Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega (0)

2. aprill 2012 Anu Tooming , 11.kl
Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega
Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat . Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga , väikelapseiga, eelkooliiga , noorem kooliiga , keskmine kooliiga ja vanem kooliiga.
Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks teda premeerida raha või asjadega, sest siis on tõenäoline, et laps loob seose, olen hea=kingitused. Sedasi on ka eneseväljenduse ning teiste austamisega. Laps võtab vanemate suhtumise ja kõnepruugi üle, seega, kui vanemad ei jälgi oma käitumist ega sõnu, võib peagi märgata, et laps ropendab ning kasutab oma eakaaslaste kallal vägivalda. Ta võib isegi kodus tähelepanu võitmiseks ja enesekehtestamiseks häält tõsta ning lüüa. Kuna tänasel päeval on pea igas kodus arvuti, õpivad noored juba enne lugemist ja kirjutamist selgeks arvutis mängimise. Algselt tundub see süütu ajaveetmise viis, sest siis arvuti on mõneks ajaks kui lapsehoidja , kuid ta ei mõtle, milleks see areneda võib.
Me elame tehnikasajandil, seega üpris tähtsaks näitajaks on tehnikavidinad, milleks võib olla nii puutetundlik mobiil, kui iPod . Sageli on need ka nn „staatuse“ määrajad, sellest tuleneb mõnikord ka hooplemine ja kodus vanematelt uue telefoni nõudmine, mis toob pingeid laste ja vanemate suhetesse. Kui vanem ei end kehtestanud, kasutades nn“vabakasvatust“ saabki laps soovitu pärast väikest jonnimist. Põhjusel, et vanemad käivad tööl, ei ole neil piisavalt aega tegeleda ega märgata oma last, seetõttu jätavad mõnikord reageerimata ka koolist tulnud märkustele. Kool koos oma reeglitega on teistsugune kui kodu, ning kui kodus ei ole reegleid ei taha laps ka neid koolis tunnistada. Seal rakendab ta kodus õpitut, olgu see siis oma ülesannete täitmine või kaaslastesse suhtumine. Siis ilmnevadki probleemid, laps ei kuulda õpetaja korraldusi, et tööta tunnis kaasa, segab teisi, kakleb vahetundides jne. Samas, kui kodus on range kord, võib laps kasutada kooli, kui keskkonda enese väljaelamiseks, ning siis on vanematel raske uskuda õpetaja räägitut. Kui kool on juba korra vanematega ühendust võtnud seoses lapsega, siis peaks sellele kohe reagerima, ning tegema koostööd õpetajaga, sest üksi kool ei suuda muuta midagi. Majanduslikult kitsaste oludega peredes on probleemiks lapsele õppevahendite ja riiete ostmine , sest need on kalliks muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane ? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust.
Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Žukovskaja, „ Vestlusi kasvatusest“, lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada , kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi. Sel muutuste perioodil tahab noor proovida uusi asju, julgen väita, et tänapäeval on suureks probleemiks alkoholi ning tubakatoodete tarbimine. Tarbimise ajendiks ei ole lõpuks enam isiklik uudishimu vaid ka soov kaaslastele meelepärane olla. Joobes olekus ei anta enesele oma tegudest aru, seega mõnikord tehakse rumalusi, mis tulevikus seab piiranguid, näiteks ei saa teha relvalube või üldse minna politseisse tööle, kui on kuriteoregister varasemast ajast. Mittetarbijad muutuvad tõrjutuks või asetatakse outsaideri rolli. Igal nädalalõpul joomine võib tunduda lahe, kuid kasvavale noorele on see kahjulik. Neist võib sattuda sõltuvusse, sealt edasi võivad tulla narkootikumide proovimised, ning üksikutel juhtudel ka üldine elu allakäik. Kindlasti muretseb enamus vanemaid sellepärast, mida nooruk joobes olekus teeb, ning sellest tulekski temaga rääkida avameelselt. Probleemiks on ka selgitamine, et see on kahjulik.
