Spirituaalsus (0)

Spirituaalsus on millegi omadus olla vaimsel tasandil ( spiritus ). See eeldab, et spirituaalsel asjal on vähemalt sama suured vaimsed võimed nagu inimesel. Mitmed briti idealismi esindajad, näiteks Francis Herbert Bradley, väitsid, et reaalsuses on kõik asjad spirituaalsed (reaalsuse vaimsus ) ja õigupoolest on olemas ainult üks asi. Sellist seisukohta nimetatakseabsoluutseks idealismiks.
Ökokülade liikumises ei pruugi spirituaalsus väljenduda otseselt mingi konkreetse suunana, pigem sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega “mis on sees, on ka väljas”, kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused.
Spirituaalsus tähendab:
* mõistmist, et vaimsus väljendub erinevates kultuurides ja paikades erinevalt
* rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste
* rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus
* soodsate võimaluste loomist enesearenguks.
Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest ‘spirituaalsus’, selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna ‘maailmavaade’, mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole.
Kogukonna vaimne heaolu on tasakaalus kui:
* kultuuri ja kunstiga seotud sündmused ja üritused hoiavad ülal kogukonna kultuurilist elujõudu
* loovust ja kunsti nähakse universaalse tervikuga üksolemise ja vastastikuse mõju väljendusena. Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas
* vaba aega väärtustatakse
* vaimsuse väljendumist austatakse ja innustatakse mitmel viisil. pakutakse võimalusi vaimseks arenguks. Rõõmu ja kokkukuuluvuse tunded võimenduvad rituaalide ja tähtpäevade tähistamises
* kogukonna iseloom ja tunnusjooned loovad ühtsust. Nendeks võivad olla ühine visioon ja lepingud või ka ühised kultuurilised arusaamad, väärtused või tegevusviisid, mis määratlevad ja väljendavad kogukonna ainulaadsust.
* kogukonnal on oskust reageerida paindlikult ja efektiivselt võimalike raskuste ja probleemide tekkel
* olgu tegemist linna-, eeslinna- või maapiirkonna kogukonnaga, esineb kasvav mõistmine Maa kõikide elementide omavahelisest seotusest ja sõltuvusest. Kogukond teadvustab oma kohta tervikus.
* kogukond soovib teadlikult toetada rahumeelse, armastava ja jätkusuutliku maailmapildi loomist.
KÕLA SPIRITUAALSUS (1/14)
ARTHUR LUBOW | The New York Times Magazine
Nõukogude Liidust 1980. aasta jaanuaris koos abikaasa Nora ning kahe väikese pojaga läände emigreeruv Arvo Pärt peeti Bresti raudteejaamas kinni, et piirivalve saaks nende pagasi läbi otsida.
„Meil oli ainult seitse kohvrit, kõik mu noote, lindistusi ja kassette täis,” meenutas helilooja hiljuti . „Meile öeldi: „Kuulame õige!”” See oli suur raudteejaam, aga seal polnud kedagi peale meie. Me võtsime kassettmagnetofoni välja ning kuulasime „Cantust”. See kõlas kui liturgia . Siis kuulasid nad veel üht teist helikassetti – „Missa Syllabicat”. Nad olid meie vastu väga sõbralikud. Ma arvan, et see oli kogu Nõukogude Liidu ajaloos esimene kord, kui miilits kellegi vastu lahke oli.” Helilooja naljatas, kuid tema sõnades kõlas ka terake tõtt. Kui ma hiljem küsisin Nora käest selle kummalise vahejuhtumi kohta piiril , ütles ta: „Ma nägin, kuidas muusika võim suudab inimesi muuta.”
Enamik kaasaegseid heliloojaid püüab kuulaja kõrva riivata või tema mõistust stimuleerida, šokeerida. Pärt mängib aga kõrgematele panustele. Tema tahab oma tööga puudutada midagi, mida ta ise nimetab hingeks – ning see on tal üsna märkimisväärses ulatuses ka õnnestunud. Kui ma oma sõpradele-tuttavatele mainisin , et kirjutan artiklit Pärdist, üllatas mind, kui paljud neist mulle vastasid: „Oi, mulle meeldib Arvo Pärt väga!” Sellist kiitust ei kuule kaasaegsest heliloojast rääkides kuigi tihti. Pärdi loomingut ei austata mitte ainult klassikalise muusika ringkondades (kus teda mõnikord siiski tagurlikuks ja igavaks peetakse), vaid tal on imetlejaid ka popmuusika vallas, näiteks Michael Stipe ansamblist R.E.M või Björk. Paljud Pärdi teosed on kirjutatud religioossetele tekstidele ning isegi tema instrumentaalteostes võib tihti aimata kiriklikku viirukihõngu. Ometi mõjuvad tema teosed ühtmoodi sügavalt nii uskmatutele kui usklikele. „See on kogu meid ümbritsevat müra arvestades otsekui lunastus,” ütleb viiuldaja Gidon Kremer.
