Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid (0)

Sündmuste valimise lisakriteeriumid 
Uudisväärtused on  keskne  alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka 
teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali  mitmekesisus  ja 
selliselt  erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 
1.  Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning 
meedia ja poliitika kokkusulamine on  toonud  kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad 
ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema 
pseudosündmuste  vältimine . 
2.  Teiseks saame sündmusi  liigendada  rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: 
oodatavad  ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud 
sündmused. 
3.   Kolmandaks , ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, 
kultuur jne.  ajakirjandus  ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on 
määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 
4.  Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 
5.  Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida 
mitmeid eetilisi probleeme. 
 
Pseudosündmused 
On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu 
on ikka tõelise sündmuse või pseodusündmusega. 
 
Pseudosündmuse olulised tunnused on: 
1.  Sündmus pole spontaanne ja tema suhted tegeliku situatsiooniga on ebaselged. Mõju 
tegelikule elule on minimaalne/olematu. 
2.  Sündmus on tehtud põhiliselt(mitte alati) selleks, et teda ajakirjanduses 
reprodutseeritaks. See tähendab ka, et pseudosündmus peab olema tehtud nii, et see 
jõuaks meediasse. 
3.  Seepärast on see nii, et meedial oleks teda võimalikult kerge reprodutseerida(valmis 
tekst, uudisväärtuste ja muude uudise valikkriteeriumite  arvestamine , korrastatud 
faktid, dokumendid jne). 
4.  Sündmus võib olla edastatud nii, et meedial oleks teda raske kontrollida(varjatud 
allikad jne). 
5.  Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja 
jälgitakse avalikkuse reaktsiooni. Kui  avalikkus  on ideele vastu, häbistatakse 
pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 
6.   Keerukad  sündmused vajavad sageli ametnike selgitusi, kes kasutavad võimalust 
esitada ametlik seisukoht. See tagab igal juhul ametnike  seisukohtade  esitamise. 
 
Kõige tavalisemad pseudosündmused on pressikonverentsid, briifingud, esitlused jms 
sündmused, mis on tegelikult suhtekorraldustöö osad. Lisaks on pseudosündmused vahel 
demonstratsioonid,  koosolekud , miitingud jms, millel ilma meedias vahendamata pole 
väärtust väljaspool pisikest osavõtjate ringi. Alles siis kui neist saab uudis, saavutavad nad 
suure mõju. 
Selliseid pseudosündmusi võib allikaks pakkuda avalikena, ette teada sündmustena või valmis 
uudisena. Aga võib esitada  ajakirjanikele  ka eriti salajaste sündmustena. Selleks on mitu 
võimalust: 
1.  Infot antakse eksklusiivsena teatud reporteritele mõjukates ajalehtedes, lähtudes 
sellest, et lehtedel on  kalduvus  eksklusiivselt materjali võimendada. 
2.  Siseinfo  saadetakse  meediasse allikat nimetamata. Kui avalikkus on ideele vastu, siis 
ei saa kedagi häbistada. Kui avalikkus aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse jne. 
3.  Piinlikku infot võidakse varjata  nimetades  seda ülisalajaseks, kuigi materjal ei ohusta 
kedagi. 
4.  Kui ametnikud kardavad, et mingi neile oluline sündmus areneb soovimatus suunas, 
antakse lehtedele materjal ennast-teeniva pseudoinfoga, mis vormistatakse 
infolekkena. 
 
Oluline on see, et meedia võib ka ise luua pseudosündmusi, mille ainsaks eesmärgiks on 
muutuda uudiseks ja aidata tõsta lehe läbimüüki. Siia kuulub meediapersoonide loomine ja 
hiljem nende sündmuste lavastamine.  
 
