ALUMIINIUM JA SELLE KASUTAMINE (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

ALUMIINIUM JA SELLE KASUTAMINE
Referaat aines “Keemia”
Jõhvi, 2017 .a.

Sissejuhatus

Alumiinium (Al) on perioodilise tabeli kolmanda rühma element. Selle järjenumber on 13 ja aatommass on 26.98. See on hõbeda värviga, madala sulamistemperatuuriga hästi painduv metall . Alumiiniumi kasutamisvaldkonnad kogu aeg suurenevad, kuna see on tugev, aga vaatamata sellele ka kerge ning plastiline. Tal on rahuldav korrosioonikindlus , hea vormitavus. Alumiiniumi on palju loodudes, kuid seda ei saa leida puhtal kujul. Tänapäeval on raske leida tööstusharu , kus ei kasutata alumiiniumit või selle sulameid .

Alumiinium

Alumiinium on suhteliselt noor metall, seda avati 1825. aastal, kui olid saadud esimesed alumiiniumi tükikesed. Tööstuses seda hakati kasutama ainult 19. sajandi lõppus, kui leiti võimalust seda puhtaks metalliks töödelda. Alumiinium on hõbevalge plastiline metall. Õhkkonnas see kattub oksiidkihiga, mis kaitseb korrosiooni eest. Alumiinium on keemiliselt kindel vastu lämmastik - ja orgaanilisi happeid, leeliseid, kuid laguneb puudutes soolhappe või väävelhappega. Kõige olulisem omadus alumiiniumil - madala tihedusega, see on kolm korda kergem rauast. Kõrge plastilisus (saavutatud lõõmutamisel temperatuuridel 350-410 ° C) võimaldab teha sellest väga õhuked lehed, näiteks fooliumi paksus võib olla

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

WienerMozart Õppematerjali autor

referaat allumiinium alumiinium sulam sulameid tehnoloogia loodusvara

Sarnased õppematerjalid

pdf

Materjalid

............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................

Kategoriseerimata

docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

ühendit. c)Mehaanilised segud (E,e) Mehaanilise segu korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Kui niisuguses sulamis uurida komponentide A ja B kristallide omadusi üksikult, siis langeksid need ühte puhaste komponentide A ja B omadustega. Sagedamini esineb mehaaniliste segude korral struktuur, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud faasid. Sellist kihilise ehitusega segu nim. eutektikumiks, kui see tekib vedelast lahusest selle krisatlliseerumise tulemusena, või eutektiodiks, kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Lihtsamini seletatult mõisted eutektikum ja eutektoid: Eutektikum mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist konstantsel temeperatuuril kahe või

Tehnomaterjalid

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused,

Kategoriseerimata