Vaimsus võib viidata ultimate või väidetava mittemateriaalne reaalsus ; [1] sisemine tee , mis võimaldab isiku avastada sisuliselt tema / tema on, või "sügavaima väärtusi ja tähendusi, mida inimesed elada." [2]vaimsete praktikate , sealhulgas meditatsioon , palve ja mõtisklemist , eesmärk on kujundada inimese siseelu; vaimne kogemus hõlmab selle seotus on suurem reaalsus, andes põhjalikuma ise ; teiste isikute võiinimeste kogukond , kusjuures laadi või cosmos või koos jumalikku valdkonda. [3] vaimsus on sageli kogenud, inspiratsiooniallikaks või suuna elus. [4] See võib hõlmata usk ebaoluliste tegelikkusega või kogemusiimmanentne või transtsendentne maailm on loomuldasa.
"Vaimsus on olemas kõikjal, kus me võitlevad küsimusi, kuidas meie elu mahub suurem kava asju. See on tõsi, kui meie küsimustele kunagi andma teed konkreetseid vastuseid või tekitada teatud tavasid nagu palve või meditatsiooni. Kohtame vaimulikest küsimustest iga kord, kui me ei tea, kus universumis pärineb, miks me siin oleme, või mis juhtub, kui me sureme. suudame ka vaimne kui me ise liigutada väärtused nagu ilu, armastust, või loovus, mis tunduvad esile mõte või võimu väljaspool meie nähtav maailmas. idee või taval on "vaimne", kui see paljastab meie isiklik soov luua vildist suhted sügavaim tähendus või volitusi reguleerivad elu. " [9
Mitmesuguseid traditsioonide, vaimsuse peetakse tee suunas üks või mitu järgmistest riigi suurenenud teadlikkuse, täiuslikkus enda olles, tarkust või osaduses Jumalaga või loomine . Platon 's allegooria Cave , mis ilmub raamat VII Vabariik , on kirjeldatud sellise sõidu, nagu ka kirjutistes Teresa Avila . Vedas ja Upanišaadidest kirjeldada ka selliseid tee transformatsiooni . Sellistes valdkondades teele kaasa võib sisaldada meditatsioon , palve ja mõtisklemist pühad tekstid ; eetiline areng; [8] : 33 ja mingi vaimne edastamine, mõnikord kirikuõpetaja. Vaimsus seab eesmärgiks nii sisemise kasvu ja välistöötlemise ilmingud selle kasvu. Armastus ja / või kaastunde kirjeldatakse tihti alustalaks vaimsele arengule. [8] [11]
Spirituaalsus
Kuna sõnal Spirituaalsus on nõnda palju erinevaid tähendusi, siis ei saa kunagi kõike kaasata, kahjuks jääb alati midagi välja. Mõistet spirituaalsus on väga laialdaselt kasutatud, kuna see on inimeste maailma pildis nõnda kaua eksisteerinud. Tuhandete aastatega on välja kujunenud väga palju sünonüüme mille all mõistame spirituaalsust. Siin kohal toon paar näidet: spirituaalsus võib olla millegi omadus olla vaim, spirituaalsus ehk spiritualiteet ehk vaimsus on inimese orienteeritus väärtustele, mis on seotud vaimuga ning on kõrgemal argikogemuste ringist. Loomulikult saame seda mõistet kasutada vaimulikkust kirjeldades, kuna see on ilmalikkusele vastandav omadus, mis seisneb kuulumises religiooni raamidesse või põhinemises religiooni. Kuna inimestel on vaimsusest eri kultuurides ja paikades erinev arusaam, siis väga tihti ei mõisteta üksteist, mille tulemusena asutakse sõjajalale. Kui vaimsusest rääkida siis peab kindlasti ka välja tooma rõõmu ja kuuluvuse soosimise läbi pidustuste ja rituaalide.
2
Spirituaalsus tähendab:
* rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste
* rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus
* soodsate võimaluste loomist enesearenguks.
Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest ‘spirituaalsus’, selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna ‘maailmavaade’, mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga võivad asjadele vaadata ka need, kes otseselt spirituaalsed pole.
Kogukonna vaimne heaolu on tasakaalus kui:
* kultuuri ja kunstiga seotud sündmused ja üritused hoiavad ülal kogukonna kultuurilist elujõudu
* loovust ja kunsti nähakse universaalse tervikuga üksolemise ja vastastikuse mõju väljendusena. Erinevad kunstiviisid, praktilised oskused, ilu ja esteetilisuse säilitamisel ja jagamisel põhinevad väärtused toetavad ja julgustavad loovuse ja kunsti viljelemist kogukonnas
* vaba aega väärtustatakse
* vaimsuse väljendumist austatakse ja innustatakse mitmel viisil. pakutakse võimalusi vaimseks arenguks. Rõõmu ja kokkukuuluvuse tunded võimenduvad rituaalide ja tähtpäevade tähistamises
* kogukonna iseloom ja tunnusjooned loovad ühtsust. Nendeks võivad olla ühine visioon ja lepingud või ka ühised kultuurilised arusaamad, väärtused või tegevusviisid, mis määratlevad ja väljendavad kogukonna ainulaadsust.
* kogukonnal on oskust reageerida paindlikult ja efektiivselt võimalike raskuste ja probleemide tekkel
* olgu tegemist linna-, eeslinna- või maapiirkonna kogukonnaga, esineb kasvav mõistmine Maa kõikide elementide omavahelisest seotusest ja sõltuvusest. Kogukond teadvustab oma kohta tervikus.
* kogukond soovib teadlikult toetada rahumeelse, armastava ja jätkusuutliku maailmapildi loomist.