Oodatavad avalikud sündmused 
Oodatavad avalikud sündmused moodustavad suurima osa sündmustest, millest  ajakirjandus  
uudiseid teeb. Need on sündmused, mille toimumine on ette teada kas ajakirjanikele või siis 
ka lehe lugejale ja mille kohta  viimased  soovivad eeldatavasti infot saada. Siia kuuluvad 
spordivõistlused, kunstinäitused, raamatute ilmumised, valimised, parteide kongressid jms.  
Nende sündmuste materjalide hankimist võib korraldada mitu kuud ette. Faktide kogumine 
seisneb asutustes käimimises ja info  hankimine  sealt.  
Sellised lood põhinevad täielikult infole, mis allikad on andnud. Reporteritöö seisneb siin 
faktide sorteerimises ja ümberkorrastamisega,  aadresside , kuupäevade, nimede õigekirja jms 
kontrollimisega. Suur osa selliste  lugude  tegemine on pigem toimetamine ja rutiinne kontroll. 
Põhiprobleemid selliste uudise tegemisel: 
1.  Eesti lehtedes ei planeerita ette selliste sündmuste käsitlemist, välja arvatud 
spordiosakond. Ei koguta varem materjali, ei jagata ülesandei laiali jne. Samal ajal 
lubaks  planeerimine  pühendada palju enam tähelepanu sündmuse ootamatute 
aspektidega tegelemisele. Ettetegelemine lubaks anda põhjalikumat ja täpsemat infot 
ning  avastada  manipuleerimist jne. See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja 
ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, 
ebatavalisust ja sündmuse varjatud  aspekte . 
2.  Uudiseid  sellistest  sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid 
pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse 
uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte 
pseudokriteeriumite õnge  langemine . 
3.  Allikad on  õppinud  lavastama sündmusi pressi jaoks, nii et meenutavad spontaanseid 
sündmusi. Oluline on ära tunda pseudosündmused ja need kõrvale jätta. 
4.  Sellised sündmused ei nõua ajakirjanikult aktiivset tegutsemist vaid jooksevad ise 
arvutisse . Seetõttu kalduvad reporterid eelistama neid sündmusetele, mis tuleb alles 
üles leida. 
 
Ootamatud ja varjatud sündmused 
 
Pooloodatud avalikud sündmused. Need on sündmused, mis on üldiselt ette teada, kuid 
konkreetselt ootamatud. Sündmused, mille  juhtumine  on suur. Selliste  uudiste  edukaks 
jahtimiseks on kolm põhimõtet: 
1.  Iga  valdkond , kus selliseid sündmusi võib juhtuda, peab olema lehes kaetud 
reporteriga, kellelon kohustus pidevalt ja järjekindlalt jälgida oma valdkonda, et 
sündmusi mitte maha  magada . 
2.  Selline  reporter  peab omama palju taustateadmisi oma valdkonnast ning väga häid 
püsiallikaid, kes talle infot annavad. Aitab ennustada sündmusi ja tööd teha nendega. 
3.  Toimetuse juhid, kes planeerivad lehte, peavad pidevalt jälgima valdkonna 
reportereid, mis neil uudist on; mida on täna oodata. 
 
Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise 
tõenäosusega, kuid nende  toimumist  ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused 
jne. 
Põhiprobleemiks on see, et ajaleht ei saa olla iga päev valmis suure sündmuse edastamiseks ja 
seega  segab  ajakirjanike elurutiini ja sunnib tegelema keerulisi-kiireid otsuseid. Abiks on 
teadmised kriisiolukordade kohta ja vastavate teemade oluliste küsimuste loendid, mis 
annavad need probleemid, mida peab tingimata jälgima ja uudises kajastama. 
 
Varjatud sündmused. Avalikuks tulemist püüavad asjaosalised vältida. Siin on vajalik  uuriv  
ajakirjandus. Selliste sündmuste äratundmist kergendab oluliselt just pidev töö teiste 
sündmuserühmadega. See lubab ära tunda kaldeid tüüpilisest rutiinsest elust, leida kergemini 
üles katseid varjata. Organiseeritud töö avalike sündmustega jätab reporteritele enam aega 
varjatud sündmuste leidmiseks. Oluline on püsiallikate roll. Ajakirjanik ei näe ega kuula 
enamus sündmusi. Ta saab olla nii hea kui allikad. Tuleb  suuta  eristada pseudovarjatud fakte, 
millega manipuleeritakse. 
 
