Depressioon ja selle ravimine (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Depressioon
Uurimistöö
Anna- Liisu Arukask
Liisa Roosalu
10.A klass

Tallinn 2011

Sisukord:

Tallinn 2011 1
Sisukord: 2
Sissejuhatus 3
Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. 3
Mis on depressioon? 4
Depressiooni sümptomid 5
Depressiooni raskusastmed 6
Kerge depressioon 7
Mõõdukas depressioon 7
Raske depressioon 8
Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega 8
Depressioonitüübid 9
Talvedepressioon 10
Mania 11
Hüpomania 11
Sünnitusjärgne depressioon 12
Eakate depressioon 12
Noorukite depressioon 13
Melanhoolia 14
Atüüpiline depressioon 14
Agiteeritud depressioon 15
Kaheosaline depressioon 15
Meeste depressioon 15
Düstüümia 15
Depressiooni tekke põhjused 16
Diagnoosimine 17
Ravimine 18
Kokkuvõte 20
Kasutatud allikad: 21

Sissejuhatus

Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida.

Mis on depressioon?

Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Depressioonist võib kõnelda siis, kui teatav hulk kaebusi või sümptomeid ilmneb pikema aja vältel. Üldjuhul vähemalt nädala või paari jooksul.
Ei tohi loomulikku kurvastamist segi ajada haigusega. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi leinavalust ei paraneta täielikult arvatavasti mitte kunagi. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid  subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust.
Depressioon, mida tuntakse ka kliinilise depressiooni all, on tõsine haigus mis hakkab mõjutama kogu inimese elu. Depressiooni põdedes ei suuda inimene enam oma meeleolu või tundeid kontrollida. Kui ollakse enam-vähem kogu aeg – päevast päeva, nädalast nädalasse ja kuust kuusse – peaaegu iga asja pärast rusutud, siis on see inimene haigestunud depressiooni.
Selline rõhutustunne mõjutab:

• tundeid
  
• mõtteid
  
• käitumist
  
• keha talitlemist
  

Kõige tõsisematel juhtudel võib depressioon olla eluohtlik, sest inimese elu võib täielikult seisma jääda. Kaotatakse söögiisu ega tunta janu. Samuti võidakse tunda end nii halvasti, et tekivad enesetapumõtted.
Depressiooni tüsistused on suitsiid ja ka muu vägivaldne käitumine ja perekonna-, sotsiaalsed ja tööga seotud raskused (sh töötus, tulemuslikkuse alanemine). Depressioon võib muutuda korduvaks või püsivaks (krooniline), mis omakorda võib põhjustada distressi (ebamugavustunnet) lähedastel inimestel (lapsed, abikaasa, ja teised olulised isikud). On näidatud, et depressioon on üks olulisi tegureid, mis ebasoodsalt mõjutab paljude kehaliste haiguste kulgu, näiteks depressioon infarktijärgses perioodis . 4
Seetõttu peavad depressiooni põdevad inimesed saama ravi. Kui teised inimesed on sealjuures toeks , võivad nad päästa depressioonihaige elu. 1

Depressiooni sümptomid

Depressiooni põhisümptomid
1) Meeleolu alanemine on subjektiivne elamus , mis väljendab negatiivsete emotsioonide tunnete domineerimist pikema aja vältel.
2) Huvide ja elurõõmu kadumine väljendab vähenenud või kadunud võimet positiivseteks emotsioonideks, mis kerge ja sageli ka mõõduka depressiooni korral on selgemini depressiivse patsiendi poolt subjektiivselt tajutav kui meeleolu alanemine.
3) Energia vähenemine väljendub kiirenenud väsitatavusena või püsiva väsimustundena ja kurnatusena. Iga tegevus nõuab tavalisest suuremat pingutamist, eriti tegevuse alustamine. 1
Depressiooni lisasümptomid
1) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine
2) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
3) süü- ja väärtusetustunne (ka kerge vormi puhul)
4) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku
5) enese-kahjustuse või suitsiidimõtted või -teod
6) häiritud uni
7) isu alanemine4
Depressiooni somaatilised sümptomid
1) huvi ja rahuldustunde kadumine tegevusest, mis normaalselt oli meeldiv
2) emotsionaalse reaktsiooni puudumine tavaliselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele
3) liigvarajane ärkamine hommikul (kaks või rohkem tundi enne tavalist aega)
4) depressioon hommikul sügavam
5) psühhomotoorne pidurdus või rahutus (peab olema selgelt märgatav käitumises ja ka teiste inimeste poolt täheldatud või kirjeldatud)
6) ilmne isu alanemine (vahel harva söögiisu kõrgenemine)
7) kehakaalu langus (kaalukaotusena 5% või rohkem viimase kuu vältel)
8) libiido langus1

