Eva Lootsaar (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Alushariduse pedagoog

5 VÄGA HEA

SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................3

EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4
2.1Elulugu..................................................................................................................4
2.2 Töökäik.................................................................................................................4

EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5
3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5
3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6
3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7
3.4 Laste töökasvatusest perekonnas..........................................................................8

TUNTUMAD TEOSED.............................................................................................9
KOKKUVÕTE.........................................................................................................10
ALLIKAD................................................................................................................11
1
SISSEJUHATUS
Laste kasvatuse ülesandeks on soodustada kõige väärtusliku arendamist,mis lapses on, luua temas uusi huve ja kalduvusi ning oskuslikult vabastada teda halvast . Iga lapse huvide ja individuaalsete iseärasuste mõistmine on kindlaks tagatiseks tema õigel suunamisel, see aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha...Eva Lootsar 1971
Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi , et laps tuleb ümbritseda iluga.
Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi. Kõik pidi algama lihtsatest asjadest: ennekõike ümbritsegu last kord, puhtus , ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine – et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt , et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest.
2
EVA LOOTSARE ELUKÄIK
Elulugu
Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas.
Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul . Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks.
Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia .
Ta on õppinud Paide Eraühisreaalgümnaasiumis, Tallinna Konservatooriumis ning Tartu Lasteaednikkude Seminaris.
Pärast lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda . Peaaineteks olid pedagoogika ja inglise keel. Samal ajal õppis Eva Lootsar ka Tartu Nais seltsi Majapidamiskoolis.
Inglise keele õppimise eesmärgil sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse, kus töötas kaks aastat jõukas inglise peres lastekasvataja – koduabilisena.
Töökäik
Taas Eestis, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel juhataja-kasvatajana H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias.
Aastail 1935-36 juhatas ta oma eramänguringi. Eva Lootsar oli ka Tallinna III ja Tallinna I Lastepäevakodu kasvataja.
1940-1944 töötas Eva Lootsar Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis lasteaednik -instruktorina (sisuliselt juhataja) ja hiljem selle õigusjärgses õppeasutuses õpetajana.
3
1950-52 õppis ta Herzeni nim. Leningradi Pedagoogilises Instituudis.
1952-1981 tegutses Eva Lootsar Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, esialgu metoodikuna,
1966. aastast koolieelse kasvatuse kabineti juhatajana.
1966. aastal omistati Eva Lootsarile teenelise õpetaja aunimetus.
Eva Lootsar oli ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud.
Eva Lootsar suri 1987 aastal.
EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED
Kultuurse käitumise kasvatamisest
Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini , tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist.
Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist.
Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg- eelkooliiga , kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud.
Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad .
Last tuleb harjutada iseseisvusele.
Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama .
Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse.
Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas.
Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. „Räägi vaiksemalt“ jne.)
Kasvatades lastes kultuurseid harjumusi, nagu tänamist, palumist, vabandamist, tervitamist, tuleb tähele panna, et see lapsel ei kujuneks väliseks kombetäiteks, vaid et nad seda teeksid siiralt, teesklemata.
4
Kultuurse käitumise kasvatamisel on olulise tähtsusega sisendada lapsesse tõelist teeskluseta viisakust suhtlemises kaasinimestega.
Õpetades lapsi viisakalt käituma, ei saa tähelepanemata jätta laste kõnekultuursust.
Mõnikord stimuleerib lastevanemate poolt avaldatud tunnustus last püüdma paremini käituma.
Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks , et kutsuda last korrale halva käitumise puhul.
Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul.
Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine. Suurt tähtsust omab kodu ja lasteasutuse kasvatustöö kooskõlastamine ja vastastikku üksteise toetamine .(1965)
Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest
Ükski harjumus ei kujune välja, kui seda ei kinnistata kõikide laste tegevustest. Ainult see süsteem, mis on välja kujunenud lapse enda kogemustes, jääb tema käitumise vormiks.
Laste harjumuste kasvatamine toimub kahes liinis

lapsele selgitatakse kehtivate käitumisnormide vajadust ja mõtet,
laps omandab kehtivad käitumisnormid kogemustega.

