PROJEKTIDE ANALWS JA KAVANDAMINE (Ees- ja perenimi loetavalt!) I Investeeringu elutsiiklis on olemuselt projektid: a) investeeringu algata mine (initi oliz a tio n) b) investeeringu kasutamine c) investeeringu (selle objekti) ldpetamine (desinvestment) d) a+b t/a+c f) b+c g) a+b+c 2 Lihtsustamise (elimineerimise) p6him6tetega ei sobi: a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et
Realism on vastukaaluks romantismile, kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamine. 3. ebaoluliste seikade esitamist; 4. kirjandusväliste zanride matkimist.5. jutustamine 3.isikus. 6. Kaasaegsus. 7. harilikud inimesed. Põhizanr-romaan. * Ühine realismil ja romantismil on kirjanike rahulolematus tegelikkusega. Filisoofiliselt toetuvad positivismi ja materialismile. Kirjandus: Pr. Balzac isa goriot, Stendhal punane ja must, Flaubert madame bowary; Sb. Dickens oliver twist, Thackeray edevuse laat; Vm
narratiivi idee millekski, mis loodi selleks, et surma eemale tõrjuda. Kriitikud tavaliselt tegelevad teose lahterdamisega: struktuuri, arhetektuuri, vormi, mitte autori ja teose seosega. Kohe tekkivad küsimused- mis on üldse teos? Kas iga kirjutis on teos. Kui on autor, siis on ka teos – esmapilgul kõlab üsna loogiliselt. Aga kas see ikka on nii? Ilmselgelt kõik, mis jääb autorist maha pole kindlasti märkimist ja valdamist väärt. Vaevalt, et mustandid ebaoluliste lisadega on väärtus omaette. Samas nt Saussure’i põhiteos „Üldlingvistika kursus“ ilmus aastaid peale tema surma ja on koostatud tema õpilaste konspektide põhjal. Minu isikliku arvamuse põhjal oelsk võinud need õpilased , kes seda avaldasid teha seda sama hästi ka oma nime all. Kogu au ja kuulsus oleks sel juhul neile kuulunud. Sõna „teos“ ja üksus, mida see tähistab, on arvatavasti sama problemaatilised kui autori individuaalsuse staatus
Laialt levinud on alumiiniumist tehtud köögitarbed. Sulamid ● Duralumiinium - alumiiniumi sulam vasega (2,2-5,2%), magneesiumiga (2-2,7%) ja mangaaniga (0,2-1,0%). Seda karastatakse vees pärast kuumutamist temperatuuril umbes 500 ° C. Seda kasutatakse peamiselt tavalises elus - plaadid, nurgad, torud jms, kui ehitusmaterjali seda kasutatakse õhutranspordi alal. ● Silumiinist - selam alumiiniumist ja ränist, on head valamisomadused, pehme, kasutatakse ebaoluliste detailide jaoks. Peale alumiiniumi ja ränit (10-13%) selles sulamis on: raud (0,2-0,7%), mangaan (0,05-0,5%), kaltsium (0,07-0,2%) titaan (0,05- 0,2%), vask (0,03%) ja tsink (0,08%). ● Berüllium on lisatud, et vähendada oksüdatsiooni kõrgematel temperatuuridel. Väikestes kogustes lisandina berülliumi (0,01-0,05%) kasutatakse alumiiniumi sulamites, et teha neid vedelemaks. ● Boori lisatakse elektrijuhtivuse parandamiseks. Booriga sulameid kasutatakse
MÄLU Minni Aia 1. Hoidlamudeli üldiseloomustus (multi-store model), komponendid ja nende omadused Atkinson & Shiffrin mälu toimib hoidlate süsteemina. 1. Sensoorne hoidla (sensory registers/memory) · Modaalsusspetsiifiline. Tähelepanueelne. · Füüsikaliste tunnuste suhteliselt töötlemata representatsioon. · Info säilib väga lühikes aega (kuni 0.5 sek visuaalses süsteemis ikooniline mälu. Kuni 2 sek auditoorses kajamälu) · Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30...
Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. See, kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb kõige rohkem temast endast ning tulemus võib olla inimesejaoks kas positiivne või negatiivne. Positiivne tulemus on vaimne ja füüsiline heaolu ning rahulolu tegevusest. Negatiivne tulemus on halb tervis, madal rahulolu tööde- tegemistega. 5
tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on täpsem Keeleline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused Keel ja mõtlemine · Kultuuriliselt tähtsate nähtuste, objektide jaoks leidub keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu · Kultuuriliselt ebaoluliste nähtuste ja objektide jaoks leidub vaid üldnimetus või paar erinevat sõna ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks, eskimotel on seevastu mitu erinevat sõna (lumi, mis on taevas; lumi maa peal; lumi, mis langeb lumeräitsakatena; lumi, mis jätab lainjad jäljed) Indoneesias sasaki keeles 25 sõna banaani tähistamiseks araabia keeles puudub nt hobuse kohta üldnimetus (selle asemel mitu erinevat sõna)
Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keeminilt murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte. 11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele? Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib
5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE Selleks on olemas kindlad reeglid, mis lühidalt kokkuvõetuna seisnevad järgmises: · Püüatüli asjaolusid tõepäraselt arutada ilma teist poolt süüdistamata · Püüa läheneda konfliktile kainelt ja katsu end teise poole asemele seada · Püüa ägedaid toiminguid edasi lükata, kuni mõlemad pooled on rahunenud · Kaalu vastaspoole seisukohti arukalt ja siiralt, see paneb ka teist sama tegema · Hoidu madalast ja ägedast vaidlusest, eriti ebaoluliste üksikasjade üle · Ära suru oma seisukohta teisele peale, aruta asja mõlema poole seisukohalt · Ära löö ,,allapoole vööd" (kritiilised viited välimusele, vanematele jms.) · Teise poole kritiseerimise kõrval ära unusta tema häid külgi (Sõerd 1992). 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD 1. Konflikti määratlemine vajaduste keeles 2. Ajurünnak lahenduste leidmiseks 3. Lahendusvariantide hindamine 4
hariduse ning praktika. Ta kirjeldab teekonda, kuidas saab algajast ekspert, kasutades oma töö aluseks Dreyfus mudelit- mudel, kuidas eristada eksperti algajast (Petripin 2016). 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi Patricia Benner on kirjeldanud õendusalase arenemise etappe järgnevalt (Benner 1982) : 1. Algaja- puudub kogemus ning vajab juhendamist. Võib olla raske vahet teha oluliste ja ebaoluliste aspektide vahel. Rakendavad koolis õpitud teadmisi ja oskusi kõikidele patsientidele, mitte ei keskendu iga patsiendi erivajadustele. Sellel tasemel on üldjuhul tudengid, kuid Benner on kirjeldanud, et sellises olukorras võivad olla ka kogemustega töötajad, kes satuvad ootamatult võõrastesse situatsioonidesse (Marriner-Tomey 1994). 2. Edasijõudnud algaja- on olemas juba reaalne kogemus. Sellel tasemel olevad õed
inimesed elada." [2]vaimsete praktikate , sealhulgas meditatsioon , palve ja mõtisklemist , eesmärk on kujundada inimese siseelu; vaimne kogemus hõlmab selle seotus on suurem reaalsus, andes põhjalikuma ise ; teiste isikute võiinimeste kogukond , kusjuures laadi või cosmos või koos jumalikku valdkonda. [3] vaimsus on sageli kogenud, inspiratsiooniallikaks või suuna elus. [4] See võib hõlmata usk ebaoluliste tegelikkusega või kogemusiimmanentne või transtsendentne maailm on loomuldasa. "Vaimsus on olemas kõikjal, kus me võitlevad küsimusi, kuidas meie elu mahub suurem kava asju. See on tõsi, kui meie küsimustele kunagi andma teed konkreetseid vastuseid või tekitada teatud tavasid nagu palve või meditatsiooni. Kohtame vaimulikest küsimustest iga kord, kui me ei tea, kus universumis pärineb, miks me siin oleme, või mis juhtub, kui me sureme. suudame ka vaimne kui me
Tume sügav violetne on tugev värv ja suures mahus võib see häirima hakata nagu punanegi, kuid detailide ja aksessuaaridena mõjub vägagi efektselt. Suure pinna jaoks tasuks valida pisut matistatud violetsed toonid, mis on kergelt kallutatud pruuni alatooni suunas. 7 Värvi kasutamine Violetne ei sobi kasutamiseks näiteks olulise majandusinfo korral. Sel juhul võivad andmed paista ebaoluliste ja ebareaalsetena. Värvipimedatele paistab violetne õrna sinise varjuna. Meile on selline toon praktilist märkamatu. Juhul kui vaataja ei mõista taustavärvi, ei paista esiplaanil olev informatsioon talle oluline.Violetne toon sobib suurepäraselt vähemolulise informatsiooni puhul, nagu näiteks huumor ja eriefektid. Violetset tuleb kasutada teiste värvidega kombineeritult. See onr aske värv, mille üleküllus võib põhjustada depressiooni ja enesetapukatseid
1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse
Kasutatud on kolme strateegiat: 1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei ,,hea" ega ,,halb", vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse
pinnapealsus kaob ning määratakse ära tegevuse kvaliteet ja tulemuslikkus. (Kidron 2008, 65) Mõelge tähelepanust kui väravast, mis laseb informatsioonil mällu siseneda. Mida hoolsamini kuulata ja mõelda, seda kiirem on ka õppimisprotsess. Keskendumisel toimub käsikäes olulisele osutatava tähelepanuga ebaolulise ignoreerimine. Näiteks tuleb ingoreerida ja unustada oma laokil meel, mis tuleneb vaimsest laiskusest,motivatsioonipuudusest, hajevil tähelepanust jne. Tänu ebaoluliste asjade ingoreermisele võib tähelepanu segamatult pöörduda kõige olulisemale. (Loeser 1980, 59) Pole ju võimalik õppida, kuid teid selle juures pidevalt häiritakse. Klassikaline näide sellele oleks teleka vaatamine ja samal ajal õppimine. Fraas ''Kui inimene oskab teha igat asja natukene, siis tegelikult ei oska ta mitte midagi'' peab paika õppides ja samal ajal telekat vaadates on mõlemad tegevused poolikud.
orienteeritud stressikäitumise näiteks võib tuua oskuse probleemid ära lahendada, määratleda piirid, öelda ,,ei"; sotsiaalsed oskused, planeerimisoskus ning oskus ajaga ümber käia. (Jürisoo 2004: 174) 2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine; 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Justin Cunningham (2006: 33) soovitab tööstressi vähendamiseks füüsilist liikumist, sest liikumine aitab tugevdada immuunsussüsteemi ja vastupidavust töökeskkonna survele. Kasulik on viibida peale tööd kohtades, mis tekitavad rahustavaid tundeid ning kus inimene tunneks ennast mugavalt. Soovitav on valida tööväliseks ajaks tegevusi, mis tasakaalustavad tööst tulenevat stressi (Seilenthal 2002: 47) (Tabel 1).
