Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse anatoomia füsioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
Lapse anatoomia- füsioloogia
Intrauteriinne e. prenataalne periood:
Embrüonaalse arengu faas (2kuud)
Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni)
Ekstrauteriinne periood:
Vastsündinu ( 1 elukuu )
Imikuiga (2kuud-1 aasta)
Väikelapseiga (1-3 eluaastat )
Eelkooliiga (4-6)
Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18)
Südame- veresoonkonna süsteem:
Süda ümara kujuga
Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul
Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem
Vere ringvool kiirem
Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega
Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul
Hingamiselundkond:
Hingamisteed kitsad ja lühikesed
Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida
Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid
Kopsud suured, kuid ebaküpsed
Tähtsaim hingamislihas on diafragma
Hambad:
Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul
Aastaselt lapsel 8 hammast
2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad
Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt
Jäävhambaid 32
3a. peaks olema külastanud hambaarsti
Närvisüsteem:
Kõige vähem arenenud süsteem
Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas
Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps
Seedeelundkond :
Looteeas seedetrakt steriilne
Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike
Huulelihased hästi arenenud
Minimaalne süljeeritus
Peen-ja jämesool pikemad , kui täiskasvanul
Madal seedevõime
Lapse anatoomia füsioloogia #1 Lapse anatoomia füsioloogia #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor infomaanik Õppematerjali autor
Lapse anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused.

Sarnased õppematerjalid

LASTEHAIGUSED
54
docx

LASTEHAIGUSED

hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25

Meditsiin
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED
43
pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati

Aktiviseerivad tegevused
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt
53
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

2. varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise 3. kilpnäärme ületalitlus 4. neerupealiste koore ületalitlus, mis omakorda võib põhjustadada suguhormoonide liigse produktsiooni (vt 2.punkt) Kasvu võivad mõjutada ka: 1. Pärilikud faktorid – vanemate pikkus 2. Sotsiaalsed faktorid – toitumine ja hügieen, õpetamine ja kasvatus (nii füüsilises kui vaimses mõttes), suguline küpsemine B. Lapse pikkuse ja kaalu hindamine. 1. Kasv – vastsündinu keskmiselt 50 cm, 1 aastaselt 75 cm. Esimese kahe elukuuga lisandub 3 cm kuul, 3. Ja 4. Elukuuga 2,5 cm kuus, 5-8.elukuuga 2 cm kuus ning 9- 12.elukuuga 1,5 cm kuus. Teisel eluaastal +10 cm, 3. +8 cm, 4-5. +6 cm. Kuni puberteedi alguseni on pikkuse orienteeruv valem H= 75+ (5cm x vanus aastates) 2. Kaal – vastsündinu keskmiselt a. Poisid 3200-3500, tüdrukud 3000-3300g b

Eripedagoogika
1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud

Eripedagoogika
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

1. Mõju südamele ­ pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas ­ põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.

Anatoomia ja füsioloogia
Arenguspsühholoogia konspekt
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia ­ mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise

Arengupsühholoogia
Arengupsühholoogia
29
docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogia ülesanded: 1. Arengupsühh kirjeldamine ­ Kas? Kui palju? (Nt kui palju on vasakukäelisi?) 2. Seletamine ­ Miks? Kuidas? olemus, põhjused, võimalokid tagajärjed, otsitakse omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid 3. Prognoosimine/ennustamine ­ Kui ..., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi kohta, indiviidide vahelisi (mehed, naised), indiviidi ja ökoloogia vahelisi, indiviidi ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon ­ teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi

Arengupsühholoogia
Pediaatria
29
doc

Pediaatria

küsimustele vastuseid ja arvestades kõiki eelnevaid tervise komponente, võib otsustada inimene oma tervisliku seisundi üle. (Lepik, 2007) Lasteaed ja kodu saavad kaasa aidata laste tervislikule arengule. Lasteaia arengukavas on planeeritud tegevusi, mis aitavad luua lastele tervislikke tingimusi, edendada koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus;

Pediaatria




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun