Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism...
pakuvad turvatunnet. Nad ei oma hinnaguid, ei kritiseeri, nendele saab oma muresid kurta ilma, et peaks negatiivset reaktsiooni kartma. Iga kord, kui laps tunneb end kurva, vihase või hirmul olevana, saab ta alati oma lemmiklooma juurde minna. Koera paitamine ja kaisutamine maandab stressi ja rahustab. On tõestatud, et loomadega koos viibimine võib lastel vähendada ärevust. Ühes uuringus mõõdeti 3‒6-aastaste tervete laste vererõhku, pulssi ja käitumuslikku distressi kahel erineval arstivisiidil. Ühel külastusel oli ruumis koer (lapsega mitteseotud), teisel korral koer puudus. Koera kohalolul esinesid lastel madalamad vererõhu näitajad, aeglasem pulss ja vähem käitumuslikku distressi. (Casciotti & Zuckerman, 2015) Koduloomadel võib lisaks olla oluline mõju laste tervisele. Ühes uuringus leiti, et lastel, kes elavad oma esimese eluaasta kodus, kus on lemmikloom, on suurema tõenäosusega tervemad kui lapsed, kes ei ela koos koduloomaga
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 3. Klassikaline tingitus 4. Keeleliselt vahendatud seosed 5. Rollivõtmine/rollikujutis Empaatia mõõtmine: liigitus Predispositsiooniline empaatia (situatsiooni spetsiifililne) Dispositsiooniline empaatia (võime, üldine valmisolek, isiksuse joon) Predispositsiooniline empaatia Küsimustikud (täiskasvanud) Emapaatiat mõõdavad kuus omadussõna: sümpaatiat tundev, kaastundlik, õrn, soe, heasüdammlik Distressi on mõõdetud järgmiste omadussõnadega: häiritud, kurvastav, häirunud, muretsev, ärritunud, segaduses, hädasolev Vaatlus (lapsed) 2. Süütunne ENESE JÄRGI KIRJUTADA, pane kirja üks märksõna Mis on süütunne? - Halvasti tundmine mingisuguse teo pärast/ütluse pärast Mis on häbitunne? - Piinlikkus Olemus; Empaatia ja süütunne Sarnasused: a) Tajutakse teise inimese distressi b) Seos prosotsiaalse käitumisega
ühe eesmärgi. Eesmärgi püstitamisel olla kriitiline, et kas tagatakse toetamine ja leevendamine. Leian, et see on alustala, millega saaksime tagada parema ja kvaliteetsema palliatiivse ravi nii haigele kui ka haige pereliikmetele. WHO – palliatiivne ravi: Seda rakendatakse haiguse varases staadiumist alates. Ühendatakse teiste elu pikendamisele suunatud teraapiatega. Näiteks vähis, kemoteraapiaga ja radioteraapiaga. See kaasab distressi põhjustavate kliiniliste sümptomite mõistmiseks ja nendega toimetulekuks vajalikke uuringuid. Palliatiivne ravi pakub leevendust valule ja teistele distressi põhjustavatele sümptomitele. See keskendub patsiendi elukvaliteedi parima võimalik taseme saavutamisele. Võib ka avaldada positiivset mõju haiguse kulgemisele. Antud ravi jaatab elu. Samuti suhtub surma kui loomulikku protsessi.