Materjali otsimise ja kirjutamise käigus sai mulle üllatuseks, et isegi kõige väiksemaid teaduslikke meetodeid on ülimalt sügavalt uuritud, on loodud teooriaid, mõnel juhul ka valemeid, seejuures on toodud ülimalt lihtsalt ja arusaadava näited, pannes inimesed avastama, et kõige lihtsa taga on tegelikult keerulised kombinatsioonid erinevatest faktoritest. See töö eelkõige avas mu silmad ja pani hindama inimesi, kes tegelevadki, tavainimise jaoks, nii ebaoluliste asjade uurimise ja arendamisega nagu seda on argumenteerimine. 2 1. Argument Argument on mis tahes suuline või kirjalik tekst või tegu, millega kedagi milleski veenda püütakse, seda eelkõige veenmiskunstis, loogikas nimetatakse argumendiks propositsioonide või väidete süsteemi, milles on eristatud eeldus või eeldused ja järeldus.
*paraloogiline mõtlemine *resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi mõttetegevus *autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele *dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus 4) mõtlemise sihipärasuse häired: *patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks *laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde *stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal - verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; - perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga
· Käsitletav aines on lugejale võõras. · Teksti funktsioon ei ole lugejale selge. · Tekstis liialdatakse abstraktsete sõnadega. · Kontekst on lugejale võõras. · Tekst on liiga informatiivne. · Tekstis on väga kõrge üldistustase. · Tekst on liiga fragmentaarne. · Teksti tähendussuhted (aja-, põhjus- ja tagajärjesuhted) on ebaselged. · Tekstis puudub keskne probleem. · Tekstis liialdatakse ebaoluliste detailidega. · Lugemist juhtivat ja suunavat metateksti on vähe või see puudub. Lugemine kui protsess Lugemine on protsess, millel on oma reeglid. Enamasti on need inimestel väljakujunenud iseenesest ega ole seetõttu alati kõige otstarbekamad. Lugejaid analüüsides on jõutud järeldusele, et loov lugemine koosneb viiest omavahel seotud ja loogilises järjekorras tegevusest. I. Häälestu lugemiseks. Vaatle teksti
2. Teiseks, mõnikord lähevad erinevad uudisenõuded vastuollu. Sellisel juhul peab ajakirjanik ise otsustama. Üldiselt võib soovitada ühte: vastuolude puhul peab peale jääma nõue, mis on enam kooskõlas eetikaga. LOENGUS: OBJEKTIIVSUS – eelarvamuse vaba; hinnangute vaba; kuulama ära kõik osapooled(esindama); tasakaalustatud; õiglane; ei tee järeldusi – interpretatsioonideta; kõigi oluliste faktide esitamine; ebaoluliste faktide-detailide välja näitamine; hinnangulised omadussõnad välja. (uudise alguses tuleb mõlemad osapooled esindada).
Kaasamine kohustuslik, kuid enamasti puudulik Hinnanguid: Avalikustamine selgelt reguleerimata Ekspertide objektiivsus Kohtuasjad: Laguja prügila Saaremaa süvasadam Nord-Stream: Kavandatav 1220 km pikkune gaasitrass Läänemeres. Piiriülene keskkonnamõju ümbritsevad riigid peavad olema kaasatud Eesti seisukoht: Mitmeid eeldatavaid mõjusid ei ole käsitletud piisavalt, puuduvad piisavad tõendid ja põhjendused ebaoluliste mõjude osas Vene Föderatsioon ei ole omapoolset KMH-d esitanud Hilisemad piirangud majandustegevusele analüüsimata Alternatiivina pole hinnatud maapealse trassi mõjusid Kavandatava trassi teel merepõhjas II Maailmasõja aegseid (Keemia)relvi Põhja setetes asuva reostuse ,,liigutamine" Ohutus Talviseid ilmastikutingimusi pole arvesse võetud Kuidas toimub kahjude kompenseerimine? S.h. nt kalastamisest saamata jäänud tulu Mida teha trassiga peale kasutamise lõppu?
