Suhtlemispsühholoogia videoanalüüs (0)

VIDEOMATERJALI ANALÜÜS
Analüüsiks on valitud seriaali „Suletud uste taga“ kuuenda hooaja teine osa – „Pole teda väärt“.
Lühiülevaade loo taustast : Toomas on 17aastane tubli ja korralik noormees , kes õpib koolis headele hinnetele. Kahjuks on aga Toomase kodus kõik halvasti. Toomase isa Kalju on alkohoolik , ema on nende juurest 5 aastat tagasi ära läinud. Isa ei tee tööd, neid on mitmetest korteritest välja visatud, sest üürivõlad on suureks kasvanud. Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei ole Annat väärt. Nad ei luba noortel omavahel suhelda. Anna ema leiab, et Anna peab sellistest inimestest eemale hoidma. Toomas on väga õnnetu , sest isa põhjal otsustatakse ära ka tema enda iseloom.
Lugu lõppeb sellega, et Kalju viskab Toomase kodust välja, sest ta polnud nõus minema tööle. Õnneks saab Toomas omavalitsuse toetusel koha õpilaskojas, kus ta saab normaalselt edasi elada.
Antud loo puhul saab kõige paremini analüüsida lapse ja vanema suhte mõjusid ning vanemlikke stiile. Briti arengupsühholoog John Bowlby leidis, et vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele. Videost küll ei saanud teada, milline oli poisi ja ema suhe lapse varaste eluaastate jooksul, kuid võib järeldada, et esines nii üht kui teist. Poiss oli koolis väga edukas ja sai oma eakaaslaste ja tüdrukuga hästi läbi, seotud kõrge positiivse sünkroonsusega ( Harris jt., 1994, Karton 2015). Siit saab järeldada, et oli ka mingil määral turvalist kiindumust. Küllap sai poiss varajases eas emaga siiski tunda ka lähedust. Samas oli ka mitmes kohas näha poisi ebakindlust, see näitab seda, et ta pole siiski väga turvalises keskkonnas üles kasvanud ja pole loodud tugevat emotsionaalset kliimat. Näiteks ütles ta Annale , et ehk pole neil üldse mõtet koos olla, sest tema ei saa ju talle head tulevikku pakkuda või äkki pärib ta isa halvad geenid. Loomulikult on siin oluline ka see, et Toomas oli vaid 12-aastane, kui ema ta juurest ära läks. Sellises eas laps vajab mõlema vanema toetavat käitumist, nii saab ta tunda end armastatuna.
Samuti polnud vanemlike kasvatusstiilide puhul tegemist ainult ühe stiiliga. Kohati oli tegu asjasse mittepühendunud ehk hooletute vanematega – nii kontroll, kui soojus on madal. ( Baumrind 2008, Karton 2015). Toomas ei saanud kordagi tunda, et ta oleks normaalses peres, kus temast hoolitakse. Isa jõi kogu aeg ja pahandas poisiga. Teda ei huvitanud, mida poiss vabal teeb ja kuidas tal koolis läheb. Ka ema ei hoolinud Toomasest, ta polnud talle isegi helistanud.
Samas oli märgata ka autoritaarset ehk kuulekust nõudvate vanemate mudelit – isa kogu aeg käskis poisil tööle minna, kuid oli samal ajal ükskõikne kõige muu suhtes (Baumrind 2008, Karton 2015). Autoritaarsetest kodudest pärit lapsed saavad koolis küll hästi hakkama, kuid nende enesehinnang on madalam ning depressioonitase kõrgem. Toomas oli küll tugev koolis, kuid tema enesehinnang oli madal.
Ka Anna ema ja isa puhul oli tegemist kuulekust nõudvate vanematega. (Baumrind 2008, Karton 2015). Vanemad ei aktsepteerinud noorte suhet ning keelasid neil omavahel läbi käia. Anna ema väitis mitmeid kordi , et tema emana teeb endast kõik oleneva, et laps selliste inimestega kokku ei puutuks. Siinpuhul ongi tegu madala soojusega – vanematel nõudsid, et noored ei suhtleks omavahel ning nad ei olnud nõus mitte mingiteks läbirääkimisteks. Ühes klipis pidid Anna ja Toomas koos kontserdile minema, kuid Anna vanemad pidasid ta kinni. Siinpuhul mängisid rolli ka hetkeemotsioonid – vanemad olid väga vihased ja karjusid, sest tütar oli keelust üle astnud. Toomas küll pakkus, et arutaks koos probleemi mõistlikult, kuid vanemad olid endiselt sama põikpäised ja ei olnud nõus.
Anna vanemate puhul võis märgata ka üht levinumat isikutaju mehhanismi, mis tihti põhjustab vääritimõistmist: stereotüüpide kasutamine. Vanemad leidsid , et kuna Toomase isa on alkohoolik ja neil on kole ning räämas kodu, siis pole ka Toomas normaalne ja vääriline partner Annale.
Anna vanemad võisid tütrest küll väga hoolida, kuid käitusid valesti ja nõudsid liiga palju. Tütar tundis, et ta vanemad on mõistuse kaotanud ja nendega ei saa enam üldse normaalselt rääkida. Hoolimata sellest, et Toomase isa oli alkohoolik, oli Toomas korralik noormees ja vanemad oleksid võinud seda aktsepteerida. Vanemad oleks pidanud kuulama ära ka Anna selgitused , mitte tegema kohe enda järeldused.
Samuti saab analüüsida, kuidas nägi ennast peategelane Toomas.