Selle eaga kaasneb ka huvi vastassoo vastu ning huvi ka seksuaalelu vastu. Tänase ühiskonna liberaalsuse tõttu ei ole harukordne, et alaealised, sealhulgas alla 14-aastased on astunud vahekorda , ning rasestunud. Kui õigel ajal ei katkestata rasedust, jääb pooleli koolitee ning ka elu saab olema rikutud, sest hiljem on raske taas õppima hakata. Selles liberaalsuses on veidi süüdi ka meedia, sest pea igas naisteajakirjas või kollases ajakirjas kirjutatakse vägagi avameelselt seksist. Ma ei arva , et see on halb ja lubamatu, kuid peaks siiski olema vähem sellised artikleid nagu näiteks „12 sorti seksi mida naine peab kogema“, sest selliseid võib leida tihti online“ Postimees “ alumisest osast. Olen märganud, et see on veidi rõhuv, sest osa neidusid tunnevad muret selle üle, et on juba nii vanad(alaealised), aga ei ole vahekorras olnud. Seda on eriti näha noortefoorumites. Mõne lapsevanema jaoks võib olla ebamugav rääkida oma noorukiga sellistel teemadel , seetõttu otsivad lapsed vastuseid Internetist.
Peale selle, et Internet pakub vastuseid erinevatele küsimustele, on ka see kergesti sõltuvust tekitav. Kui noorel on raskusi suhtlemisel reaalses elus, on tal võimalus luua Interneti avarustes endale soovitud isik, seal saab ta olla kes iganes ja isegi anonüümne. Kui tema igapäevased toimetused hakkavad seetõttu jääma unarusse , on tegemist juba probleemiga, ning sellest võõrutamine saab olema raskem, kui koduaresti määramine. Lapsel peaks olema piisavalt huvitegevust ja vanemate tähelepanu, et ta ei peaks otsima tähelepanu Internetist. Vahel vajab ta vanemate utsitust, et osaleda mõnes trennis, huviringis või õppida.
Peale probleemide, mida põhjustab ühiskond ja vanemate oskus last kasvatada, on ka laste tervislik seisund mure. Kuna lapse organism on võrdlemisi nõrk, on ta vastuvõtlik viirustele ja vahel vanemad muretsevad üle ka tuulerõugete korral. Muidugi sellest paranetakse ilusti. Aga mis saab siis, kui laps on sündinud mõne puudega või omandanud varases eas mõne haiguse, nagu näiteks leukeemia? Seljuhul peab vanem end täielikult pühendama lapsele. Meediast on läbi käinud palju lugusid , kus noor ema on jäänud voodihaige lapsega koju. Sellistel puhkudel ei ole lapsel lootust paraneda, ta lihtsalt eksisteerib, vanem aga ei saa minna tööle ning peab ostma ravimid selle vähese raha eest mida riik eraldab selliste juhtumite puhul. Vaimupuudega laste puhul, on sageli vanem sunnitud lapse panema erakooli, kus lapsega tegeletakse, arvestatades tema eripärasid, see nõuab aga jälle materiaalset kindlustatust. Tavakoolides on põhikooli tasemel ka nn“abiklassid“ kuhu on paigutatud need, kes ei suuda tulemustes normaalsete lastega sammu pidada.
Piltlikult öeldes istub laps kolme jalaga taburetil, mille üheks jalaks on lapsevanemad, teiseks kool ja kolmandaks muud tugisüsteemid, sh huvitegevus. Kolme jalaga taburetil ei saa istuda, kui üks jalg on lühem või puudub hoopis(Ruuda Lind, 20.nov. 2009 „Õpetajateleht“). Kui kodus on puudulik kasvatus, siis ei saa kool seda muuta, ega ka huvisid peale suruda. Kuid selleks, et kodus tunneks laps end hästi, peab tal olema usaldus oma vanemate vastu. Probleemid laste käitumises saavad alguse vanemate suhtumisest ning neid ümbritsevast ühiskonnast. Tuleb jälgida oma lapsi ja tegeleda probleemiga juba eos, mitte siis, kui probleem on sügavalt juurdunud, sest siis võib juba hilja olla, näiteks Internetisõltuvus, kui nooruk ei ole harjunud reaalselt suhtlema , ei oska ta seda teha ka täiskasvanuna, mistõttu saab olema töö ja sõprade leidmine raske. Lapsevanem ei ole oma mures kunagi üksi ja alati saab teha koostööd kooliga või psühholoogiga, kes aitab neid õigele rajale taas.
Vabandan, referaat tuli välja pigem esseena, kuid refraadile omasenda toon välja allikad, kust sain ideid.

Sain inspiratsiooni

Noortefoorumid:
lapsemure.ee
velvet .forum.co.ee
Kirjandus:
V. Žukovskaja „Vestlusi kasvatusest“
Internet
Lind, R (2009).Kuidas kasvavad head lapsed. - Õpetajate Leht. 20.november.