Õendusteoreetik Patricia Benner (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER  Tartu 2018


Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3  2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1


1. PATRICIA BENNERI ELULUGU Patricia Benner on sündinud 1942. aastal Virginias. Rahvuselt on Benner ameeriklane ning ametilt   õendusteoreetik.   1976.   aastal   abiellus   ta   Richard   Benneriga   ning   neil   on   2   last (Sitzman K. L & Eichelberger L.W 2004). Benneri   soov   saada   õeks   algas   hetkest,   mil   ta   töötas   ülikooli   kõrvalt   haiglas.   Õe   ameti põhialused omandas Patricia Pasadena City College´s, kust edasi suundus Pasadena College ´sse, kus ta omandas 1964. aastal bakalaureusekraadi. Edasi viis haridustee UCSF (University of   California   San   Francisco)   ülikooli   magistrikraadi   omandama   ning   12   aastat   peale magistriõppe   lõpetamist   aastal   1982,   lõpetas   Benner   õpingud   Univeristy   of   California, Berkeley ülikoolis, kust sai doktorikraadi (Sitzman K. L & Eichelberger L. W 2004). Maailmale on Patricia Benner tuntud oma raamatu „From Novice to Expert: Excellence and Power   in   Clinical   Nursing   Practice“  järgi,   mis   avaldati   1984.aastal   ehk   2   aastat   peale doktorikraadiõpet. Doktorikraadi omandamisel töötas Patricia projekti AMICAE  (Achieving Methods of Intraprofessional Consensus, Assessment and Evaluation Project) kallal, mis on välja toodud antud raamatus. Põhjus, miks raamat peale ülikooli lõppu välja anti, oli pikk protsess projekti kallal, millega oli Benner kaua töötanud (Altmann, T. 2007). Üheks märkimisväärseks auhinnaks/tunnustuseks, mille Patricia on saanud oma tööde eest teoreetikuna   on  Living   legend   of   the   American   Academy   of   Nursing.  Antud   tunnustust jagatakse nendel teoreetikutele, kes on tervishoius tervikuna korda saatnud midagi erakordset ja meeldejäävat. Tunnustuse saajaid on keskmiselt 6-7 inimest aastas, mis pole rahvastiku mõttes suur arv. Patricia Benner sai tunnustuse osaliseks 2011. aastal (American Academy of Nursing, i.a.). 2


2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA Tema   teooria   keskendub   õe   pädevuse   omandamisele.   Benner   väidab,   et   õed   saavad   oma oskused ning teadmised, kuidas patsiendi eest kõige paremini hoolt kanda, läbi korraliku hariduse ning praktika. Ta kirjeldab teekonda, kuidas saab algajast ekspert, kasutades oma töö aluseks Dreyfus mudelit- mudel, kuidas eristada eksperti algajast (Petripin 2016).  2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi Patricia Benner on kirjeldanud õendusalase arenemise etappe järgnevalt (Benner 1982) : 1. Algaja- puudub kogemus ning vajab juhendamist. Võib olla raske vahet teha oluliste ja ebaoluliste aspektide vahel. Rakendavad koolis õpitud teadmisi ja oskusi kõikidele patsientidele, mitte ei keskendu iga patsiendi erivajadustele. Sellel tasemel on üldjuhul tudengid, kuid Benner on kirjeldanud, et sellises olukorras võivad olla ka kogemustega töötajad,   kes   satuvad   ootamatult   võõrastesse   situatsioonidesse   (Marriner-Tomey 1994). 2. Edasijõudnud   algaja-   on   olemas   juba   reaalne   kogemus.   Sellel   tasemel   olevad   õed töötavad juhendite ning ettekirjutiste järgi, vajavad abi prioriteetide seadmisel. Nad mõistavad vajadust kanda patsiendi eest hoolt, kuid vajavad siiski veel enda kõrvale rohkem   kogenud   töötajat.   Siia   asetab   ta   äsja   kooli   lõpetanud   tudengid   (Marriner- Tomey 1994). 3. Pädev-   õde   teab,   milline   situatsioon   võib   ees   oodata   ning   vastavalt   sellele   oskab eristada vajalikud tegevused ja toimingud ebavajalikest. Ta oskab juhtida oma aega ning planeerida tegevusi (Marriner-Tomey 1994). 4. Vilunud- situatsioone osatakse näha tervikpildina. Sellel tasemel olev õde teab, mida erinevates  olukordades   teha,  kuna   saab  tugineda  oma   varajasematele  kogemustele. Nad on  oma  tegevustes  ja teadmistes  kindlad  ja  suudavad  kriitiliselt  mõelda  ning olukordi hinnata (Benner 1982). 5. Ekspert- erinevate olukordadega kohanetakse kiirelt ning osatakse koheselt vastavalt käituda, neil on sügavam arusaam haigustest ja patsientidest. Enam ei vajata oma tegevustes juhtnööre. Kasutatakse eelnevatest kogemustest saadud teadmisi ning ei raisata aega ebavajalikele toimingutele. Sellel tasemel olev õde tunneb ära erinevate haiguste   mustrid   ning   oskab   vaadelda   haigust   tervikpildina.   Tema   jaoks   on   kõige tähtsam mõista patsiendi tõelisi vajadusi (Benner 1982). 3