Üld- ja eriuudised 
Leht jagab tavaliselt materjali erinevateks osakondadeks. Liigendamise aluseks on 
valdkonnad, sihtauditooriumi laius ja geograafia. 
Ajalehes  on kujunenud välja omad  kesksed  ja perifeersed valdkonnad ning need alad, millest 
satub uudised lehte haruharva. Kesksed valdkonnad on poliitika, majandus, õnnetus ja 
kuritööd,  sotsiaalelu , olme, kultuur,  sport . Suuremad lehed liigendavad neid: teadus, 
keskkond, kirik, põllumajandus, haridus jne. 
Tegemist on traditsioonilise valdkonna valikuga; teatud valdkonnad on tugevama väärtusega 
ühiskonnas ja meedia peab neid kajastama. Klassikaline kultuur on väärtustatud rohkem kui 
meelelahutus . Tegemist on uudisväärtuste mõjuga. 
Võistlused  on lühikese  ajalised , ühemõttelise tulmusega, toimumine on ette teada(tulemus 
ettearvamatu). Sport on kestev sündmus: pikad turiinid jne. Sport pakub kõige suuremat, 
kõige pikemat jne. Tegelased on  staarid . On olemas ka negatiivne:  spordis  on organiseeritud 
konflikt – on ka kaotaja,  dopingud , sõimingud jne.  
Teadus ei sobi uudisväärtuste kriteeriumitega.  Teaduses  on vähe  positiivset -negatiivset, 
neutraalne . Teadlane on harva värvikas. Teadus on keerukas. Pole selgeid  lugusid  – võitjad, 
kaotajad . Teaduse mõju inimesele on kaudne. 
Teine oluline alus on sihtauditoorium. Osa uudised on suuremale lugejaskonnale; teine osa 
kindlale lugejaskonnale(nõuab eriteadmisi). 
Neid kahte kriteeriumit kokku pannes jagatakse ajaleht ja uudised kaheks: üldosa-ülduudised; 
temaatilised osakonnad-eriuudised. 
Uudised võib jagada ka geograafiliselt – kohalikud, üleriigilised ja rahvusvahelised. 
 
Ülduudised ja temaatilised osakonnad. Ülduudised keskenduvad kvaliteetlehed poliitikale ja 
ühiskonnaelule teemadele. Sinna paigutatakse ka õnnetused, kuritööd ja olmesündmused. 
Tabloidlehe ülduudiste valik on kirevam: kuriteo ja õnnetusjuhtumid, olme, seltskonnaelu, 
poliitika, sotsiaalelu jne. 
Ülduudised jagatakse kolmeks vastavalt sündmuste toimumise kohale: kohaikud uudised, 
üleriigilised uudised ja välisuudised. 
Ülduudiste osa moodustab lehe tuuma ja sinna pannakse ka eriosakondade uudised. 
Teise osa moodustavad temaatilised osakonnad, mis on määratud kindlale lugejaskonnale. 
Klassikalised eriosakonnad on sport, majandus, kultuur, elu ja  sotsiaalprobleemid . Lisaks 
võivad eriosakondadena olla meelelahutus, keskkond, põllumajandus, teadus, haridus, 
transport, kirik jne. 
 
Uudisevaliku põhimõtted.  Mida peab  eelnevast  arvestama  uudiste  valikul? 
1.  Lehed peab olema paljude valdkondade uudiseid. Mõned valdkonnad käivad 
väiksemas lehes mitte iga päev. Selline  ilmumine  peab olema korrapärane. 
2.  Lehes peavad olema pidevalt kajastatud leslsed uuiste valdkonnad. Ei saa jätta välja 
olulisi valdkondi mõnest  numbrist  välja. 
3.  Eri tüüpi lehed panevad rõhke erinevalt. Nt tabloidid kirjutavad meelelahutusest jne. 
kohalikud lehed kirjutavad vähe välisuudistest jne. 
4.  Leht ei tohiks püüda kõiki  teemasid , osakondi, uudiseid  rangelt  ette ära lahterdad. 
Peab olema oodatuid uudised ja üllatavaid uudiseid.  
5.  Leht peab otsustama oma prioriteetsed valdkonnad ja eraldi oskonnad vastavalt oma 
lugejaskonnale ja olukorrale ühiskonnas. Kui ühiskonnas on keerukad ajad, siis 
lugejad tahavad neid lugeda jne. 
6.  Eri osakondades on olulised erinevad uudisväärtused. Iga  osakond  peab tegema endale 
oma uudisväärtuste  hierarhia . 
7.  Eri osakondades on erinev sündmuste oodatuse ja avalikkuse määr ja erinev võimalus 
pseudosündmuste tekkeks. Tavaline on see poliitikas, majanduses. 
8.  Teemaosakonna ajakirjanik peab teadma juba uudise kirjutamise alguses, kas tema 
uudis on üldoluline või sobib see temaatilisse osakonda. Uudised tuleb kirjutada 
erinevalt ja rõhutada erinevaid aspekte. 
9.  Maailmas on tavaline, et ka eriosakondade  tegijad  võistlevad selle nimel, et leida 
uudist, mida saaks panna üldosasse, eeskätt esiküljele. Eestis sellist võistlust pole. 
Vastupidi, eriosakondade tegijad tihti ei soovi anda oma  parimat  uudist esiküljele, sest 
see nõuaks pikema loo tegemist. Probleemid on eeskätt organisatsioonilised.  
 