Kasvataja tutvustab lapsi igapäevase elu reeglitega ja nõuab nende täitmist. See ei valmista suuri raskusi, sest vastav protsess kordub igapäevases elus ja kasvataja saab seda pidevalt kontrollida. Palju raskem on aga viia laste teadvusse põhjus, mille pärast reegli täitmine on vajalik, s.t. selgitada lastele igapäevase elu reegli kõlbelist sisu.
Koolieelses eas, s.o. lapse isiksuse kujunemine algastmel on tähtis kasvatada laste teadlikku suhtumist igapäevase elu reeglite täitmisse, sest neid tuleb ju täita kogu elu jooksul.
Lasteasutuses kui ka perekonnas tuleb luua tingimused, mis soodustaksid väljakujunenud positiivsete harjumuste, stereotüüpide püsivust. Ei tohi kunagi unustada laste individuaalsete iseärasuste arvestamist harjumuste kujundamisel.
Mäng on omamoodi kool, milles laps aktiivselt ja loovalt kinnistab saadud teadmisi ja oskusi, omandab käitumisreegleid ja norme. Mida rohkem saavad lapsed mängudest rahuldust, seda meelsamini nad mängivad ja seda paremini arenevad nende oskused ning
5
kujunevad harjumused.
Varasest east alates peame kasvatama lastes viisakust, sõnakuulamist ja austust vanemate inimeste vastu.
Mitte alati ei olda küllalt rangelt järjekindel laste kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisel.
Kasvatuslikult on tähtis kasvataja õiglane hinnang laste käitumise kohta. Lapse väga hea käitumise puhul on soovitav sellele juhtida ka teiste laste tähelepanu.
Kõige olulisemad vahendid laste kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisel on täiskasvanute laitmatu eeskuju, kasvatajate järjekindlus oskuste õpetamisel ja püsivus kultuursete harjumuste juurutamisel ning lasteaia tihe side perekonnaga (1997).
Kasvatustööst segarühmalises lasteaias
Lasteaia segarühma kasvatajal seisab ees eriti raske ja vastutav ülesanne täita ettenähtud ülesanded rühmas, mis koosneb mitmes vanuses lastest. Tal seisavad ees samad ülesanded, mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel.
Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam , mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega.
Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega.
Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega.
See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja vastupidi-see, mis huvitab
väikesi, on suurematele juba teada ja liiga lihtne. Seepärast peab segarühma kasvataja oma kasvatustöös lähtuma nõudeist, mis on püstitatud erivanuselistele rühmadele.
Programmilise materjali valik ja kasvatusülesannete püstitamine kolmele alarühmale on segarühmalises lasteaias olulise tähtsusega. See tõhustab laste iseseisvuse ja aktiivsuse
6
kasvatamist ning õpetab lapsi austama üksteise tegevust. Laste liigitamine kolme alarühma võimaldab kõikidel lastel igakülgselt areneda. (1955).
Laste töökasvatusest perekonnas
Kõrvuti mänguga tuleb anda lapsele juba maast-madalast jõukohaseid tööülesandeid. Laste osavõtt mitmesugusest tööst soodustab lapse igakülgset arenemist, kasvatab lastes austust teiste töö vastu ja teadlikku ning vastutustundega suhtumist töösse.
Töö soodustab laste väärtuslike tahte ja iseloomu omaduste kujunemist. Kasvatades laste püsivust ja visadust raskuste ületamisel, arendab täpsust ja korralikkust ning loovat algatusvõimet.