2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted Benner on seostanud enda teooria ja õenduse kesksed mõisted (inimene, tervis, keskkond ja  õendustegevus) järgnevalt:   Inimene- on ennast tõlgendav isiksus, kelle elu ei ole sündides määratletud, vaid saab määratletuks elu elamise käigus. Inimene on kehastunud isiksus, kes peab tegelema erinevate situatsioonidega, olles nendest üks osa. Samuti tuleb tegeleda oma kehaga, isiklike probleemidega ning ajaliste aspektidega. Need aspektid teevadki elusolendist maailma inimese (Marriner-Tomey 1994).  Tervis-   on   miski,   millele   saab   anda   hinnangut.   Heaoluks   nimetab   ta   inimlikku kogemust   heast   tervisest   või   terviklikkusest.   Haige   ja   terve   olemine   on   erinevad tunded maailmas olemiseks. Tervis ei ole lihtsalt haiguse puudumine. Inimene võib olla haige, kuid ta ei pruugi end haigena tunda. Kui haigust saab hinnata füüsilisel tasandil, on haige olemine  inimese kogemus kaotusest või väärtalitlusest (Marriner- Tomey 1994).  Keskkond – eelistab kasutada termini keskkond asemel situatsioon (olukord), sest situatsioon on tähendusrikkam ja sisaldab endas juba keskkonda. Isiklik tõlgendus situatsioonist   sõltub   sellest   kuidas   indiviid   seda   end   jaoks   tõlgendab.   Situatsiooni defineerib see, kuidas inimene situatsiooniga on seotud, kuidas ta tõlgendab seda ning kuidas ta sellest aru saab.  Iga inimese jaoks on situatsioon erinev, igal ühel on erinev arusaam, tõlgendamine. (Marriner-Tomey 1994).  Õendustegevus – on hooliv suhe, mis hõlmab lisaks hooldamisele ja õppimise käigus omatud   kogemustele   endasse   veel   tervisliku   seisundi   ja   haigused.   Hoolimine   on primaarne,   sest   hoolimine   rajab   võimaluse   anda   abi   ja   saada   abi.   Õendust   on vaadeldud   kui   hoolivat   praktikat.   Õendus   juhindub   moraalist,   hooldus   eetikast   ja vastutustundest. (Marriner-Tomey 1994). 4


3. KOKKUVÕTE Patricia Benner on rahvusvaheliselt tunnustatud õendusteoreetik, kes sai tuntuks oma raamatu „From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice“ kaudu. Tema väljatöötatud   õendusteooria   põhineb   Dreyfus   mudelil   ning   see   keskendub   õe   pädevuse omandamisele. Benner leidis, et teekond algajast eksperdini on pidev loomulik areng ning erialane   kulgemine.   Ta   jaotas   selle   viide   etappi:   algaja-   puudub   kogemus   ning   vajab juhendamist.   Siin   tasemel   asetsevad   üldjuhul   tudengid.   Edasijõudnud   algaja-   on   olemas kogemus, kuid vajavad enda kõrvale kogenud juhendajat, siia asetab ta äsja kooli lõpetanud tudengid. Pädev- teab erinevaid situatsioone ning oskab oma tegevusi planeerida. Vilunud- oma tegemistes ja teadmisteks ollakse kindlad, suudetakse mõelda kriitiliselt. Ekspert- haigust osatakse vaadelda tervikpildina tuntakse ära erinevate haiguste mustrid. Benner on seostanud oma teooria ka õenduse kesksete mõistetega. Inimene määratleb ning tõlgendab   oma   elu   selle   elamise   käigus.   Ta   peab   tegelema   erinevate   situatsioonide   ja probleemidega, kuna on osa nendest. Tervist saab hinnata, hea tervis on inimlik kogemus, samamoodi nagu haigus on kogemus maailmas olemisest. Igaühel on erinev arusaam ning erinev tõlgendus keskkonnast. Õendustegevus on hooliv suhe, mis rajab võimaluse anda ning pakkuda abi. 5


4. KASUTATUD KIRJANDUS Sitzman K.L & Eichelberger L.W, 2004.  Understanding the Work of Nursing Theorists. A Creative   Beginning   (second   edition)     UK:   Jones   &   Bartlett   Learning   (e-raamat) https://books.google.ee/books? id=93MbfwxAS64C&pg=PA165&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false (28.02.2018). Altmann,   T.  2007.  An   Evaluation   of   the   Seminal   Work   of   Patricia   Benner:   Theory   or Philosophy?  Academic   Journal   Article  https://www.questia.com/library/journal/1P3- 1320727201/an-evaluation-of-the-seminal-work-of-patricia-benner (28.02.2018). American   Academy   of   Nursing,   i.a.,  http://www.aannet.org/about/fellows/living-legends (28.02.2018). Petiprin, A. (2016). Nursing Theory: From Novice to expert.  http://www.nursing-theory.org/theories-and-models/from-novice-to-expert.php (21.02.2018) Benner, P. (1982). From Novice to Expert. The American Journal of Nursing, Vol 82 No 3: 402-407 Marriner-Tomey, A. (1994). Nursing Theorists and Their Work. USA: Wm. C. Brown, Inc. 6

Document Outline

• 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU
• 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA
  • 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi
  • 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted
• 3. KOKKUVÕTE
• 4. KASUTATUD KIRJANDUS