stimuleerib tema tugevust. Niisugust ´´head´´ stressi nimetatakse eustressiks ehk funktsionaalseks stressiks, mis sunnib inimest end vastutusrikka tegevuse eel kokku võtma. Stress võib olla ka seotud mitmesuguste piirangute, nõudmistega või sunniga. Selline stress võib põhjustada tugevaid negatiivseid tundmisi ja liiga tugevat närvipinget. See võib kahjustada inimese vaimset tervist. Selline stress on distress. Tavaliselt kasutataksegi stressi mõistena distressi. Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks
tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: · esiteks - tasuks õppida distressi vältima; · teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; · kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
kestnud juba pikemat aega, inimene võib loobuda sellega võitlemast (1: 153-155). 1.1 Eustress ja distress Selye teooria kirjeldab seoses stressiga kahte liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad inimeses esile positiivse pinge ehk eustressi. Eustress mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Ebasoodsad sündmused, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemis-mehhanisme ja põhjustavad negatiivset pinget distressi. Distressi tulemusena tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmistel juhtudel surm. Seega aitab eustress ehk hea stress meis leida jõudu ning oskust olukordades õppida ja nendega kohaneda. Eustress võib meid motiveerida ja stimuleerida. Distress ehk halb stress aga tekitab meis sellise pinge, et me ei õpi sellest mitte midagi. See viib meid raskesse, võib-
kommunikatsiooniviisiks. Loominguline eneseväljendus annab mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna. Kuna kunstiteraapias ei pea erinevatele teemadele ja terapeudile lähenema otsesõnu kohtudes ja sõnaliselt end väljendades, vaid abiks on kunsti mitmetasandiline ja palgeline keel. Frese (1997) märgib, et psüühikahäirele on iseloomulik ratsionaalsete protsesside häire. Kui inimest ei mõisteta, tekitab see suuri pingeid, distressi. Häirunud kommunikatsioonist ja emotsionaalsetest pingetest tekkinud probleemiga toimetulekuks võib kunstiga tegelemine mõjuda teraapiliselt. Kui ratsionaalse, loogilise mõtlemise protsess on häiritud, siis kunstiliste tegevuste kaudu on eneseväljendamine võimalik viisil, mis ei vaja loogilisi võimeid. Oluline on kliendi eneseväljendus loodavate tööde ja kujundite kaudu, kuid ka piltide abil sündiv kontakt iseenda, ümbritseva maailma ja terapeudiga
inimestest eemale, sest sul on raskusi suhtlemisega. Sa ei tunne huvi maailma asjade ja oma lähedaste vastu. Tundub, et kõik on mõttetu. Tekib geneetiliselt või väliskeskkonna mõjul. Stressiteooria Hans Hugo Bruno Selye (1907-1982) avastas, et stress erineb teistest füüsilistest vastustest selle poolest, et stress on pidev olenemata, kas uudis, olukord või impulss on negatiivne või positiivne. Ta kirjeldas negatiivset stressi ehk distressi ja positiivset stressi ehk eustressi(eufooriline rõõmusolek). Eustress motiveerib edasi tegutsema, distress aga pärsib edasist edukust. Selye jõudis järeldusele, et organism reageerib igasugustele ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifiliste ja üldstega. Spetsiifilised ehk eriomased on reaktsioonis, mida iseloomustavad üht kindlat haigust. Üldised reaktsioonid on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral. Stressi kulgemise kolm faasi:
elustiili ja enese ning teistega suhtlemise viisi. Nende käitumismustrite väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad hulganisti mitmesuguseid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Nad tekitavad tihti mõnesugust distressi või häirivad sotsiaalset tegutsemist, kuigi see alati ei pruugi nii olla (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/60-isiksushaired.htm). Erinevus isiksushäirete ja isiksusemuutuste vahel on tekkimise ajas ja viisis. Isiksushäired ilmnevad lapse- ja noorukieas ning pole põhjustatud mõne psüühilise ega ajuhaiguse tõttu, olgugi, et võivad nendega koos esineda või neile eelneda. Isiksusemuutused on omandatud distressi,