Depressiooni raskusastmed

Depressiooni raskusastmete eristamine põhineb kliinilisel hinnangul, mis arvestab sümptomite hulka, iseloomu ja raskust. Episoodi raskusastme hindamisel annab üldise suuna tavalise tööalase ja sotsiaalse aktiivsuse tase, kuid individuaalsed, sotsiaalsed ja kultuuri mõjud on sedavõrd tavalised ja tugevalt toimivad , et ei võimalda sümptomite raskusastet ja sotsiaalset toimetulekut alati üks-üheselt seostada . Depressiooni diagnoosimiseks peab esinema vähemalt 2 põhi- ja 2 lisasümptomit valdava osa ajast ja seda vähemalt 2 nädala vältel.
Depressiooni korral eristatakse nelja raskusastet:
1) kerge,
2) mõõdukas,
3) raske, 
4) psühhootiliste sümptomitega raske depressioon. 4

Kerge depressioon

Kuigi selline aste kannab nime kerge, on ka selline depressioon piinarikas. Kerge depressiooni sümptomiteks on:

• Kurvameelsuse tundmine . Puudub energia tavaliste majapidamistööde tegemiseks. Inimene on võimeline end kokku võtma, kuid mitte väga kauaks .
  
• Inimest ei huvita enam varem huvi pakkunud asjad nii palju.
  
• Ollakse väga väsinud ning isegi pikk uni ei paranda olukorda.
  
• Inimesel võib olla palju füüsilisi sümptomeid. Võib mõnest kohast valutada, tuntakse peapööritust, raskustunnet rinnus , kõhuvalu jne… 5
  

Mõõdukas depressioon

Mõõduka raskusega depressiooni sümptomid sarnanevad kerge depressiooni omadele, kuid nad on ebameeldivamad ja esinevad peaaegu kogu aeg. Inimene suudab ennast kokku võtta ainult väga lühikeseks ajaks. Ollakse kurb, ei jagu energiat ning puudub huvi enda ümber olevate inimeste vastu. Samuti võib olla madal enesehinnang ja tuntakse ennast millegi pärast süüdi.
Ei tunta rõõmu inimestest ega asjadest, mis varem inimest rõõmustasid. Tuntakse väga vähest huvi oma perekonna või töö vastu. Keskendumisvõime on tunduvalt alanenud. Ei olda enam võimeline lugema raamatuid, jälgima ajalehti, uudiseid või filme.
Väikesed igapäevaelus ette tulevad ülesanded tunduvad inimesele ületamatud. Võib olla raske otsuseid teha. Puudub huvi seltskonna vastu. Tihti passitakse kodus ning puudub soov välja minna.
On tavaline, et mõõdukat depressiooni põdedes võib tuju ööpäeva jooksul muutuda. Näiteks võidakse ennast hommikul tunda vaevatuna, kuid mida õhtupoole, seda paremaks enesetunne läheb.
Inimene ei saa hästi magada ega tunne ennast puhanuna. Üsna kerge võib olla uinuda, kuid ärgatakse pärast mõnetunnist magamist ja uni on kadunud.
Mõõduka depressiooni ajal kipub söögiisu vähenema. Selles ei ole midagi ebaharilikku, kui kaotatakse oma tavapärasest kehakaalust 5–10%.
Mõõduka depressiooni ajal võib hääbuda sugutung . Te võite tunda vajadust läheduse ja puudutuste järele, kuid suguiha vähenemine võib teie süütunnet isegi suurendada. 3