Perekond, andes lastele vajalikud harjumused ja oskused, loob aluse, millele hiljem ehitatakse üles kõik eluks vajalikud oskused.
Lapsi ei tohi hoida eemal tööst, ei tohi leida ettekäändeid, et vabastada tööst meie lapsi, olgu see perekonnas, koolis või lasteasutuses.
Tähtis on vanemate isiklik eeskuju, nende suhtumune töösse.
Õigesti toimivad need vanemad, Kes lapsi rakendavad igasugustele kodustele töödele. Hästi organiseeritud, jõukohane töö on tähtsaim vahend lapse distsipliini kasvatamisel.
Lapse töö parimaks ergutajaks on saavutatud edu töös.
Suurt kasvatuslikku tähtsust omab lastevanemate õiglane hinnang laste töötulemuste kohta.(1965).
7
TUNTUMAD TEOSED
Valdkondi, millest Eva Lootsar kirjutas, oli kolm: esteetiline kasvatus, laste mäng ja töö, ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine.
Aastatel 1949–1985 andis Eva Lootsar välja üle 80 artikli, albumi, brošüüri ja raamatu. Tema pärandi põhiosa on aga ilmunud artiklitena toonases pedagoogilises perioodikas. Samuti on ta avaldanud hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid paljudes ajakirjandusväljaannetes.
Ta oli ka üks lasteaedade õppekava koostajaid (1968) ning õppefilmi „Rõõmupäevade
meistrid“ (1976) idee autor ja üks stsenariste.
1960. aastatel alustas ta albumite, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama, koostamist. Ilmusid albumid „Rebime ja lõikame“1964 , „Voldime“1966 .1996 on välja antud „Kirevad lelud“ ja „Loomi tikutoosidest“, 1964 album „Meie teeme ise“. 1968 aastal ilmus raamat kasvatajatele „Laste kleepetööd“.
Veel on ta kirjutanud koos Meeta Terriga raamatu „Kasvatustöö segarühmalises“ lasteaias 1955.
8
KOKKUVÕTE
Eva Lootsare panus Eesti koolieelse kasvatuse arengusse on väärikas. Koos Meeta Terri (1906–1993) ja Stella Ernesaksaga (1909–1973) moodustasid nad 20. sajandi Eesti eelkoolipedagoogika särava kolmiku.
Ta pidas oluliseks pedagoogikaklassikute J.A. Comeniuse ja Fr. Fröbeli põhimõtteid. Viljaka kasvatustöö peatingimuseks pidas ta lapse psüühilise tegevuse õiget mõistmist. Tähtis oli tema jaoks seegi, et vanemad/ kasvatajad /õpetajad tunneksid iga last – lapse kehalist ja vaimset arengut ning tema tervislikku seisundit . Lootsar rääkis, et täiskasvanute erilist tähelepanu peaksid pälvima arglikud, vähese algatusvõimega lapsed – need, kes vajavad kasvataja ergutamist ja kiitmist. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses kõige tähtsamaks küsimust „kuidas toetada lapse arengut eelkoolieas?“.
Poole sajandi pikkune pedagoogiline tegevus on andnud temale rohkesti võimalusi jagada järeltulevatele põlvedele nii oma teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi ja nõuandeid.
9
ALLIKAD
Lootsar, E., Terri, M.(1955).Kasvatustöö segarühmalises lasteaias. Tallinn:Eesti Riiklik Kirjastus.
Lootsar, E. (1977). Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamine.[Metoodiline kiri].Tallinn: Eesti
NSV Haridusministeerium .
Lootsar, E. (1965).Kultuurse käitumise kasvatamine.[Abiks lektorile].Tallinn:Eesti NSV Ühing
„Teadus“.
Lootsar, E. (1965). Laste töökasvatusest perekonnas. [Abiks lektorile].Tallinn: Eesti NSV Ühing
„Teadus“
http://www.koolielu.ee/pages.php/011514,18043
http://www.lasteaed.net/2007/04/18/eva-lootsari-malestuspaev/
http://www.piilupesa.edu.ee/index.php?page=lasteaed-2
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kama37 Õppematerjali autor