Iga grupp peegeldab eri tüüpi kiindumussuhet lapsevanemaga ning viitab eri suhtluse-, emotsiooniregulatsiooni vormidele ning viisile, kuidas reageeritaks tajutud ohule. Vältiv ebakindel kiindumus (A) Laps väldib või ignoreerib lapsevanemat – ilmutab vähe emotsioone kui lapsevanem lahkub või naaseb. Laps ei uudista eriti keskkonda hoolimata sellest, kes ruumis viibib. Emotsioonid on samuti ühetaolised hoolimata sellest, kes on ruumis või kas ruum on tühi. Nad ei ilmutanud distressi lahkuminekul ning kas ignoreerisid naasvat lapsevanemat või ambivalentselt ilmutades mõningat kalduvust läheneda lapsevanemale kohati ignoreerides ja eemaletõmbudes. Turvaline kiindumus (B) Laps, kes on turvaliselt oma emasse kiindunud, uurib lapsevanema kohalolul vabalt ümbrust kasutades lapsevanemat turvalise paigana, mille najal uudistada. Laps suhtleb võõraga ema kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt
2)kerge kognitiivse funktsiooni kahjustus 3)vaimne alaareng viitab sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele 4)psüühilise arengu spetsiifilised häired kõne ja keele, õpivilumuste, motoorika ja spetsiifilised arenguhäired. Psüühikahäirete eripära lapseeas 2.slaidikogu Orgaanilised psüühikahäired Häire = somaatilise või psüühilise funktsiooni hälve, mis põhjustab püsivaid toimetuleku raskusi, subjektiivseid vaevusi ja distressi. Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine *lisaks mäluhäiretele peavad esinema afaasia (amnestiline või sensoorne), agraafia, aleksia, akalkuulia või apraksia
Loom näeb välja väsinud ja isegi hirmunud. Sellises seisundis loomale tuleb anda võimalus puhkamiseks, uue keskkonnaga kohanemiseks. Sellisel juhul need sümptomid kaovad ning liha kvaliteedile mõju ei avalda. Tapaloomade stress toob endaga kaasa ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks liha kvaliteedi languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või
psühhotraumaga. Hilisemad muutused on tavaliselt seotud dramaatiliste või stressivate sündmustega või ilmnevad teraapias, hüpnoosis, abreaktsiooni tulemusena. Somatoformsed häired On püsivad kehalised kaebused, kuigi orgaanilist kahjustus ei leita ja kliiniliste testide näidud on normis. Kui kehalised häired esinevadki ei seleta need piisavalt sümptomite iseloomu ega ulatust, kaasuvat distressi ega ülemäärast hõivatust. Kui sümptomite algus on seotud ebameeldivate elusündmuste, raskuste või konfliktidega, tõrgub patsient psühholoogilisi seletusi omaks võtmast. Somatisatsioonihäire Somatisatsioonihäire korral on patsiendil väga mitmekesised, korduvad ja sageli muutuvad kehalised sümptomid. Diagnostilised juhised: 1. Vähemalt 2 aastat kestnud palju väga mitmekesiseid kehalisi sümptomeid, millele ei ole leitud somaatilisis seletusi 2
vanemad oleksid võinud seda aktsepteerida. Vanemad oleks pidanud kuulama ära ka Anna selgitused, mitte tegema kohe enda järeldused. Samuti saab analüüsida, kuidas nägi ennast peategelane Toomas. Toomase puhul oli tegemist mureliku seotusega (Bartholomew 1991, Karton 2015) – madal enesehnnang, samas aga positiivne suhtumine teistesse. Ta sai hästi läbi oma koolikaaslaste ja tüdrukuga. Toomase puhul oli kohati tegemist ka turvalise seotusega - indiviid teadvustab distressi ning vajaduse korral pöördub teiste poole toetuse saamiseks. Toomas ei kartnud pöörduda kõige suurema hädaga ema poole, samuti julges ta helistada ka Annale ja sõbrale, kui isa ta kodust välja oli visanud. Toomas suutis kõikides olukordades jääda rahulikuks. Kuigi ta oli tihti väga õnnetu, ei andnud ta siiski alla. Ta suutis edasi käia koolis. Anna oli üsna toetav, kuid samas lõpuks ei pidanud pingele vastu ning ütles, et ei taha Toomasega tegemist teha
nõudmised ja toimetuleku võime ei ole tasakaalus. Kui inimestele on osaks saanud pikaajaline stress, ilma et nad sellest aru saaks, võib tasakaalu kallutamiseks vaja minna ainult suhteliselt tühist vahejuhtumit, mis võib lõppeda dramaatilise stressireaktsiooniga. Stress sarnaneb veidi ummistunud heitveetorudele üks ainus üleliigne tilk ja kogu süsteem võib üle ujutatud olla. ( Brenda O'Hanlon ,,Stress" Kirjastus Tänapäev 2000 lk 5, 12 ) Eristatakse ka eustressi ja distressi. Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.