Toomase puhul oli tegemist mureliku seotusega (Bartholomew 1991, Karton 2015) – madal enesehnnang, samas aga positiivne suhtumine teistesse. Ta sai hästi läbi oma koolikaaslaste ja tüdrukuga. Toomase puhul oli kohati tegemist ka turvalise seotusega - indiviid teadvustab distressi ning vajaduse korral pöördub teiste poole toetuse saamiseks. Toomas ei kartnud pöörduda kõige suurema hädaga ema poole, samuti julges ta helistada ka Annale ja sõbrale, kui isa ta kodust välja oli visanud.
Toomas suutis kõikides olukordades jääda rahulikuks. Kuigi ta oli tihti väga õnnetu, ei andnud ta siiski alla. Ta suutis edasi käia koolis. Anna oli üsna toetav, kuid samas lõpuks ei pidanud pingele vastu ning ütles, et ei taha Toomasega tegemist teha. Samas ta siiski aitas teda ning rääkis klassijuhatajale kui poiss oli kodutuks jäänud.
Mina - kontseptsioon tähendab seda, kuidas inimene mõtleb endast. Mida selgem on inimese mina-kontseptsioon, seda kõrgem on tema enesehinnang. Toomas oli ebakindel oma tuleviku suhtes. Ta teadis, et ta tahab kooli ära lõpetada, kuid ei teadnud , mis saab edasi. Tema isa jõi kogu aeg ja ta ei saanud kunagi tunda turvatunnet. Samas ta ka väärtustas ennast ning ei olnud nõus isa sunnil tööle minema.
Toomase ja Anna suhet oli küll kujutatud üsna pealiskaudselt ning nad polnud kaua koos, kuid saab teha mõned järeldused. Partneri valiku puhul arvestatakse kokkusobivuse ja meeldimisega. Lapseea varane keskkond (perekond) loob teatud fooni lapse arengule, sealhulgas ka suhetemustri kujunemisele. Hiljem laienevad need mustrid erinevatele suhetele.
Inimeste ideaalid partneri osas on suuresti seotud nende enesetajuga. Mida paremini arvab inimene endast, seda kõrgemad on standardid partneri osas ( Murray , Holmes 1996, Karton 2015). Toomas ei tahtnud Annast palju ega esitanud talle nõudmisi, tal polnud kõrged standardid partnerile.
Märgata võis ka mõningaid suhte säilitamise strateegiaid. Nende suhtes oli positiivsuse strateegia - Toomas oli positiivne, tegi komplimente ja avaldas armastust ( Stafford , ja Canary , 1991, Karton 2015). Oli ka avatuse strateegiat (Stafford, ja Canary, 1991, Karton 2015). Toomas avas end Annale, rääkis talle oma muredest .
Olenemata tugevatest tunnetest, Anna ja Toomase suhe lõppes, kuid nad jäid headeks sõpradeks. Suhte lõppemist mõjutavad indiviidi omadused ja ka välised mõjud. Selle suhte lõppemise puhul mängisid suuremat rolli välised mõjud. Anna vanematelt tuli väga tugev surve suhet lõpetada, Toomas oli pärit hoopist teistsugusest keskkonnast kui Anna.
Antud loos saab analüüsida ka probleemide põhjuseid inimeste vahel. Tülide puhul võis märgata seoseid seotusstiilidega. Võis märgata tõrjuv-eitavat stiili, probleemid olid seotud vaenulikkuse ja külmusega.
Selle loo puhul on oluline ka sotsiaalne toetus. Sotsiaalne toetus kaitseb ärevuse, depressiooni ning elukvaliteedi languse eest (House, 1981). Toomasel jäi sotsiaalsest toetusest vajaka. Tal oli kodus raske olukord, sealt ei saanud ta mingit abi, see oli pigem probleemideallikaks. Õnneks sai ta natuke toetust Annalt, kes ütles, et ta ei hooli, mis perekonnast Toomas pärit on ja tal on tema vastu suured tunded.
Vihastamine tuleneb kokkupuutest keskkonna stressoritega. Toomase koduses keskkonnas oli palju erinevaid stressitekitajaid: alkohoolikust isa, ruumipuudus , nälg . Viha on konflikti möödapääsmatu komponent, paratamatult vihastasid nii Kalju kui Toomas. Samuti vihastasid mitmeid kordi Kalju peale Anna vanemad, Anna ema käis mitmeid kordi Kalju kodus ja karjus ta peale. Toomas vihastas samuti palju, kuid ei karjunud teiste inimeste peale.
Thomas -Kilmann’i konfliktimudelist sobiks kõige paremini Toomase ja Kalju läbisaamist kirjeldama võistlemine – kumbki üksteist kuulata ei tahtnud, Toomas polnud nõus isa pakutud lahendusega ja vastupidi. Nende olukorra puhul oleks pidanud probleeme rahulikult arutama. Toomas oleks pidanud täpsustama, mida ta tahaks, et isa teeks , mitte ainult niisama kärkima. Samuti oleks Toomas pidanud rohkem rääkima, kuidas tema ennast tunneb.
Mõlema noore vanemate probleemiks oli see, et nad ei suutnud oma viha ja emotsioone talitseda. Anna vanemad karjusid mitmeid kordi Kalju ja Toomase peale ning polnud nõus poisiga normaalselt suhtlema .
Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljude probleemide põhjuseks oli see, et inimesed ei arutlenud omavahel. Anna vanemad polnud mitte mingil juhul nõus Annat kuulama ja noorte soovidega arvestama. Siinpuhul tegi asja keeruliseks ka Kalju alkoholi sõltuvus ning Anna isa ja ema iseloomuomadsed. Kahjuks ka Toomas ei püüdnud eriti isaga rahulikult rääkida, vaid pigem õiendas, niisamuti ka isa. Nii lähisuhted kui lihtsalt omavaheline läbisaamine nõuab koostööd ja suhtlemist.