Eluloo kokkuvõte

eva lootsaare alusharidus pedagoog

Kasutatud allikad

https://www.lasteaed.net/2007/04/18/eva-lootsari-malestuspaev/

Sarnased õppematerjalid

docx

Eva Lootsar

Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4

Pedagoogika

doc

Eva Lootsar

TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiainete

Eesti kirjandus

doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Lapse individuaalsus oli programmis rõhutatud. 1974 ilmus täiendaud programm, mis oli sarnane eelmisega. Lapse lugema ja kirjutama õpetamine oli alates 5 eluaastast. Anti välja metoodilisi materjale ning Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut korraldas koolitusi. 1940 avati Tallinna Sotsiaal- ja Kodumajanduse Instituut, kes hakkas koolitama kasvatajaid. Vabariigi perioodil tegutsenud õppeasutused pidid nõukogude ajal tegevuse lõpetama. Koolitajates olid E. Lootsaar, S. Ernesaks, M. Terri. 1947 avati Tallinna Erakoolikasvatuse Seminar, mis tänapäeval Tallinna Pedagoogiline Seminar. Kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamist alustati 1967 Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Peale taasiseseisvumist kasutati mõnda aega vanu programme. 1992 koostati lasteaia õppekava tööversioon, 1996 uus õppekava projekt. 1999 võeti vastu uus Alushariduse Raamõppekava ja täiendatud Koolieelse lasteasutuse seadus. 2002 muudeti kasvataja nimetus õpetajaks

Eelkoolipedagoogika

doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka t?

Kehalise kasvatuse didaktika

doc

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

Friedrich Fröbel, kes on tuntud kui lasteaedade asutaja, sündis 21.aprillil 1782. Aastal Saksamaal. Tema elu ei olnud kerge, kuna tal tuli kaua kannatada võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Ta töötas paar aastat oma erialal ning siis 1805 läks tööle kasvatajana. 1838 a. ilmusid tema väga kuulsad annetused tekstivihikutega: ,, Esimene annetus: pall kui lapse esimene mänguasi" ja ,,teine and : kera ja kuup kui lapse teine mänguasi". 1840 asutas ta üldise Saksa lasteaia. Järgneval kümnendil ta tegeles veel lastega, kuni 1851. Aastal keelati lasteaiad Preisimaal. Fröbel oli seetõttu väga kurb, et suri järgmine aasta 1852. Fröbeli pedagoogilisi vaateid Fröbelit tuntakse igal pool kui lasteaedade asutajat. Lasteaiad on levinud üle ilma. Lasteaedade siht on lapsi eelkoolieas mitte ainult järele vaadata, vaid anda tervele nende olule vastav tegevus, tugevdada nende keha, harjutada nende

Haridusteaduskond

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika

Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ..ta on enesekindel, avatud j

Eelkoolipedagoogika

doc

FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Alushariduse osakond AP2KÕ Anni Rikker FRÖBELI PEDAGOOGIKA PÕHIMÕTTED JA NENDE MAAILMAVAATELISED EELDUSED Referaat Juhendaja: MA M.Torm Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 FRÖBELI PEDAGOOGILISI VAATEID LK 4 LASTEAEDADE AJALUGU EESTIS LK 7 KOKKUVÕTE LK 9 ALLIKAD LK 10 2 SISSEJUHATUS Friedrich Wilhelm August Fröbel sündis 21.aprillil 1782.aastal Saksamaal. F.Fröbel oli saksa pedagoog, koolieelse kasvatuse teoreetik, J.H.Pestalozzi mõttekaaslane. Ta asutas koolieelseid kasvatusasutusi, tõi termini ,,lasteaed", koolitas lasteaednikke. Uuris mängu arendavust ja kasvatavust, rõhutas emakeelse õpetuse, isetegevuse ja käsitöö kasvatuslikku tähtsus

Alternatiivpedagoogika

Rohkem sarnaseid