1.4. Stressi tagajärjed Eustressi tagajärjed on positiivsed, kuna see kestab lühikest aega, ning ta annab meile jõudu ja julgust. See on keha loomulik protsess ja me ei pane tihti tähelegi kui meil see on. Muidugi võib olla see ebameeldiv kui lähed klassi ette kodutööd vastama ning hääl ja käsi hakkavad värisema.Distressiga võivad kaasneda leebemad, kuid võivad ka tõsisemad tagajärjed olla. Tihti õpilased, kes põevad distressi, hakkavad rohkem koolist puuduma, leitakse halvad sõbrad, millega võivad tekitada probleeme hoopis juurde, kui vähendada neid. Paljud leiavad tänapäeval mõnuainete kaudu lühikeseks ajaks lahendust, mis jällegi pikemas perspektiivis toob pigem kahju kui head. Stressi tagajärgi saab jaotada mitmesse erinevasse kategooriasse, üheks nendest oleksid psühholoogilised tagajärjed, kus võib esineda depressiooni,une-ja söömishäireid, sellises olukorras on inimene sügavas
tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: - esiteks - tasuks õppida distressi vältima; - teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; - kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust. AKUUTNE STRESS -lühiajaline, stressi reaktsioon kaob, kui stressor lakkab. KROONILINE STRESS- tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Kroonilise stressi tunnus on pealetükkivad mõtted. Stressi tekkepõhjused : 1
- mõlemad jagavad avastusi teisega - mõlemad näitavad teisele üles vaimustust ja on teineteisest hõivatud - mõlemad kasutavad „tita-keelt“ Kas täiskasvanute romantiline suhe toimib samamoodi nagu imiku-vanema suhe? - Fraley ja Shaveri (1998): lennujaamas partnerit saatvad inimesed rakendasid kiindumuskäitumisi nagu protest ja hoolitsus, ning et nende käitumiste reguleerimine oli seotud nende kiindumusstiiliga. Ka vältivalt seotud näitavad lahkuminekul üles distressi. -Ijzendoorn ja Sagi, 1999: turvaline kiindumusmuster on emade poolt kõige eelistatum käitumine üle kultuuride. -Zeifman ja Hazan, 1997: täiskasvanud eelistavad pikaajalistes suhetes partnerite puhul omadusi nagu tundlikkus, soojus, tähelepanelikkus. Need omadused äratuntavad ka turvalise kiindumussuhte/mustri kontekstis. -Frazier et al 1997: otsitakse partnerit, kes kinnitaks neile nende uskumusi seotuse kohta. Otsitakse sarnase seotussuhtega partnerit
c. Tasandamine lastakse ühel osapoolele domineerida, et säilitada harmoonia d. Kompromiss -mõlemad osapooled on nõus loobuma mingist nõudmise osast e. Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele f. probleemi lahendamine - proovitakse leida tegelikku lahendust ning arutatakse erimeelsused üle 33. Mida nimetatakse stressiks? Elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. 34. Mis on eustress ja distressi erinevus? Sõnastage näide Eustress hea stress, see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes ning on stimuleeriva efektiga. Näiteks töötingimuste paremaks muutmisel. Distress halb stress, see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35
4 on diagnoosiks mitteorgaaniline hüpersomnia. Kindlaks diagnoosiks on vaja järgmisi tingimusi: 1. inimesel on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest, või tunduvalt pikenenud virgumisperiood; 2. unehäire esineb iga päev vähemalt 1 kuu või lühema kestusega perioodidena ja põhjustab kas märgatavat distressi või sotsiaalse või professionaalse tegevuse häireid; 3. narkolepsia (katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogsed hallutsinatsioonid) või uneapnoe (öised hingamispeetused, tüüpiline intermiteeruv norskamine) sümptomite puudumine; 4. igasuguse muu neuroloogilise või haigusliku seisundi puudumine, mille sümptomiks somnolentsus võiks olla. Une-ärkveloleku rütmi häire
Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb. Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm. 6. Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal
osapoolt üksteise vastu tegutsema Vastuolu enda sees, vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel Millistes valdkondades paarisuhetes tekivad konfliktid?...... Kõik valdkonnad Konflikti lõpp... Negatiivsed konfliktilahendusstrateegiad on seotud distressi ja rahulolematuse suhtes Manipulatsioon Sund Vältimine PÕHJENDAMINE KEHTESTAMINE PARTNERI TOETAMINE
osapoolt üksteise vastu tegutsema Vastuolu enda sees, vastuolu kahe inimese vahel, vastuolu gruppide vahel, vastuolu riikide ja tsivilisatsioonide vahel Millistes valdkondades paarisuhetes tekivad konfliktid?...... Kõik valdkonnad Konflikti lõpp... Negatiivsed konfliktilahendusstrateegiad on seotud distressi ja rahulolematuse suhtes Manipulatsioon Sund Vältimine PÕHJENDAMINE KEHTESTAMINE PARTNERI TOETAMINE
- Tugev reaktsioon erakordselt tugevale stressile - Mööduv kuid üsna raske häire - Vallandajaks on võimas, psüühiliselt traumeeriv sündmus millega sostub enda või lähedase inimese tõsine turvalisuse kaotus, füüsiline vigastus või selle oht - Sümptomiteks diagnoosiks vaja 9: taaskogemise, negatiivse meeleolu dissotsiatiivsus, vältimise ja kõrgenenud erutuvuse sümptomid - Kestab 3 päevast kuni 1 kuuni - Põhjustab kliiniliselt olulist distressi ja mõjutab isiku igapäevast toimimist o Ei ole psühhoos ja vaja eristada ajukahjustuse ja ainete tarvitamisega seotud häirest Kohanemishäired - Kui inimese elus juhtub midagi traumeerivat võivad tekkida kohanemishäired - Lühiajalised ärevus-, depressiooni või kätumissümptomitena ilmnevad seisundid, mis tekivad pärast suurt elumuutust või stressi olukorda
Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 42.Mida nimetatakse stressiks? Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. 43.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 44.Millised on enamlevinud üldised stressorid?
