Eelkooliiga (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õppetool
Õ26-1
EELKOOLIIGA
Referaat Terve lapse õenduses
Kohtla-Järve 2012

Sisukord

Sisukord 2
112 elamistoimingud 4
1.1Turvalisus 4
1.2Suhtlemine 4
1.3Hingamine 4
1.4Söömine ja joomine 4
1.5Eritamine 5
1.6Isiklik hügieen ja puhtus 5
1.7Kehatemperatuuri kontrollimine 5
1.8Füüsiline aktiivsus 5
1.9Töötamine ja mängimine 5
1.10Seksuaalsuse väljendamine 6
1.11Magamine 6
1.12 Suremine 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini.
Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides.

12 elamistoimingud

Turvalisus

Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel . Eelkoolieas muutuvad lapsed aktiivseks ja uudishimulikuks, seepärast kodus on olemas nii palju õnnetusi – kukkumisi, tulega ja keeva veega põletamist, mürgitusjuhtumeid. Vanemad peavad jälgida, et laps oleks kaitstud. Koolieelikut ei ole soovitatav panna magama mitme korruselisele voodile. Laste jalanõud oleksid libisemiskindla tallaga ja kindlalt jalas . Väga oluline on last (korduvalt) õpetada ohte tundma ning isikliku eeskujuga kasvatada turvalise käitumise harjumusi.

Suhtlemine

Etapi algusel õpib laps väljendama sõnadega suhteid ja tundeid. Ja sel ajal algab ka keerulisemate küsimuste aeg-miks nii , miks see, miks sina-lõputult! Nad oskava suhelda teiste lapsega lasteaijas ja paluda mida on vaja.. Sõnavara õppimine ja kasutuselevõtmine on lapsel pikaaegne protsess.

Hingamine

Lapse hingamisteed on kitsud, mistõttu võõrkeha või toidu(tüki) kurku tõmbamine seab lapse täiskasvanust suuremasse lämbumisohtu. Vererõhk 100/65 mm Hg, südamefrekvents 100-125 x min, hingamissagedus 20-40 x min, ringleva vere maht on alates 4. eluaastast 60-65 ml/kg.

Söömine ja joomine

See toiming on eluliselt tähtis, sest ilma söömiseta ja joomiseta ei saa elada. Vanemad pead jäälgima, et lapse ratsioon sisaldaks kõik vajalikkud ained. Toit annab lapsele kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid. Toit on elu alus, tänu millele toimub kasvamine, arenemine, liikumine. On oluline, et toit oleks mitmekesine ja värske. Tasakaalustatud toit peab sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid toitaineid nagu valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid (A,B,C,D,E jt.) ja mineraalaineid. Õige toitumine tõstab organismi vastupanuvõimet ja immuunsust. Samuti väga tähtis tarbida piisavas hulgas vedelikku.

Eritamine

Eritamine on elamistoiming , mida kõik lapsed sooritavad regulaarsusega kogu elu jookul. Eelkoolieas tavaliselt laps oskab kontroolida oma eritamise protsessid. Laps oskab oma urineerimisvajadust ja defekatsiooniakti kontrollida. Nad küsivad tavaliselt õigel ajal potile ja magavad ka öösel kuivalt aga mõnikord võib juhtuda ,et nad magamise ajal ka urineerivad. 5 aastase lapse põie maht 200-500ml, neerud on hästi arenenud.

Isiklik hügieen ja puhtus

Väga tähtis, et vanemad jälgiksid lapse hügieeni eest. Lapsed peavad oskama ennast ise pesta ja riidesse panna.Vanemad kujundavad lapses harjumused hammaste ja enda igapäevaseks pesemiseks ja hooldamiseks. Perioodi lõpuks algab ka piimahammaste vahetumine. Samuti väga tähtis, et parast jalutamist laps peseks oma kätt, et vältida soolehaigusi.

Kehatemperatuuri kontrollimine

Lapse kehatemperatuuri regulatsioon on suhteliselt hästi välja kujunenud. Ei ole suurt ohtu ülekuumenemisele ega alajahtumisele. Ta oskab ise öelda kui külmetab või kui tal on palav .