Tänase lehe uudiste valimine 
Probleemiks on sündmuste valimine ja välja jätmine. Selle valiku alused võib jagada kahte 
rühma. Esimesse kuuluvad uudisväärtused ja sündmuste liigid avalikkuse alusel, teisel 
kriteeriumid, mille eesmärk on teha leht mitmekesiseks. 
 
Uudisväärtused ja sündmuste liigid. Kaks olulist põhimõtet: 
1.  Lehenumbri uudised peavad olema valitud uudisväärtuste alusel. 
2.  Igas lehenumbris peab olema varjatud ja avalikke, oodatuid ja ootamatuid uudiseid. 
Peab pakkuma üllatust ja ühiskonnaelu infot. 
 
Mitmekesisuse saavutamine. Keskne eesmärk on teha ka leht mitmekesiseks ja pkkuda 
lugemisainet erinevale lugejaskonnale. Mõnikord tuleb overdada uudisväärtus mitmekesisuse 
taotlusele, kuid ei tohi kunagi teha seda tähtsate uudiste osas. 
1.  Leht peab olema mitmekesine nii teemadelt kui toonilt. Leht ei tohi muutuda 
monomaaniliseks ja sõimavaks. 
2.  Lehenumber peab pakkuma lugejale mõtlemisainet, tundeid, meelelahutust ja üllatust.  
3.  Lehes peab olema midagi, mis ajaks ametnikud tagajalgadele püsti. Peab olema 
lugejale uudisväärtuslik. 
4.  Ka peavad lehes olema sama päeva lood ja oluliste teemade arenused. 
 
Uudiste valik ja  eetika  
Igasugusele objektiivsusele tuleb arvestada ka eetikat. Avalikkusel on õigus teada, mis toimub 
ühiskonnas. Kuid ei pea kirjutama kõigest ja kõike. 
 
Inimeste staatus ja eetika. Esimeseks oluliseks piirajaks on inimeste staatus. Selle alusel võib 
neid jagada  viide  gruppi: 
1.  Avaliku elu tegelased 
2.  Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses 
3.   Tavalised  inimesed 
4.  Kaitsetud inimesed 
5.   Eksperdid  
 
Avaliku elu tegelased tuvastatakse kahel alusel: 
1.  Inimese muudab avaliku elu tegelaseks võim otsustada ühiskonna ja teiste inimeste elu 
üle.  
2.  Avaliku elu tegelasteks on ka inimesed, kes avalikkuse tähelepanu ja meedia abil leiba 
teenivad. 
 
Põhireegel on lihtne: avaliku elu tegelased peavad  taluma  pidevalt meedia tähelepanu ja palju 
suuremat kriitikat kui muud inimrühmad. 
Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses on inimesed, kes on vabatahtlikult seoses mingi 
teemaga  avalikku vaidlusse  sekkunud . Sel juhul kehtivad nende kohta avaliku elu tegelaste 
reeglid, aga ainult selles situatsioonis. 
Kaitsetud inimesed on inimesed, kes ei suuda ise enda eest seista või endale aru anda, mida 
võib meedia tähelepanu nende elule kaasa tuua. Hoolikas olla, milliseid probleeme kirjutatu 
võib neile kaasa tuua ja otsustada materjali avaldamine. 
 