arvamusele jõuavad eelkõige nooremad lapsed. Lastele tuleb rääkida, et vanemad lähevad lahku ning veenda neid selles, et nemad ei ole süüdi vanemate-vahelistes lahkhelides ning lahutuses. Lapsed peavad teadma, et mis iganes juhtub vanemate-vahelistes suhetes, ei saa see mõjutama lapse ja vanema vahelist armastust. Selgitusi on vaja anda vastavalt laste vanusele keeles, mida lapsed mõistavad.Ükskõik kumb vanem lahutuse korral lahkub perekonnast, kogevad lapsed märgatavat distressi, mis väljendub suurenenud tähelepanu-nõudmises, ärevuses, hirmus saada kõigi poolt mahajäetud. Sõltumata sellest, kuivõrd üks või teine laps oma muresid või hirme seoses vanemate lahutusega väljendab, peaksid täiskasvanud olema nende suhtes väga tähelepanelikud ja toetavad. Lapsed püüavad säilitada armastavat suhet mõlema vanemaga ja vajavad mõlemat vanemat. Laste psüühilise tasakaalu huvides peaks igal juhul vältima teise vanema halvustamist või mistahes muul viisil
Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida Tasandamine lastakse domineerida teiste poolte soovidel, et säilitada näiline harmoonia Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma Konsensus mõlemad osapooled saavutavad üksmeele Probleemi lahendamine püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ja arutletakse erimeelsuste põhjuste üle 33. Mida nimetatakse stressiks? elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes; stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt on eustress siis, kui pead tegema mõnda esitlust või osaled kuskil lavastuses, see parandab produktiivsust ja loomingulisust
säilitada näiline harmoonia. Kompromiss osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45.Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon. Olenevalt tingimustest on stress kas hea või halb stress 46.Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 47.Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine;
välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada. Vaimsed representatsioonid on jäigad, beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Emast lahutamine tekitab lapsel distressi, tihti on mingi turvaese (tekk, mõmmi, lutt) e Linus'e turvatekk. 4 seotuse tüüpi: 1. Turvaline seotus (2/3 lastest) * Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust * Reageerib võõra ilmumisele positiivselt * Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) * Taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust 2. Ärev-vältiv seotus (~1/6) * Ei otsi lähedust emaga * Last ei häiri võõraga üksi jäämine 3. Ärev-resistentne seotus (~1/6)
Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. Konsensus - mõlemad osapooled saavutavad üksmeele. Probleemi lahendamine – püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle Nt: kompromissi puhul on juht nõus andma lisaaega ülesande elluviimiseks ja alluvad annavad lubaduse selleks ajaks ülesanne lahendada. 32. Selgitage eustressi ja distressi erinevust? Sõnastage eluline/konkreetne näide. 1. Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Nt: uus olukord uute inimestega suhtlemisel, mis annab aga kogemust ja teadmisi. 2. Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Nt: Liigne töökoormus. 33
inimene. I episood:Ema ja laps on võõras ruumis (nende jaoks võõras) ja ema istub lapsega maas (et oleks üks tasand lapsega). II episood: ruumi siseneb võõras ja ema läheb ära. III episood: ema tagasi ja võõras ära IV episood: ema lahkub, võõras tagasi V episood: võõras läheb ja ema tuleb tagasi Uuritakse seda, mida teeb laps siis kui ema ära läheb ja siis, kui tagasi tuleb. Turvaline - Kui ema läheb ära, siis lapsed väljendavad distressi, nad on sellest häiritud. Kui ema tagasi tuleb, siis lapsed lähevad ema juurde (tahavad sülle, kallistavad, näitavad asju jne). Neil lastel on välja kujunenud oskus oma emotsioone reguleerida (eriti hirmu). Vältiv/tõrjuv lapsed ei näita distressi, ei ole häiritud, kui ema tagasi tuleb, siis väldivad. Hirmu seisundis füüsiline aktiivsus väheneb. Vätlimine/tõrjumine on seotud mitteturvalisusega. Ei soovi oma abitust välja näidata. Ärev/ambivalentne näitavad üles
Kõige tõsisematel juhtudel võib depressioon olla eluohtlik, sest inimese elu võib täielikult seisma jääda. Kaotatakse söögiisu ega tunta janu. Samuti võidakse tunda end nii halvasti, et tekivad enesetapumõtted. Depressiooni tüsistused on suitsiid ja ka muu vägivaldne käitumine ja perekonna-, sotsiaalsed ja tööga seotud raskused (sh töötus, tulemuslikkuse alanemine). Depressioon võib muutuda korduvaks või püsivaks (krooniline), mis omakorda võib põhjustada distressi (ebamugavustunnet) lähedastel inimestel (lapsed, abikaasa, ja teised olulised isikud). On näidatud, et depressioon on üks olulisi tegureid, mis ebasoodsalt mõjutab paljude kehaliste haiguste kulgu, näiteks depressioon infarktijärgses perioodis. 4 Seetõttu peavad depressiooni põdevad inimesed saama ravi. Kui teised inimesed on sealjuures toeks, võivad nad päästa depressioonihaige elu. 1 Depressiooni sümptomid Depressiooni põhisümptomid