meetodid peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks need mõeldud on Reliaablus – sama meetod peab andma samades või väga lähedastest tingimustest sama või väga lähedase tulemuse ka korduvalt kasutatuna 1.3 Psühholoogia uurimismeetodid ja uurimistulemuste töötlus Eksperiment ehk katse Eksperimendis: arvestamine ja muutumatuna hoidmine ebaoluliste muutujate puhul; sihipärane ja kontrollitud määral uuritavate muutujate jälgimine Loomulik eksperiment: 1) katsealune ei ole katsest teadlik 2) kasutatakse laboratooriumis väljaspool uurimisel 3) katsealune on tavapärases tegevuskeskkonnas 4) mõjurid on korraldajate poolt fikseeritud 5) korraldajal on nõrk kontroll olukorra ja muutujate puhul 6) seadmetele kasutamisele seatud piirangud 7) raske tagada katsetingimuste muutumatust ja täpset korraldatavust
kulusid. ..Paljude arvamuste tõttu inimeste seas võib otsustamisprotsess kauaks venida. 5. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil. ..Marxi lähtujad: osalemine poliitiliste otsustuste tegemisel on illusoorne, valimise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist. (mõned ei tea mis on nende huvid, valijaid tüssatakse osavatee kõnemeeste poolt, kandidaatide ring ei paku valikuid). Valijad valivad osalejaid ebaoluliste omaduste järgi (naeratus, välimus) ..Tuntud loosung ,,Kaks pead on ikka kaks pead" ei pea alati paika. Sellest lähtuvalt ühe riigi poliitika peaks, võrreldes teiste riikidega, targem olla. ..Schumpeteri kriitika: Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui pole rumalust. Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole, kui oleks olemas , ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Valija ,,oma tahe" on müüt. 6
Kuid see oli alles algus. Uuenduste algus Ungaris Nii nagu mujal Kesk- ja Ida-Euroopas, sai ka Ungaris sotsialistliku süsteemi õõnestamine alguse looduskaitse ning ajalooga tegelevatest rühmadest. Septembris 1987 alustas Ungari kommunistide suhteliselt reformimeelne juhtkond dialoogi teisitimõtlejate ja opositsiooniliste rühmitustega. 1988. aasta lõpul tegutses Ungaris juba 700 sellist rühmitust ning valitsus kuulutas oma eesmärgiks ,,poliitilise pluralismi". Tegemist oli siiski vaid ebaoluliste muudatustega. Juunis ja oktoobris 1988 ajasid miilitsaüksused jõuga laiali meeleavaldused, mis nõudsid 1956. aasta revolutsiooni ohvrite rehabiliteerimist. Ametliku ajalookäsitluse ümberhindamine kujuneski Ungaris üheks opositsiooni peamiseks nõudmiseks, sellele lisandus nõudmine viia Ungarist välja seal asuvad Nõukogude väed. 1989. aastal said sedalaadi meeleavaldused nii laua ulatuse, et valitsus oli sunnitud järele andma. Juulis 1989 rehabiliteeriti 1956
andmeid. Vaatluse teaduslikkuse tagamiseks tuleb silmas pidada mitmeid olulisi nõudeid : 1. eesmärgikindlus, mille formuleerimisega antakse kindel raamistik kogu järgnevale uurimistööle mida kitsamalt ja täpsemalt on vaatluse eesmärgid 16 piiritletud, seda lihtsam on kavandada nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe; 2. uuritavate tunnuste minimaalsus, mis on tihedalt seotud eesmärgikindluse nõudega liigsete ja ebaoluliste tunnuste vaatlemist tuleb vältida; 3. uuritavate tunnuste täpne määratletus ehk diferentseeritus, mis on eriti oluline mitmesuguste ankeetvaatluste ja küsitluste korraldamise puhul kõik küsitletavad peavad küsimusest ühtmoodi aru saama; 4. vaatluseks sobiva aja, nn. kriitilise momendi valik, millal uuritav nähtus esineb kõige iseloomulikumal kujul; 5. uuritava kogumi üksikliikmeid tuleb vaadelda analoogsetes oludes, mis ajaliselt
arusaadavalt. Kuulajate tähelepanu võib kiiresti hajuda ja suures rahvahulgas on väga lihtne kõnelejat segama hakata. Seetõttu ongi õigustatud ava- ja lõpuaktuste kõnede emotsionaalne ja lihtne sõnum, sest kuulajaid on palju, nad on erineva vanuse ja elukogemusega. 25 Mida nooremad kuulajad, seda ootamatumalt võivad nad käituda: naerda näiteks sobimatult ebaoluliste vahejuhtumite peale vms. Harituma publiku käitumist on lihtsam ette ennustada, saab arvestada ka nende taktitunde ja kasvatusega. Loomulikult peab kõne kuulajale alati jõukohane olema, teisest küljest võib teda väga pahandada lihtsustatud ja naiivsevõitu esitusviis - siis võib kuulaja arvata, et kõneleja tahab näidata oma üleolekut. Kui tuleb esineda väga erineva haridustasemega kuulajate ees, on keeruline tabada nn keskmise kuulaja suutlikkust sõnumit vastu võtta.
võrreldes ülelugemisega - 5 minuti pärast on kõige parem – õppida mitu korda ilma testita - Nädala pärast on kõige parem – lugeda ja test teha Meelepsidamine ja unustamine Kuidas on ajale vastu pidanud? Robin & Wenzel - Unustamise kiirus vastab logaritmfunktsioonile kuid mitte kõik materjalitüübid Tüüpiline unustamiskõver kehtib (ja unustamine toimub aeglaselt) isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang - fMRI uuringud näitavad, et meenumine seostub suurema aktivatsiooniga
Rp on korraldatud ebakorrektselt 2. Auditeerimine ei olnud piisavalt põhjalik ning selle ulatus on liiga väike, sest esinesid mingid takistavad asjaolud. 3. Audiitoril on olulisi eriarvamusi ettevõtte juhtkonnaga rp korraldamise ning aruannete koostamise osas Juhul kui audiitori arvates on mõni asjaolu, mis ei ole nii oluline, et vaidlustada finantsaruannetes kajastatud info tõepärasust tervikuna, siis võib audiitor ebaoluliste märkuste või puuduste korral anda siiski puhta järeldusotsuse. Märkustega järeldusotsuse võib audiitor anda siis kui finants aruannetes on puudusi või pole audit sooritatud piisava põhjalikkusega(ajanappus). Mis aga ei ole seda võrd olulised asjaolud, et langetada mõni rangem järeldusotsus. Märkustega jäeldusotsuse võimalik tunnus :välja arvatud teatud puudus või puudused. Märkustega järeldusotsus peab olema sama suguse struktuuriga
Rp on korraldatud ebakorrektselt 2. Auditeerimine ei olnud piisavalt põhjalik ning selle ulatus on liiga väike, sest esinesid mingid takistavad asjaolud. 3. Audiitoril on olulisi eriarvamusi ettevõtte juhtkonnaga rp korraldamse ning aruannete koostamise osas Juhul kui audiitori arvates on mõni asjaolu, mis ei ole nii oluline, et vaidlustada finantsaruannetes kajastatud info tõepärasust tervikuna, siis võib audiitor ebaoluliste märkuste või puuduste korral anda siiski puhta järeldusotsuse. Märkustega järeldusotsuse võib audiitor anda siis kkui fin.aruannetes on puudusi vi pole audit sooritatud piisava põhjalikkusega(ajanappus). Mis aga ei ole seda võrd olulised asjaolud, et langetada mõni rangem järeldusotsus. Märkustega jäeldusotsuse võimalik tunnus :välja arvatud teatud puudus või puudused. Märkustega järeldusotsus peab olema sama suguse struktuuriga
-Suhtlemisraskused -Juhi autoriteedi puudumine, mille tõttu delegeeritud ülesanded jäetakse täitmata -Oskamatus alluvaid motiveerida Suutmatus oma tegevust planeerida Sagedasemad vead delegeerimisel -Ebaselgus info edastamisel -Sekkumine pisiasjadesse, ülejuhendamine -Ettevalmistus delegeerimiseks pole piisav -Delegeerimine ilma kontrolli kehtestamiseta -Tööga ülekoormamine -Igavate, tüütute, ebaoluliste ülesannete andmine ilma lisahüvituseta -Delegeerimine valele isikule, n.ö. "valel aadressil" Juhi eksimused delegeerimisel (Nigel Rees'i järgi) -ootavad oma personalilt liiga palju -töötavad kauem kui tarvis, nõudes personalilt sama -hakkavad jagama ülesandeid just siis, kui on aeg tööpäeva lõpetada -nõuavad oma alluvatelt, et ülesandeid täidetakse ebareaalselt kiiresti
Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 2 • g(n) on funktsioon, mis kirjeldab algoritmi saamude arvu ja sellest tulenevalt tööaja seost sisendi mahuga (n). Näiteks võib funktsiooniks g(n) olla n, n2 jms Konstant C0-ga: • püütakse likvideerida vead, mis tekivad matemaatiliselt sammude väljaarvutamisel või programmi analüüsides ebaoluliste lausete vahelejätmise tõttu • et võimaldada klassifitseerida algoritmid tööaja ülemise piiri järgi 1.4 Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited Tööaja hindamiseks on vaja peamist tähelepanu pöörata kasutavatele keelekonstruktsioonidele – st algoritmi või programmi struktuurile. O(1) O(log2n) või O(log n) O(n) O(n log2n) või O(n log n)
samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal. Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja tagajärje vahel, ent selles vanuses sõltub üldistamine tugevasti korduste ajast ning tingimustest Lisaks muutuvad o Pidurdusvõime – edukas sooritus eeldab ka ebaoluliste protsesside pidurdamist. Piaget’ leiud viitavad, et areng kestab kuni murdeeani o Töötlusvõimsus – on selge, et vanemad lapsed suudavad suuremat hulka samaaegselt töömälus hoida kui nooremad, ent pole selge, kas see paremus tingitud taustateadmistest või baasvõimekuse muutusest. o Töötluskiirus – vanusega paraneb nii võime vahetut infot töödelda kui ka mälus olevat infot töödelda. Töötluskiirus suureneb kiiremini
1. Rp on korraldatud ebakorrektselt 2. Auditeerimine ei olnud piisavalt põhjalik ning selle ulatus on liiga väike, sest esinesid mingid takistavad asjaolud. 3. Audiitoril on olulisi eriarvamusi ettevõtte juhtkonnaga rp korraldamse ning aruannete koostamise osas Juhul kui audiitori arvates on mõni asjaolu, mis ei ole nii oluline, et vaidlustada finantsaruannetes kajastatud info tõepärasust tervikuna, siis võib audiitor ebaoluliste märkuste või puuduste korral anda siiski puhta järeldusotsuse. Märkustega järeldusotsuse võib audiitor anda siis kkui fin.aruannetes on puudusi vi pole audit sooritatud piisava põhjalikkusega(ajanappus). Mis aga ei ole seda võrd olulised asjaolud, et langetada mõni rangem järeldusotsus. Märkustega jäeldusotsuse võimalik tunnus :välja arvatud teatud puudus või puudused. Märkustega järeldusotsus peab olema sama suguse struktuuriga