Füüsiline aktiivsus

Füüsiline aktiivsus on üks inimese põhiinstinkte,mis on talle oluline kogu elu jooksul.
Perioodil jätkub elundkondade täiustumine, lihasmassi kasv, füüsiline areng on suhteliselt kiire.
Umbes 2 kg aastas võtab juurde kaalust ja umbes 7 cm aastas kasvab pikkusesse. Eelkooliealisel lapsel kasvavad kõige enam jalad ja arenevad lihased. 5 aastasel lapsel kujuneb välja ühe käe eelistus . Võib juhtuda jargmisi häired nagu tallavõlvi või skolioosi.

Töötamine ja mängimine

Lapseeas on mängimine primaarne; mängimine on lapse jaoks univeraalne tegevus, millest ta loobub ainult raske haiguse ajal. Eesmärgipärase mängimise olulisus füüsiliste , intellektuaalsete, suhtlemise ja sotsiaalsete oskuste arengus. Mängimise jaoks on oluline mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mängides omandab laps vajalikud oskused ja omadused nagu iseseisvus , loomingulisus, uudishimu ja probleemide lahendamine. Mäng annab ka võimaluse koguda tundeid ja väärtusi ning arendada sotsiaalseid oskusi.

Seksuaalsuse väljendamine

Lapsel on suur huuvi tundma oma kehaehituse ja organismi talitluse vastu. Laps tunneb üldist huvi seksi vastu ning suurt huvi enda seksuaalsuse vastu . 4-5a laps kiindub vastassugupoolte vanemasse ( poisslaps emasse ja tütarlaps isasse) . Laps on väga haavatav ja vajab ema-isa tähelepanu, lähedust, eriti just vastassugupoole vanema poolt.

Magamine

Uni on lapse jaoks sama elutähtis tegevus nagu söömine ja joomine. Uni on lapse üks füsioloogilistest vajadustest . Magamisperioodi 3 ja 4 faasis eritub kasvuhormoon mis on lapsele kasvamiseks vajalik. Neljaaastane laps magab keskmiselt 11 tundi öösel, mõni vajab ka lühikest päevast uinakut. Soovitatakse, et laps magaks kindlatel kellaaegadel.

Suremine

Surm ei tähenda 4. aastasele lapsele mingit lõplikku seisundit , kuna selles eas laps ei suuda teadlikult mõelda. 5-6.a lapsed muutuvad surmaga kokku puutudes abituteks ja passiivseteks. Ekslik on arvamine , et laps ei suuda surmaga seotut infot vastu võtta, tegelikult ei tohi lapse eest tõde varjata, küll aga tuleks vältida abstraktseid seletusi. Lapsele tuleb anda konkreetset ja otsekohest infot.

Kokkuvõte

Kokkuvõtes võib öelda , et see on väga tähtis period, kuna toimub perioodiss suur areng. Laps õpib olla iseseisvalt. Vanemad õpivad oma lapsi sooritada kõik elamistoimingud, kuna nad rohkem ei saa kontrollida oma lapsi kogu aeg. Väga tähtis jälgida, et laps sooritas kõik elamistoimingud õigesti. Lapsel kujunevad huvid, kalduvused, avalduvad võimed. Areneb loogiline mõtlemine. Last hakkavad huvitama nähtuste põhjused. Ta esitab pidevalt küsimusi. Seda iga nimetatakse seetõttu ka „ MIKS“ perioodiks.
Enamus lapsi oskab eelkooliea lõpuks lugeda.
Eelkoolie lõpuks peab laps olema saavutanud nii füüsiline, vaimse, kui ka sotsiaalse kooliküpsuse.

Kasutatud kirjandus

Arula , T., Liin , E., Paal, K. (2005) Lapseea iseärasused. Tartu: Härmametsa Talu
Logan , W., Roper, N., Tierney, A. (1999) Õenduse alused.Tartu
Ormisson, A., Schmidt , E. (2002) Sünnist puberteedini lapsed ja nende tervisehäired.