Ohtlikud uudised. On olemas teemasid ja probleeme, millest  kirjutamisel  tuleb eetikareegleid 
eriti hoolega silmaspidada. Siia kuulub kolm rühma. 
1.  Esimese erirühma moodustavad lood, milles meediasse tuuakse kaitsetud inimesed. 
Hoolikas olema, millist infot üldse avaldada ja millist mitte. 
2.  Teise ohtliku rühma moodustavad konflikti sisaldavad lood. Konflikti puhul on oluline 
fikseerida  selle osapooled. Need võivad olla nähtavad ja varjatud, aktiivsed ja 
passiivsed. Nähtavad osapooled on need, keda asi otseselt puudutab, varjatud on aga nt 
süüdistatu pereliikmed, keda asi mõjutab. Aktiivsed osapooled on sellised, kes isa 
sõna saavad, passiivsed aga need, keda kujutatakse kellegi teise pilgu läbi. Oluline on 
esitada uudises võimalikult kõiki eri osapooli ning anda võimalikult  paljudele  
osapooltele võimalus ise fakte või seisukohti esitada. Tuleb kontrollida fakte eriti 
goolikalt ning püüda säilitada tasakaal ja  objektiivsus . Eriti hoolikas peab olema, kui 
konflikts on kaitsetud inimesed. 
3.  Kolmanda ohurühma moodustavad uudised inimeste  eraelust .  Tavaliste  inimeste 
eraelust ei  kirjutata . Avaliku elu tegelaste eraelust kirjutab kollane press.  Nendest  
kirjutamine on õigustatud siis, kui need seigad võivad põhjustada probleeme avalikus 
elus(peaministri enesetapukatse). 
4.  Lisaks on omad spetsiifilised eetikaprobleemid mõnes kindlad valdkonnas: kuriteo- ja 
õnnetusuudistes ning majandusuudistes. 
 
Keerukad ja vastuolulised olukorrad. Võib juhtuda, et uudisväärtused või muud uudise 
valimise objektiivsed kriteeriumid ning eetika lähevad vastuollu. Keerukad olukorrad, kus on 
raske leida eetikaprobleemidele kõiki rahuldavat  lahendust . Peab hoolikalt  kaaluma , milliseid 
fakte või mil moel avaldada. 
1.  Tuleb uurida,kas mingi fakti avalikkuse ette toomine teenib avalikkuse huve või fakti 
allika erahuve. Õigustatud on ainult avalikkuse huve teenivad paljastused. 
2.  Peab säilitama keerukas konfliktis tasakaalu ja objektiivsuse. Mingi osa infot jääb ikka 
kandma tema subjektiivseid eelistusi. Peab mõtlema, kelle huve ta ikkagi kaitsev ja 
kelle arvel. Oluline on nende huvide kaitsmine, kes ei saa enese eest ise seista ning 
maksimaalne kannatuste vältimine. 
3.  Kui eetika ja uudisväärtus vms objektiivsed  mõjurid  lähevad vastuollu, peab 
ajakirjanik eelistama seda lahendust, mis on eetilisem. 
4.  Tuleb kaaluda erinevaid  variante , kuidas  asjast  kirjutada. Vahel on võimalik kirjutada 
lugu vaatenurgast, mis ei tõhuta ohtlikke probleeme, paigutada probleemsed faktid 
mitte juhtlõiku vaid kõrvalteemasse jne. 
5.  Inimese privaatsust  rikkuv  info tuleks avaldada ainult siis, kui lugeja õigus ja vajadus 
sündmust teada kaalub üles inimese õiguse privaatsusele. Rõhutame: oluline on lugeja 
vajadus, mitte huvi,  põnevus  vms. 
6.  Kui on selge, et uudise materjal põhjustab kellelegi kannatusi, peab alati  küsima , kas 
selle materjali avaldamine aitab kaasa mõne avalikkusele olulise probleemi 
lahendamisele? Kui jah, siis võib materjali avaldada, kui pole muid takistavaid 
tegureid. Kui ei, siis maerjali avaldada ei tohi. 
7.  Kasulik on materjali valimisel püüda kujutleda isennast selle isiku olukorda, kelle 
kohta fakte avaldatakse. Kuidas mina ennast tunneks teatud  olukordades ? Kuidas 
mõjutaks minu elu? Kuidas reageerivad minu sõbrad ja pere? Jne. 
 