panna töötama nii, et asi oleks vaeva väärt. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! Platon- õiged politiilised otsustused vajavad eksperte. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Marx-hääletamisel, valimis protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist (mõned valijad ei tea mis on nende huvid, valijaid tüssatakse osavate kõnemeeste poolt, kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid). Valijad valivad oma esindajad ebaoluliste omaduste järgi. 9. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Platon: Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte ja valitsemine tuleks jätta asjatundjate hooleks. Demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Aga inimesed pole ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte
on reklaami sisu. Osalusmäära suurenemisega tagatakse töötlussügavuse süvenemine ja reklaamitava parem mäletamine. Üheks olulisemaks nõrgalt kaasatud e. Madala osalusmääraga toimunud reklaamivastuvõtu tunnuseks on see, et neis tingimustes on reklaamsõnumis sisalduvad argumendid psühholoogiliselt halvasti töödeldud. Madala osalusmääraga toimuva reklaami vastuvõtu üheks tunnuseks on suhteliselt ebaoluliste mõjutegurite võimalik esiletõus. Madala kaasatuse olukorras peab utilitaarse, toote reaalsetel praktilistel omadustel põhineva hoiakukomponendi osakaal olema väiksem kui reklaami teostuslikul küljel põhineva hoiakukomponendi osakaal. Madala osalusmääraga reklaamisituatsioonis tõuseb värviline teostus suhteliselt enam esile kui kõrge osalusmääraga situatsioonis. Madala kaasamisega olukorras ei kujune reklaami mõjumise hetkel
Näide Auto sõidab maanteel, inimene läheb trepist üles, õun kukub puu otsast alla. Mis on oluline: kas see, kes või mis liigub? Kuidas liigub? Oluline tunnus on keha asukoha muutumine ruumis. Millist mudelit siinjuures kasutatakse? Punktmassi - oletatakse, et kogu keha mass on koondunud ühte punkti , massikeskmesse ja jälgitakse selle liikumist. See teeb probleemi lahendamise lihtsamaks ja vabastab meid ebaoluliste tunnuste segavast mõjust (mootori võimsus, teekate, inimese kehakuju, õunasort jne). Mudelid lubavad füüsikas kasutada ühtesid ja samu seadusi väga erinevate konkreetsete olukordade uurimisel. Põhjusi, miks tuleb kasutada mudeleid, on veel mitu: originaal võib olla vahetule uurimisele kättesaamatu ( näit. Päikese sisemus); protsessid võivad kulgeda liiga aeglaselt või liiga kiiresti (näit. Universumi areng, elementaarosakeste reaktsioonid);
mõtlemine 4) resoneerne mõtlemine õõnes, sisutu mõttetegevus 5)autistlik mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mõtlemine loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Sihipärasuse häired: 1) patoloogiline üksikasjalikkus mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks 2) laialivalguvus mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde 3) stereotüüpsus ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal. * verbigeratsioon teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; *perseveratsioon üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, estlusteemaga) Mõtlemise sisulised häired
3. Definitsioon peab olema selge ja ühetähenduslik. Ebaselge definitsiooni näide: Ovaal on ringjoon kitsastes tingimustes. Mõni väide, mis pealtnäha näib olevat definitsioon, seda siiski pole. Nt: Inimene on üks loll loom. 4. Definitsioon peab olema jaatav. Eitav definitsioon on üldjuhul ebamäärane, ta mitte ei omista Dfd-le tunnuseid vaid välistab neid. Nt: Inimene pole kana. (5. Definitsioonis kasutatav liigierisus peab kajastama liigi olemuslikke tunnuseid.) Ebaoluliste tunnustega määratletud liik muudab definitsiooni ebamääraseks. Nt: Kuberner on tähtis isik. Nominaaldefinitsiooni abil formuleeritakse märgi või termini või sümboli vms tähendus. Nt: Aritmeetikas tähistab märk "+" liitmistehet. Nominaaldefinitsioon kuulub mitteilmsete definitsioonide hulka. Kõiki mõisteid ei ole võimalik defineerida. Defineerida ei saa lihtmõisteid, nt: punasus. Defineerida ei saa üksikmõisteid, nt Tartu
ohtlikuks; sotsiaalne risk seondub kartusega, et toode ei saavuta teiste inimeste heakskiitu; psühholoogiline risk tuleneb hirmust, et toode ei vasta kasutaja mina-pildile ega rahulda enesehinnangulisi vajadusi. 9 Ostuosaluse ja -protsessi kirjeldamisel on aluseks võetud M. Suuroja magistridissertatsioon “Individuaalne otsustamine ja osalusmäära mõju sellele (nelja toote näitel)”, Tartu, 2000. 21 Ebaoluliste, sotsiaalselt mittenähtavate ja väikese riskiga ostude puhul on osalus üldiselt madal. Tuleb aga arvestada, et see võib kasvada sõltuvalt inimese individuaalsest erksusest ja ostusituatsiooni eripärast (vt. tabel 6). Tabel 6 Kõrge ja madal ostuosalus KÕRGE OSTUOSALUS MADAL OSTUOSALUS ostja huvitatus ostja huvitatus tootest on kõrge tootest on madal osturisk on suur osturisk on madal
perioodiliste füüsikaliste liikumiste kaudu, mis toimuvad nende vahel( Rannut 2007). . Sündmused, mis toimusid kõneleja vaateväljast eemal, markeeriti subjektiivselt, sest puudus otsene tõestus (evidentsiaalsus, maailma keeltes küllaltki levinud, eesti keeles on selleks kasutusel kaudne kõneviis). Sapir-Whorfi hüpotees (1940) - keelelise relatiivsuse idee. Kultuuriliselt tähtsate objektide ja nähtuste jaoks leidub keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu. Kuid kultuuriliselt ebaoluliste nähtuste ja objektide jaoks leidub vaid üldnimetus või paar erinevat sõna: n ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks (snow, sleet, freezing rain), eskimotel on seevastu peaaegu sada sõna (lumi, mis on taevas; lumi maa peal; lumi, mis langeb lumeräitsakatena; lumi, mis jätab lainjad jäljed). Indoneesias sasaki keeles 25 sõna banaani tähistamiseks; araabia keeles puudub nt hobuse kohta üldnimetus (selle asemel mitu erinevat sõna).