nii ärevust, on väga vaenulikud ning depressiivsed. Kõige suuremad abordijärgsed kohanemisprobleemid on teismelistel. (Puusepp, L. 2011) Samas on oluline ka vanemate toetus, kui on suur vanematepoolne vastasseis, siis toimub vanematest eemaldumine. Samas parteri vastasseis aborile võib lõppeda vanematega lähedamaks muutmisega. Psühholoog Ally Burr-Harris on välja toonud, et perekonna toetus enne aborti ennustab madalamat distressi taset kuus nädalat pärast aborti. (Puusepp, L. 2011) Ülioluline on lisaks kõigele ka sõprade ja eakaaslaste toetus. Sõprade toetuse puudumisel muutub naise depressiooni tase abordile eelneval perioodil kõrgemaks ning tal on raskem otsust vastu võtta. (Puusepp, L. 2011) On leitud, et naised kes langetavad otsuse üksinda, teevad seda kergemini, kuid nad kogevad abordieelset ja -järgset depressiooni tugevamalt, kui need naised keda toetasid otsustamisel nende seksuaalpartner
See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. Hea stress ehk eustress see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Halb stress ehk distress see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine; Igasugused ebaõnnestumised; Kiirustamine;
• halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Kui pinget ei ole, on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. 34. Mis on eustressi ja distressi erinevus? Sõnastage näide. • Hea stress ehk eustress – see on positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. • Halb stress ehk distress – see on negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? ◼ Suhete katkemine;
võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada vaimsed representatsioonid on jäigad beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks · Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Lahutuskartus · Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega · 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu · Emast lahutamine tekitab lapsel distressi · Linus'e turvatekk Võõras situatsioon · Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) · Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks · Becker & Rauh (200)) The stranger in the strange situation: does her behavior need more standardization? · Jälgitakse väikelapse reaktsiooni võõras keskkonnas võõrale inimesele ema juuresolekul võõraga üksi olles emaga uuesti kokku saades
- Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine, lapse väärtkohtlemine või hooletuusse jätmine, traumaatilise sündmuse tunnistamine, lähedase ootamatu surm. - Erakordselt traumeeriv sündmus - Tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul - Peamised tunnused – taaskogemise sümtpomid, vältimine ja emotsionaalne tuimus, erutusnähud, kestab vähemalt 1 kuu Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon - Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus - Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut - Tavaliselt tekib olulise elumuutuse või stressitekitava sündmusega kohanemise perioodil Kohanemishäire - Kliinik on varieeruv ning võib avalduda: alanenud meeleolu, ärevuse, mure või nende sgune, tunne et ei saa hakkama - Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel - Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses
arengutaset, temperamenti ja iseloomu? · Esiteks tuleks iga lapse arengutase, temperament ja iseloom fikseerida ja läbi mõelda nii võimalused kui kui ka ohud ja raskused. · Arengutaset iseloomustavad (ema-)keele valdamine, "mina-", ja "meie-" arusaam, ühiskonna- ja kultuuriseos, refleksioonivõime, individuaalse minuti pikkus, adekvaatsus, tekstide mõtestatus, tegevuse edasi- ja tagasisidestatus... Mis tekitab koolihirmu (stressi) ja koolirõõmu (distressi)? · Esimesena tuleks pöörata tähelepanu TEABELE. (Vaadakem, mida lapsed ja vanemad peaksid kindlasti teadma ja kas on võimalik kõike vajalikku teada saada.) · Teisena analüüsime ÕIGLUST, AUSUST, TÄPSUST, KINDLUST, SÕNAPIDAMIST jt kõlbeliste printsiipide järgimist. · Kolmandana teeme endale selgeks SUHTLEMISE-KOHTLEMISE eeldused, ohud, kombed ja tavad. Kuidas tuleks õppes arvestada laste tervist, väsimust ja isiksuslikke iseärasusi?