Eesti lehtede uudisevaliku probleemid 1990. aastate lõpus 
1.  Lehed  tunnevad  ära väga olulise sündmuse, kuid muud keskseks tõstetud uudised on 
Eesti lehtedes erinevad nii omavahel kui LääneEuroopa lehtedega võrreldes. Selle 
erinevuse aluseks on  oskamatus  olulist sündmust ära tunda. Jätab mulje, et osad lehed 
pannakse ruumitäiteks. 
2.  Kuritegevus,  korruptsioon , kohtulood on kesksed probleemid, millega Eesti lehed 
tegelevad. Tulemuseks on monomaaniliselt negatiivseid emotsioone pakkuvad 
lehenumbrid. 
3.  Head ideed kipuvad saama kesisteks uudisteks. Pole otsitud fakte ja tegelasi, kes-mis 
tõstaks loo uudisväärtust. Piirdutakse juhuslike-lihtsalt kättesaadavate  allikatega . Ei 
suudeta leida ise piisavalt palju originaalset, varjatud ,aterjali. 
4.  Vähe on üllatavat, ebatavalist, ootamatut. Ajakirjanikud  ootavad , et sündmus ise 
nende arvutisse ilmuks. 
5.  Varjatud materjali esitamisel  kipub  keskseks  muutuma  soov ajada iga hinna eest 
ametnikud raevu ja ununevad lugeja vajadused ja väärtused. 
6.  Lehed tegelevad hoolega riigi probleemidega, kuid väga vähe suurfirmade 
probleemidega. Vähe kirjutatake sellest, mis mõjutab enim tavalise inimese elu. Ei 
lähtuta üksikinimesest. 
7.  Liiga kõrgele on tõstetud  pehmed , kohati kõmulised lood. Eesti lehtede kesksete 
välislugude valik on väga harva motiveeritud sellega, et vastav teema on Eestis 
oluline. Lehed ei tõlgenda Eestis ka maailma  osana .  
 
Uudise  sisulised  nõuded 
Kõigi uudiste kohta kehtivad mõned üldised nõuded. Need nõuded saab jagada sisulisteks ja 
vormilisteks. Sisulised omadused omakorda võime jagada kahte rühma. Esiteks,  uudislood  
peavad andma vastused uudisküsimustele. Teiseks, uudised peavad vastama kolmele 
kriteeriumile: olema täpsed, tasakaalustatud ja objektiivsed. 
Uudisküsimused 
Uudises otsitakse vastuseid kuuele küsimusele. 
Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? 
Mis juhtus, mida tehti? 
Kus toimus? 
Millal toimus? 
Kuidas, mil viisil toimus? 
Miks, mis  põhjusel , mis eesmärgiga, millise tulemusega toimus? 
 
Kesksed on küsimused kes, mis, kus ja millal. Neile vastatakse esmajoones ja põhjalikumalt 
ning vastused paigutatakse  loos  ettepoole. Püütakse vastata juba pealkirjas ja juhtlõigus. 
Järgmine küsimus on kuidas. Sellele vastatakse pikemates uudistes ja uudise keskse teema 
kohta. räägitakse detailsemalt lahti, mil viisil sündmus toimus. 
Miks jääb  tavalises  uudises kõige nõrgemalt vastatuks ning vastus sellele paigutatakse loo 
lõpuossa. See vastus tuleb anda oluliste uudistegelaste, mitte aga ajakirjaniku suu läbi. See 
vastus esitab tavaliselt mitte fakte, vaid hüpoteese,  arvamusi , seisukohti jms, mida ajakirjanik 
uudislood esitada ei tohi. 
Kuidas ja eriti miks on kesksed küsimused muud tüüpi  lugudes , aga ka nädalalehe uudistes, 
mida  kirjutatakse  siis, kui esimesed küsimused on juba vastatud. 
Uudisküsimustele on kerge vastata, kui sündmus on selge ja ühemõtteline: on teada, mis 
juhtus, kes on asjasse segatud, kes on süüdi jne. Kui ei ole asjalood selged, siis tuleb need 
välja uurida – kasutama mitmeid  allikaid  ja kontrollima fakte üle. 
 