redigeeriti (trükivalmis seadma) ADHBd ja viidi kooskõlla BGBga ning seejärel vastu riigi kaubandusõigusseadusena. 23. Tsiviilprotsess 1800-1914 19 saj alguses oli Euroopas kehtinud protsessiõigus kujunenud küllaltki eriliseks. Inglismaa tsiviilprotsessis määrasid pooled protsessi käigu ja protsessimaterjali. Saksamaal ja Austrias valitses õiguslik protsess, mis oli arenenud keskajal ning oli aeglane ja kohmakas. Protsessi iseloomustas mahukas kirjalik menetlus ja paljude ebaoluliste dokumentide kuhjumine. See tõi endaga kaasa mahukad toimikud, mis raskendasid protsessi arutamist. See asjaolu kuulus kokku Itaalia kanoonilise õiguse põhimõttega töötada vastu omaenese eesmärgile. Hageja oli kohustatud korraga esitama kõik oma nõuded ja kostja on kohustatud korraga esitama kõik kaitsmise argumendid. See printsiip oli suunatud protsessi lühendamisele, kuid tegelikkuses tõi see kaasa materjali kuhjumise, mida protsessis üldse vaja ei läinud. Lõpuks kujunes
saama juhtkonna poolt. Eelkõige väljendub see sisemise turunduse võimaluste ära kasutamises, mille abil saab viia vajalik mõttelaad teenindava personalini. Teiseks peab Esmofon leidma ettevõttele sobiva mõttelaadiga juhtkonna ja teenindava personali vahelise „lüli“ (volitustega regiooni juhi), kes vajaliku mõttelaadi suudaks edasi anda. Lisaks peab regiooni juht suutma ning tahtma vastu võtta esmatasandi otsuseid ning vähendama ebaoluliste probleemide jõudmise juhtkonna tasemele. Arengu huvides peab Esmofon tõstma uute töötajate leidmisel teenindavale personalile esitatavaid nõudmisi ning parandama ettevõttesisest uute tööle võetud inimeste koolitust. Tagaliini ja toetavate üksuste personali tase hetkel vastab ettevõtte nõudmistele ning siinkohal piisab saavutatud taseme hoidmisest. Teeninduse kvaliteet Esmofonis ei vasta täielikult strateegilises teeninduskontseptsioonis toodud põhimõtetele
Jutu lõpu alla kuulub tegelaste reaktsioonide kokkuvõte. Skoor toetus sündmuse kokkuvõtmisele – tegelaste sisemiste või väliste reaktsioonide mainimine loo lõpus. Teemakohasuse puhul hinnati, kas olulised sündmused olid välja toodud ning sobivas ja loogilises järjekorras; kas eristuvad ebaolulised ja olulised detailid; kas esineb mõttelünki, mis takistaksid kuulajal jutustuse mõistmist. Arvestati esitatud info teemale vastavust ning oluliste/ebaoluliste sündmuste eristumist narratiivis. 3. Jutustuse mikrostruktuuri:viitsuhete võrgustik (viitamine), siduvate vahendite kasutamine, grammatiline õigsus ja keerukus Viitsuhete võrgustik (viitamine). Narratiivis hinnati viitesuhete võrgustiku selgust ja arusaadavust. Hinnati, milline on jutus esinev viitsuhete võrgustik; milliseid referendile viitamise võimalusi laps kasutab; kas jutust on aru saada ka piltide abita, kellest või millest on jutt. Siduvate vahendite kasutamine
mittetootmiskulu: lauad läbimõõduga 25 cm (t kulu, põhimaterjal), kulud ohtlike jäätmete töötlemiseks (kaudne t kulu t lisakulu), tootmistsehhi kindlustuskulu (t lisakulu, sest konkreetsele tootele ei saa määrata), liivapaber (abimaterjal tootmise lisakulu), tootmistööliste väljaõppe komandeering. Juhtimisarvestuse seisukohalt tuleb langetada otsuseid. Otsuste langetamisel tuleb lähtuda olulistest kuludest, ebaolulistest kuludest. Ebaoluliste kulude ignoreerimisega hoitakse kokku aega (andmetöötlus, info liikumine). Nende kulude liigitamise aluseks on ettevõtte kulud. Tulevased (e tegemata) kulud on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. Ebaolulised kulud e pöördumatud kulud kulud, mida ei saa vältida ja seega juhtimisotsuste langetamisel ei mängi nad rolli. 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid
vaatevinklist, millised kulud on olulised ja millised ebaolulised teatud otsuste langetamisel. Kuna otsuste langetamine eeldab alternatiivsete variantide võrdlemist, on olulised ainult need kulud, mis on alternatiivide jaoks erinevad. Valiku tegemine alternatiivsete juhtimisotsuste vahel: 1. Alternatiivsete variantide muutujate identifitseerimine. 2. Vältimatute kulude, pöördumatute ja alternatiivsete variantide ühesuguste kulude identifitseerimine. 3. Ebaoluliste kulude kõrvaldamine analüüsitavate andmete hulgast. 4. Otsuse langetamine tuginedes diferentsiaalkuludele. Otsuste langetamisel on ebaolulised kõik need kulud, mis pole välditavad, samuti kulud, mis on alternatiivsete variantide puhul ühesugused. Tulevased (s.o veel tegemata) kulud, mis on eri otsusevariantide puhul ühesugused, on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. Iga välditav kulu on potentsiaalselt oluline. Tasub meelde jätta, et tegemata kulu on tulu ja