Raske depressioon

Raske depressiooni puhul esinevad samad sümptomid mis kerge ja mõõduka depressiooni puhul, kuid need on enam väljendunud ja selgemad. Polda sageli võimeline ennast millekski sundima.
Kui põetakse rasket depressiooni, võib meeleolu kirjeldada „mustemast mustemana”, sealjuures mõõduka depressiooni puhul on see „hallimast hallim”. Mõned inimesed nutavad depressiooni ajal palju, teised ei ole võimelised isegi nutma . 1

Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega

Raske depressiivne episood, mille kohta kehtivad raske depressiooni kriteeriumid ja mille käigus esinevad luulumõtted, hallutsinatsioonid või depressiivne stuupor. Luulumõtted on seotud ränga süü, vaesuse või ähvardava õnnetusega, mille eest patsient võib end vastutavaks pidada. Kuulmis - või haistmishallutsinatsioonid esinevad laimu või süüdistuste kujul või riknenud liha või väljaheite haisu näol. Raske psühhomotoorne pidurdus võib süveneda stuuporiks. Vajadusel võib eristada, kas luulumõtted või hallutsinatsioonid ühtivad meeleoluga või mitte.
Inimene muutub ohtlikuks iseendale ja ei pruugi enam endaga hakkama saada. Võivad tekkida suitsiidimõtted ning selles staadiumis on kõige tõenäolisem, et see ka sooritatakse . 5

Depressioonitüübid

Depressioonitüüpe eristatakse järgnevalt:

• üksik depressiivne episood,
  
• korduv depressioon,
  
• krooniline depressioon,
  
• bipolaarne meeleoluhäire (maniakaal-depressiivne haigus).
  

Depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi on 50% - 85% ja seda valdavalt esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on düstüümia (krooniline kurvameelsus), püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral.
Korduv depressioon tähendab, et haigus võib teatud heaolutundeperioodi järel tagasi tulla. Mõnikord võib üks depressioon järgneda vahetult teisele ilma heaolutundeperioodi tekkimiseta.
Kui inimese sümptomid vastavad episoodide vahel depressioonile, siis võib seisundit hinnata nn kroonilise depressioonina. Kui püsima jäävad üksikud depressiooni sümptomid, siis on tegemist osalise depressiooni remissiooniga (haigusnähtude leevendumine).
Bipolaarse meeleoluhäire puhul vahelduvad nii depressiooni kui ka mania episoodid. Kaldutakse ühest äärmusest teise. Sellest tuleneb ka selle haiguse nimi (bipolaarne ehk kahe pooluse vahel). Tavalist depressiooni võiks selle analoogia järgi kutsuda unipolaarseks, s.t sellel on ainult üks poolus . 3

Talvedepressioon

On ammutuntud tõde, et valgus mängib inimese meeleolumuutustes olulist rolli, eriti põhjapoolkeral. Samuti on palju aastaid teada olnud, et inimeseni jõudva valguse hulk on tüüpilise depressiooni eri variantide ilmnemisel määrav tegur. Talvedepressioon kuulub aastaajast sõltuvate meeleoluhäirete hulka. Talvedepressioon tabab põhiliselt naisi (80%) ja algab varases nooruses. Mida rohkem põhja pool te elate, seda suurem on talvedepressiooni tekkimise tõenäosus.
Kui inimesel on kalduvus talvedepressioonile, tuntakse mõndasi sümptomeid juba sügiskuudel:

• meeleolu on nullis ja tuju halb
  
• väsitakse palju kiiremini ja isikul on vähem energiat kui suvekuudel
  
• unetarve suureneb
  
• söögiisu tõuseb ja on suur vajadus süsivesikurikaste toiduainete (leib, makaronid , riis , puuviljad jne), eriti maiustuste järele.
  