Täpsus 
Uudise põhinõuete nimekiri algab alati täpsusega. Täpsus tähendab, et kogu  esitav  info peab 
olema tõene ja enne avaldamist kontrollitud. Isegi kui on vähe aega, siis peab kontrollima 
võimalikult palju täpsust. 
Faktid peavad olema faktid, nimed õigesti kirjutatud, initsiaalid õiged,  aadressid  täpsed, 
rääkija sõnad täpselt nii, nagu ta ütles jne. Täpsus on oluline ka keelekasutuses. Lugeja ei tohi 
valesti aru saada ja valesid järeldusi teha. 
Täpsus on absoluutne nõue. Ei tohi leppida selliga, et ta kontrollib ainult valitud fakte või 
esitab tõe ja vale  segamini .  
Täpsust aitavad tagada neli põhimõttelist võtet: 
1.  Võimalikult palju otsest vaatlust. Otsene  vaatlus  on see, et  reporter  kirjutab 
sündmustest, mida ta on ise näinud. Mida kaugemal on reporter  otsesest  vaatlusest, 
seda rohkem peab ta vaeva nägema loo täpsuse tagamiseks. Kui reporter ei ole kohal 
olnud, siis on see  filtreerimine .  
2.  Head püsiallikad. Reporter peab püüdma hankida endale võimalikult usaldusväärsed 
püsiallikad ja neid pidevalt testima. Hea püsiallikas on see, kellel on oma valdkonnas 
head teadmised ja sidemed ning tugev vaatlus- ja mõtlemisvõime. Head allikad on ka 
teatmeteosed ja internetileheküljed. 
3.  Mitme paralleele allika kasutamine. Ka ideaalsed püsiallikad teevad vigu. Alati tuleb 
kasutada faktide hankimiseks ja kontrollimiseks mitut allikat. Eriti kui tegemist on 
segase  looga .  
4.  Pidev kontrollimine. Kontrollimine on reporteri kohustus. Tuleb järgida kahte 
põhimõtet: kõiki allikaid tuleb kohelda skeptiliselt; miski pole  enesestmõistetav .  
 
On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab 
muutuma rutiiniks: 
1.  Nimed ja nende õigekiri, aadressid ja telefoninumbrid 
2.  Tänavate asukoht, asulate asukoht, mingi koha  paiknemine  riigi kaardil jms 
3.  Ametnike ametinimetused 
4.   Kuupäevad  
5.  Sporditulemused 
6.  Tabelisummade ja protsentide klappimine 
7.  Sõnade,  terminite  vms tähendus 
8.  Seaduste  sõnastus , tsitaadid raamatutest, kirjanduslike kangelaste nimed,  näidendite  ja 
laulude  pealkirjad  
9.   Tsitaatide  autorsus 
10. Negatiivne või süüdistav info 
11. Info, mis saabub vahetult enne lehe trükkiminekut 
12. Taustainfo. Mitte usaldada oma või kolleegidemälu, vaid kontrollida algtekstidest. 
Alati on oluline kontrollida, kas faktina esitatud info on ikka fakt või kellegi järeldus, 
seisukohavõttvõi lihtsalt arvamus. Tavaline on, et rida fakte osutub kontrollimisel hoopis 
kellegi järeldusteks muude faktide põhjal. Faktid ja arvamused tuleb eristada.  
Tasakaal 
Tasakaal tähendab, et uudises tuleb vaadelda probleemi kõigist olulistest külgedest ning anda 
sõna kõigile osapooltele, hoolimata sellest, milline on reporteri enda arvamus. Siin on vaja 
kõnelda  viiest probleemist. 
1.  Mida eha, kui reporter saab arvamuse ainult ühe vaidleva poole esindajalt? Vastus 
oleneb paljudest asjaoludest: kas uudis tuleb kohe avaldada või võib oodata, millise 
konfliktiga on tegu, kas on  kahtlusi  infot andnud poole väidete tõesuses jne. Kuid 
üldiselt võib loo avaldada, kui reporter on  omalt  poolt teinud kõik, et tasakaalustavat 
materjali saada. 
2.  Tasakaal ei tähenda absoluutse võrdsuse  nõudmist . Erandiks on poliitilised 
kampaaniad jne. 
3.  Kui keegi keeldub kommentaarist, siis ei  jäta  ajaleht seepärast lugu avaldamata. Peab 
ütlema, et isik kommentaarist keeldus ja millega ta seda põhjendas. 
4.  Süüdistavale tuleb alati sõna anda ja tema vastus panna süüdistusele nii lähedale kui 
võimalik. Mõlema  osapoole  seisukohtade  esitamist  samas uudises. Süüdistuse saab 
kummutada ainult faktidega. Lükkas tagasi tähendab eitamist; lükkas ümber tähendab, 
et süüdistus kummutati. 
5.  Leht ei tohi käsitleda osapooltena ainult ametnikke, parteisid,  enamusi , prominente 
jms ning unustada ära tavalisi inimesi, kliente, vähemusrühmi jms. Nii kaob ära see, 
mis tegelikkuses toimub. 
 