Intellekt ja akadeemiline võimekus baseerub: –heal informatsiooni-töötluse süsteemil, mis saab alguse retseptorid •heast info vastuvõtmisest •info töötlemise kiirusest (vananemine?) retseptorid - v.suure tundlikkusega rakud •ebaoluliste ja korduvate stiimulite ignoreerimisel (väikeaju) •igast retseptorist algab mitu närvikiudu •motivatsioonil •reageerivad ainult teatud liiki ja tugevusega ärritajatele. Neid on üle20 liigi •ülesanne: tekitada neuronite membraanidel depolarisatsiooni aktsioonipotensiaali
Realism: kõige avatum, kõige mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k.) Tekkis 19 saj. 30-ndatel aastatel NB! Tuleb eristada realism kunstivoolune ja kunstimeetodina! kunstivool on tänaseni, alates 19 saj. 30-ndatest aastatest, sellel on palju alavoolusid kunstimeetod võis olla ka varem, lihtsalt kasutati neid meetodeid, see on laiem mõiste. Kasutatakse tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist, põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamist, ebaoluliste seikade esitamist ja kirjandusväliste zanride matkimist. Läbimurret seostatakse Stendhali romaaniga "Punane ja must"". Lääne Euroopas kujunes kriitiline realism, arutletakse ka probleeme ja puudusi ühiskonnas. Eesti kirjandusse jõudis 19 saj. lõpuks, alusepanija on Eduard Vilde romaaniga "Külmale maale" (1896). Olulisimad kirjanikud Prantsusmaal. ( Balzac, Stendhal, Flaubert, Rolland), Suurbritannias ( Dickens, Shaw), Venemaal (Turgenev, Dostojevski, Tolstoi ,
oferendil jällegi mõelda, et kas sõlmida leping ja ise aktsept saata. 7.4.3 Täienduste ja muudatustega aktsept Kui tuleb aktsept, siis leping loetakse sõlmituks oferdis sätestatud tingimustel. Võib aga tekkida juhus, kus ollakse nõus oferdiga, kui teatud tingimustel. Muudatustega aktsepti saab käsitleda ka uue oferdina ja oferent omakorda muutub aktseptandiks. Siin on üks erand juhul kui muudatused ei ole olulised, siis nende ebaoluliste muudatustega aktsepti loetakse siiski aktseptiks ja leping sõlmituks, kui oferent ei teata viivitamatult, et ta ei nõustu aktseptiga. Õppematerjal: VÕS § 8,9, 16-22 VÕSi õpik lk 93-109, va alapunkt 6.6 Köhleri õpik lk 131- 148 8. TEHINGU KEHTETUS TsÜSi jaoks keskse tähendusega küsimus on see, kas tehing on kehtiv või kehtetu. Tehingute kehtetuse küsimus on tsentraalne küsimus. 8.1 Tehingu kehtetuse põhjused Tehingud võivad olla kehtetud:
andmete kogumist. VAATLUSE TEADUSLIKKUSE TAGAMISE NÕUDED 1) EESMÄRGIKINDLUS, mille formuleerimisega antakse kogu järgnevale uurimistööle kindel raamistik mida kitsamad ja täpsemad on piiritletud vaatluse eesmärgid, seda lihtsam on nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe paika panna; 2) Uuritavate TUNNUSTE MINIMAALSUS, mis on tihedalt seotud eesmärgikindluse nõudega, s.t. vältida tuleks liigsete ja ebaoluliste tunnuste vaatlemist; 3) Uuritavate TUNNUSTE TÄPNE MÄÄRATLETUS EHK DEFINEERITUS, mis on eriti oluline mitmesuguste ankeetvaatluste ja küsitluse korraldamise korral kõik küsitletavad peavad esitatud küsimustest ühte moodi aru saama; 4) Vaatluseks sobiva aja, nn. KRIITILISE MOMENDI, VALIK, millal uuritav nähtus esineb kõige iseloomulikumal kujul näiteks rahvaloenduse kriitilise momendi kindlakstegemine;
kommutaator ti lähetaja MAC-aadress52 ja port meelde. Niiviisi ,,õpib" kommutaator ära, millise pordi taga asub millise MAC-aadressiga võrgukaart, ning edaspidi, kasutades paketi sihtaadressi, suunab paketi ainult õigesse porti. Niisiis töötab kommutaator füüsilisel ja andmelüli kihil. Kommutaator tagab kõrgema turvalisuse kui jaotur, sest teised võrgukaardid ,,ei näe" neile mitte määratud pakette. Lisaks suurendab ebaoluliste pakettide puudumine oluliselt võrgu jõudlust. Marsruuter (router, ruuter) loeb iga saabuva paketi IP-aadressi ja otsustab sisemiste mars- ruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). Marsruuter võib olla eraldi disainitud seade, marsruuterina
annaabi.ee 
