
õpilast nähtuste mõtestajana.Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama 5. Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud. Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine. Laste sõnavara laieneb uute loodusobjektide ja nähtustega kokkupuutumisel. Matemaatikaga on tihedalt seotud ajalis-ruumiliste seoste mõistmine, arvutamine ning mõõtmine ja võrdlemine
arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada. ,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid, esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine, matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asnditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loengamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevus ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes, sisu : hulgad,
Laps hakkab mängul lugema lehte, kammima juukseid, ehitama. Juhendamisel hakkab laps huvi tundma teiste laste tegemiste vastu ja nendega emotsionaalselt suhtlema. Kasutatud kirjandus: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14235/lhike_levaade_lapse_motoorika_a rengust.html https://www.google.ee/search?q=lapse%20f%C3%BC%C3%BCsiline%20areng%201- 2%20aastastel%20&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox- a&source=hp&channel=np Raamat: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad ( koostanud ja toimetanud: Ene Kulderknup). Raamat: Lapse arengu hindamine ja toetamine ( koostanud ja toimetanud: Ene Kulderknu).
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. 2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7
kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeeriumi peamised ülessaned: 1. Hariduse-, teaduse-, noorte- ja keelepoliitikate planeerimine, korraldamine ja arendamine 2. Välja töötamine riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste korraldamine; 3. Üle kasvatustegevuse ja haridusasutuste õppe- riiklik järelevalvet teostamine 4. Riiklike õppekavasid ja muid haridusstandardeid arendamine ja planeerimine ning nende koostamise ja akrediteerimise korraldamine 3 Haridus- ja Teadusministeeriumil kehtivad arengukavad ja streteegiad: Haridus- ja Teadusministeeriumi peamised tegevuseesmärgid on koondatud arengukavasse "Tark ja tegus rahvas", mis põhineb valdkondlikel arengukavadel.
imiteerime video. Murandi Liikumistegevused Otsime arvutit Robotitantsu kasutades ühe õppimine. tantsu, näiteks robiti tants ja õpime selle selgeks. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA Kuupäev:08.12.2015 Laste vanus: 6-7 a. Laste arv: Üliõpilane: Relika Lupp 24 Teema: Minu sõber arvuti. Nädalakava eesmärgid: Ülesanded eesmärgi saavutamiseks käesolevas õppetegevuses Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Laps oskab grupitöös teise lapsega arvestada.
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus:
ka nt inimkooslusi: koolis klassi, lasteaeda (kogukonda, kuhu kuuluvad nii lapsed, õpetajad kui vanemad), töökollektiive, korteriühistuid, sõpruskondi, kursusi jne. 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas Koolieelse Lasteasutuse Riiklikus Õppeavas (KLRÕK 2008), valdkonnas „Mina ja keskkond“ all on välja toodud, et valdkonna õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1. mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 2. omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3. väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4. väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 5. väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6. märkab nähtusi ja muutusi looduses. (KLRÕK 2008).
Suunata õpilase enesehinnangu kujunemist Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel Anda õpilasele, õpetajale… Hindamise põhieesmärgid on (uus) Toetada õpilase arengut Suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel Anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks Kooliõppekava üldosas esitatakse Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted Õppe- ja kasvatustegevuse suun(a)d Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike ja valikainete loendid ja töökavad Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine Kooli tunnijaotusplaan klassiti Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained Hindamise korraldus
annaabi.ee 