p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon) · Ülevaade teraapiate koolkondadest KLIINILINE PSÜHHOLOOGIA psüühilise distressi, häirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamine, leevendamine, ravimine ja ennetamine, teaduslik uurimine. kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid (APA, 1981) Ebanormaalne - Normaalne Subjektiivne norm Normatiivne norm Statistiline norm Kliiniline norm Ebanormaalne on: Ennustamatu Norme rikkuv Kultuurile sobimatu Harvaesinev
...ehk üldine kohanemissündroom, pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. 84. Stressi poolt tekitatavad probleemid. Stressi negatiivne pool on distress, mis on seotud mitmesuguste piirangute, nõudmiste ja sunniga. Selline stress võib põhjustada liiga tugevaid negatiivseid nõudmisi ja närvipinget. Kui organismi taluvuspiir on ületatud ja jõuvarud ammendatud, tekib kurnatus. Tavaliselt mõtlevad inimesed just distressi, kui nad stressist räägivad. 85. Deci-Ryani enesemääratlemise teooria. Enesemääratlemise teoorias (SDT (Self Determination Theory)) eristavad Deci ja Ryan (1985) kahte põhimõtteliselt erinevat tüüpi motivatsiooni: välimist ja sisemist. Välimise motivatsiooni all mõistetakse enamasti võimalikke hüvesid, mida teatud käitumise korral võimaldavad teised inimesed, väline maailm. Välimiselt motiveeritud
5. Nõustaja-ülesanne: anda täielikku ja neutraalset infot, korrigeerida kliendi vääraid teadmisi 6. Suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina VÕRDSUSELE) 7. = konsulteerimine Nõustamise mudel : 1. Eesmärgiks on mõista teist inimest 2. Turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet 3. Soodustada kontrollitunnet oma elu üle 4. Kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi 5. Toetada ja tõsta enesehinnangut 6. Aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele Rajaneb tajumisel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju ajendil Eeldab komplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta Nõustamise ülesanne on nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus- stiili hindamist , nõuab erinevaid oskusi, nõuab indiviidi-keskset, paidlikku nõustamis-stiili, et
Eelarvamus- suhtlemisel ei lähtuta sellest, kes teine inimene on, vaid sellest Sildil on võõrandav mõju, silt sunnib sildikohaselt käituma, silt häirib läbirääkimisi ja koostööd. Väljapääs: kasuta viisakaid sõnu, isegi siis kui teine neid üldse ei vääri Konflikti ennetamine: *läbirääkimisoskus mõlemal partneril *siltide vältimine *lugupidav suhtumine partnerisse *vaatan peeglisse et äkki on viga minus (atributsiooniviga) Millised on distressi tekitavad paarissuhted (mõlemad on õnnetud): 1. Düsfunkstionaalne interaktsiooni stiil (kriitika, solvamine, katse, eemaletõmbumine) 2. Negatiivsete tunnete vastastikus- üks partner väljendab negatiivseid tundeid ja teine vastab samaga Parandamiseks tsükli 2 komponenti(mõlemad vajalikud): 1) positiivne komponent: positiivne kommunikatsioon, et lõpeta (vabandust) 2)Negatiivne komponent: mitteverbaalne komponent (ärrituvus, sellele mitte tähelepanu pööramine) .
nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele) NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model): Eesmärgid: mõista teist inimest turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet soodustada kontrolli tunnet oma elu üle kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi toetada ja, kui võimalik, siis tõsta enesehinnangut aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele Rajaneb tajumusel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju ajendil Eeldab komplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta Nõustamise ülesanne on kompleksne: nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus- stiili hindamist
Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha
*Kompromiss – osapooled on valmis mingist osast oma nõudmistes loobuma. *Konsensus - püütakse leida tegelikku, osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle, osapooled saavutavad üksmeele. 45. Mida nimetatakse stressiks? Stress on elusorganismi üldine kohanemisreaktsioon.Stressi kujunemise taga on inimese psühholoogiline hinnang olukorrale. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. 46. Selgitage eustressi ja distressi erinevust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Eustress ehk hea stress - positiivne pinge, mis tekib inimese jaoks soodsates tingimustes. See on stimuleeriva efektiga. Distress ehk halb stress - negatiivne pingeseisund, mis tekib inimese jaoks ebasoodsates tingimustes ja toob kaasa inimeste töö- ja tegevusvõime ning üldise vastupanuvõime halvenemise. näide: imagine that tomorrow, you win the lottery. You have millions of dollars to do with what you will
Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemismehhanisme ja põhjustavad seega negatiivset pinget. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohandumisvõime alaneb. Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmuslikel juhtudel surm. 6.Väärtused, nende kujunemine ja mõju elule ja suhetele. Muutuste loogiline kolmnurk. Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal
Ta liigitas stressi: eustress kui hea stress, mis tõstab motivatsiooni ja inspiratsiooni; neustress ehk neutraalne stress, mis ei ole ei hea ega halb; distress ehk halb stress, mida saab omakorda jagada ägedaks ja krooniliseks; hüperstress ehk igasugune stress liigses hulgas ning hüpostress ehk ebapiisav hulk stressi. Seega, organism vajab mingis hulgas stressi, et jääda terveks ja tervist ohustav on hüperstress. Seega inimesel võib olla distressi põhjustajaks nii lähedase kaotus kui ka vilets valgustus töökohal. 84. Stressi poolt tekitatavad probleemid. Krooniline stress kahjustab mälu, tähelepanuvõimet ja kognitiivseid funktsioone. Liigse stressi tüüpilised sümptomid ongi mälu halvenemine, sagenenud valede otsuste tegemine ja ebaadekvaatne käitumine. Kahjulik protsess käivitub kui inimene on võimetu kontrollima stressorit. Tänapäeval on
o Naised on altimad abi küsima Empaatia ja sümpaatia - Empaatia – paneb ennast teise kingadesse, empaatia võib olla natuke isiksusest tingitud kuid seda on võimalik innustada. Nt laste puhul on võimekus piiratud et mõelda et kellelgi teisel on mingi tegevus - Sümpaatia – tunneme seotust kellegi teisega, kaastunnet Süü - Seotud prosotsiaalse käitumisega - Erinevus empaatiast (teadmine, et isik on distressi põhjustanud - Oluline emotsionaalne distress – prosotsiaalne käitumine üheks viisiks ebamugavust vähendada Situatsioonilised - Olukorra märkamine ja hindamine – mis on need olukorrad kus on päriselt abi vaja - Kulu-tulu analüüs – kui aitan kui palju tuleb tulu ja kui palju kulu, toimub väga kiiresti - Teiste juuresolek - Asukoht – päikselisel päeva on tõenäolisem appi minna kui öösel pimedas
Kurbus - lõpliku kaotuse kogemine Kadedus - kellegi teise omandi ihaldamine Armukadedus - vimm kolmanda osapoole vastu teise isiku kiindumuse kaotamise või ohustamise tõttu Vastikus - seedimatu objekti sissevõtmine (metafoorselt ka vastuvõtmatu idee omaksvõtt) või sellele liiga lähedal olek Rõõm - arvestatav edu eesmärgi saavutamise suunas Uhkus - egoidentiteedi soodustamine väärtustatava objekti või saavutuse kaudu Kergendus - eesmärgiga kokkusobimatu ja distressi tekitava olukorra lahenemine või möödumine Lootus - halvima kartmine, kuid parima igatsemine Armastus - tavaliselt (kuid mitte tingimata) vastastikuse kiindumuse ihalus või selles osalemine Kaastunne - liigutatus teise kannatusest koos aitamissooviga · Lazaruse (1991) järgi sõltub emotsiooni kogemine meie hinnangust olukorrale, mis tähendab tunnetuse tähtsustamist emotsioonide tekkel · Olulised on ka enesestmõistetatavad isiksuseteooriad
annaabi.ee 