Objektiivsus 
Objektiivsus tähendab kolme asja: 
1.  Lugejale tuleb anda kogu oluline ja  asjakohane  info, et ta saaks näha sündmusi kõigist 
aspektidest ja teha ise lõppjäreldusi. 
2.  Uudisloos ei ole reporteri arvamusi, tundeid, oletusi, vaid ainult faktid ja 
uudistegelaste arvamused. 
3.  Reporter ei usu uudises ühe vaidleva tegelase poolele, vaid kirjutab kui  erapooletu  ja 
sõltumatu vaatleja, esitades fakte olenemata sellest, kelle kasuks nad räägivad. 
Peaaegu kõik demokraatliku maailma ajalehed püüavad hoiduda arvamuste avaldamisest 
uudistes. Uudiseküljel ei tohi oma eelistusi näidata. See ongi objektiivsus.  
Objektiivsuse saavutamiseks peab järgima teatud nõudeid: 
1.  Fakte ei tohi valida ja esile tõsta mitte ajakirjaniku subjektiivsetest arvamustest, vaid 
uudisväärtuse kriteeriumitest lähtudes. 
2.  Ei tohi jätta  loost  välja olulisi fakte ja panna sinna nende arvel asjasse mittepuutuvat 
infot. 
3.  Kui eri allikas räägivad teineteisele vastu, siis tuleb esitada kõik versioonid.  
4.  Ei tohi  manipuleerida  tsitaatide ja nende allikatega: kasutada kontekstist väljakistud 
tsitaate,  peita  allikaid, esitada suvalise inimese mõtteid autoriteetse nime all, kasutada 
pseudoautoriteete hinnanguandjana. 
5.  Lood on objektiivsed, kui neid saab kontrollida mingi üleskirjutusega(raport, lindistus, 
ostutšekk jne). 
6.  Ajakirjanik ei tohi lasta oma uudisesse oma seisukohti või eelarvamusi ka varjatud 
kujul. Lugu pole erapooletu, kui reporter peidab oma  eelarvamused -emotsioonid nt 
selliste sõnade taha nagu  keelduma , väitma, möönma jms. sellised sõnad esinevad 
tsitaatide saatelausetes ja omadussünalistes epiteetides inimese nime ees. 
Absoluutne objektiivsus on võimatu. Otsustatakse millest ja kui pikalt kirjutatakse ja 
vähemalt osalt on see subjektiivne toiming. Ajakirjanikul on oma arusaam oma rollist, mida ta 
soovib täitsa ühiskonnas ja mida ühiskond temalt ootab. Ajakirjanik peab olema valvel, et 
tema uudislugudesse ei satuks  kahjulikku  kallutatust, mis teeb uudisest demagoogilise 
veenmisteksti. 
Lõpuks on oluline rõhutada kahte punkti, mis seostuvad kõigi nõuetega: 
1.  Esiteks, mõnikord tekib probleeme, millele reeglid lahendusi ei anna. Siis peab 
lähtuma omaenese sisemisest austusest ja õiglustundest. 
2.  Teiseks, mõnikord lähevad erinevad uudisenõuded vastuollu. Sellisel juhul peab 
ajakirjanik ise otsustama. Üldiselt võib soovitada ühte: vastuolude puhul peab peale 
jääma  nõue, mis on enam kooskõlas eetikaga.  
LOENGUS: OBJEKTIIVSUS – eelarvamuse vaba; hinnangute vaba;  kuulama  ära kõik 
osapooled(esindama); tasakaalustatud; õiglane; ei tee järeldusi – interpretatsioonideta; kõigi 
oluliste faktide esitamine; ebaoluliste faktide-detailide välja näitamine; hinnangulised 
omadussõnad  välja. (uudise alguses tuleb mõlemad osapooled esindada).