Kui talvedepressiooni ei ravita (kui näiteks ei mõisteta, mis inimesega toimub), kestavad need sümptomid kuni kevadkuudeni, mil ilmad hakkavad valgemaks minema. See tähendab, et mitu kuud tegutsetakse vaimselt ja sotsiaalselt allpool oma võimeid. 1

Mania

Bipolaarse meeleoluhäire käes kannatavatel inimestel esineb nii depressioon kui ka mania. Sageli need vahelduvad. Maniat võiks nimetada depressiooni vastandiks . Mania episoodide ajal võidakse avastada , et:

• on väga ülev meeleolu
  
• pakatatakse energiast
  
• ollakse hüperaktiivne
  
• ei suudeta keskenduda
  
• puudub algatusvõime
  
• räägitakse lakkamatult
  
• ollakse elukauge ja hinnatakse ennast üle
  
• on ideid ja arvukalt uusi uitmõtteid
  
• ei olda võimeline oma plaane ellu viima
  
• suurenenud enesehinnangu tõttu ollakse pidurdamatu ja vastutustundetu
  
• sugutung on suurenenud ja unetarve vähenenud
  
• tehakse kogemata asju, mida mania möödumisel kahetsetakse3
  

Hüpomania

Hüpomania on seisund, mida iseloomustavad kergemad mania sümptomid, kuid mis ei ole tegelikult mania. Kui ollakse hüpomaaniline, on inimesel ülev meeleolu. Samuti on:

• suurenenud tegutsemisind või tuntakse rahutust
  
• suurenenud vajadus rääkida või osta asju
  
• suurenenud huvi seksi vastu
  
• vähenenud unetarve
  

Võidakse näida jutukana, kuid olla ka segaduses ja keskendumisvõimetu. 3

Sünnitusjärgne depressioon

Depressiooni esinemissageduse suurenemine raseduse ajal ei ole tõestamist leidnud. Kuid üsna paljud rasedad naised tunnevad ebakindlust ja emotsionaalset ebastabiilsust. Üksikutel juhtudel võivad isad tunda täpselt sama vahetult enne või pärast sünnitust.
Umbes 20–40% naistest tunnevad sünnituse järel emotsionaalset tasakaalutust. Võidakse tunda ennast väga kurva või õnnetuna ning vajada oma lähedaste toetust ja abi. Sellised tunded kestavad sageli mõni päev, kuid umbes ühel naisel kümnest võib sellest areneda tõeline depressioon, mida tuleb ravida. Masendushoos võidakse leida, et on raske oma vastsündinud lapse eest hoolitseda ning luua temaga esimesest päevast peale hea ema ja lapse suhe. See võib tekitada süümepiinu, mis omakorda süvendavad depressiooni. Seetõttu tuleb sünnitusjärgse depressiooni ravimisega kiiresti pihta hakata. 5

Eakate depressioon

Mida vanem ollakse, seda suurem on depressiooni avaldumise oht. Depressiooni kulg on raskem just eakatel inimestel. Eakate depressioon vallandub sageli ja on seotud füüsiliste haiguste (nt gripp vm haigus), sotsiaalsete sündmuste (nt väikesed muutused igapäevaelus) või pingeliste olukordadega (nt lähedase inimese kaotus, hospitaliseerimine, elamispinna vahetus või hooldekodusse elama asumine).
Eakatel inimestel ei pruugi depressiooni väljendunumateks sümptomiteks olla kurbus ja alanenud meeleolu, vaid hoopis väsimus, ärevus, ärrituvus ja elurõõmu puudumine. Kui üldse, siis võivad inimesed tunda end pigem piinatuna kui masendununa.
Depressiooni põdevad eakad inimesed kaebavad sageli pidevalt samade probleemide üle. Nendeks võivad olla terviseprobleemid või teiste jaoks tühistena näivad asjad. Selle tõttu võib juhtuda, et depressiooni ei avastatagi, sest ümbritsevad inimesed peavad eakaid lihtsalt neurootilisteks või hüsteerilisteks.
Sarnaselt nooremate inimeste depressioonile tekivad eakatel mälu- ja keskendumishäired. Selle tagajärjel võidakse eakate inimeste depressiooni segi ajada dementsusega, mis põhjustab samuti mäluhäireid. 3

