Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile (0)

Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile 
  
Stress , distress ja depressioon   
Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks.  Stress võib 
puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise.  
Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele 
olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus 
vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus 
stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on 
suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. 
Kõige  tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, 
koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab 
närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda  taastuda  
stressiseisundist, siis pidevate pingete foonil areneb välja krooniline stress. Krooniline 
stress  hävitab pikalt ja halastamatult. Pikaajalise kroonilise pingeseisundi tagajärjeks on 
depressioon, mille korral avalduvad ja/või süvenevad psühhosomaatilised ja ka füüsilised 
probleemid.  
Stressi mõju organismile  
Meie keha reageerib stressile, üritades stressori mõju vähendada ja taastada tavaolukorda. Kogu 
protsess vajab kiireks toimimiseks suurel hulgal energiat. Glükoos on inimese keha peamine 
energiaallikas . Stressiolukorras vabastab ajuripats  adrenaliini ja kortisooli - hormoone, mis 
stimuleerivad glükoosi tootmist  maksas . Selle tulemusena on maks ülekoormatud ning 
suurenenud glükoosi tase muudab veresuhkru näitajad veres kõrgeks. Toodetud adrenaliinilisa 
põhjustab südametöö kiirenemise, vererõhu tõusu ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid. 
Kogu energia suunatakse nendesse protsessidesse, mis soodustavad muutunud olukorraga toime 
tulemist. Organismi talitlus on häiritud - ellujäämise seisukohalt on paljude organite töö 
teisejärguline, seega nende peale energiat ega hapnikku ei kulutata. Hapnikuvaegusest tingituna 
vaevavad stressis inimesi sageli väsimus, pingepeavalud, higistamine , kõhukinnisus, pearinglus , 
lihasevalud. Osaliselt kaetakse suurenenud energiavajadus immuunsüsteemi arvelt, seetõttu on 
stressis inimesed tihti vastuvõtlikumad haigustele.  
Füüsiliste vaevuste tekke üks olulisi põhjusi on happeliseks muutunud organismi sisekeskkond . 
Tugev tung ülesöömiseks tulenebki sellest, et organism üritab toota  sisekude , mille sisse liigset 
hapet ladustada. 
 Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime 
vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. 
Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, 
unehäired jne. 
  
Pikaajalise stressi mõju organismile  
Pikka aega vaevanud krooniline stress viib depressioonini, mis on tõsine haigusseisund. Ravi on 
kompleksne  (depresiooniravimid, haiglaravi , psühhoterapeutilised võtted) ning õige  ravimeetod  
valitakse  kliinilise  pildi alusel. Enamasti on depressiooni põhjuseid rohkem kui üks. Mõjuriteks 
võivad olla ka lapsepõlves läbielatud traumad , ebakõlad aju keemilises tasakaalus, lähedase 
kaotus, pärilikkus, nõrk turvatunne, ravimite kõrvalmõjud jne. 
Depressiooni ei saa mõista kui lihtsat kurvameelsust või liigset melanhooliat. Depressioon 
tekitab madalat enesehinnagut, pessimistlikkust ja elutüdimust. Kehalised sümptomid, mis 
ilmnevad ka stressi erinevate arengujärkude käigus, süvenevad. Võivad ilmneda kroonilised 
haigused nagu diabeet , südamehaigused ja organite funktsionaalsed häired. Meeletu väsimus ja 
energiapuudus võtavad laastava kuju. Tihtipeale peetakse depresiivsuse all kannatava inimese 
jõuetust või loidust labaseks laiskuseks. Tugeva meeleoluhäirega inimesele ei tekita miski 
rõõmu, ta tunneb ennast väärtusetuna ning temas ei tekita mitte miski huvi.   
Maailma rahva haigus  
Depressioon on üks levinumaid haigusi, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põeb 
154 miljonit inimest maailmas depressiooni. Hoolimata sellest, et ravi on olemas, jõuab õige 
diagnoosini väga väike protsent haigetest. Efektiivset ravi takistab koolitatud töötajate puudus, 
ressursside puudus ning valehäbi seoses vaimsete häiretega. Depressioon võib halvata inimese 
sooritusvõimet mitmel tasandil, seetõttu on depresioon maailmas töövõimetuse peamine põhjus.   
Kasutatud kirjandus  
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis/ulevaade-vaimse-tervise-probleemidest 
https://raudsik.com/artiklid/stressist-mitut-moodi/ 
http://www.apa.org/helpcenter/stress-kinds.aspx 
https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infovoldikud/haigused/depressioon_PS.pdf