Noorukite depressioon

Täiskasvanud kipuvad arvama, et noorukeid eriti depressioon ei vaeva. Arvatakse et neil pole, mille pärast muretseda. See on aga vale. Aastate jooksul on suurenenud koolitulistamiste ja enesetappude arv noorte seas. Ka seda on põhjustanud depressioon.
Noorukite depressiooni on keerulisem ära tunda. Seda nimetatakse ka varjatud või maskeeritud depressiooniks . Seda sellepärast, et selle sümptomid ja avaldumine erinevad täiskasvanute depressioonist.
Depressioonis noor:

• Tunneb end kasutuna
  
• Ei usu, et kunagi paremaks läheb
  
• Arvab , et temast räägitakse tagaselja
  
• Ei söö , või sööb liiga palju
  
• Pole oma kehaga rahul
  
• Tahab endale haiget teha
  
• Tunneb, et elu pole elamist väärt
  
• Puudub koolist
  
• Muretseb kõige pärast
  
• Kardab tulevikku
  
• Valetab
  
• Mõtleb lugusid välja, et täiskasvanum näida
  
• Nutab sageli ja ilma näiva põhjuseta
  
• Istub oma toas
  
• Ei pööra tähelepanu oma välimusele
  
• On tujukas ja ärritub kergemini kui tavaliselt
  
• Tarvitab uimasteid või alkoholi
  
• Käitub väljakutsuvalt 2
  

Melanhoolia

Melanhoolia on depressioonitüüp, mille puhul paistavad silma eelkõige füüsilised sümptomid. Melanhoolia ajal kannatatakse unehäirete all ja ärgatakse tavaliselt varahommikul. See vähendab energiat, mõjutab tundeid ja paneb inimese end kohutavalt tundma. Sugutung on vähenenud. Samuti on alanenud söögiisu ja sageli põhjustab see suurt kaalukaotust. 1

Atüüpiline depressioon

Mõnikord võivad depressiooni tunnused tavalistest sümptomitest erineda. Seda nimetatakse atüüpiliseks depressiooniks, kui näiteks:

• söögiisu kadumise asemel tekivad söömahood ja kehakaal hakkab tõusma
  
• uinumisraskuste asemel magatakse tavalisest palju rohkem;
  
• igapäevarütm muutub vastupidiseks –meeleolu on kõige parem hommikul ja hakkab õhtu saabudes halvenema;
  
• kurvameelsuse ja loiduse asemel (kehtib eriti meeste puhul) muututakse kergestiärrituvaks ja võib-olla isegi agressiivseks. )3
  

Agiteeritud depressioon

Agiteeritud depressiooni puhul ollakse masendunud, kuid erinevalt tavalisest depressioonist ei tunta loidust ega energiapuudust. Agiteeritud depressiooni sümptomid:

• Ollakse ärev ja püsimatu ega suudeta rahu säilitada
  
• Kaeveldakse väljakannatamatu olukorra üle, kuid leitakse, et on keeruline oma probleeme selgelt väljendada
  
• Leitakse, et on raske oma vajadusi sõnadesse panna
  
• Rasketel juhtudel jalutatakse rahutult edasi-tagasi. Väänatakse oma käsi, ohatakse ja räägitakse kogu aeg samadest probleemidest. 5
  

Kaheosaline depressioon

Kui põetakse pikaleveninud kerget või mõõdukat depressiooni, võib seisund haiguse jooksul halveneda. Depressiooni süvenemine võib tunduda just nagu uue depressioonina, mis lisandub juba olemasolevale depressioonile. Selliseid juhtumeid kutsutakse kaheosaliseks depressiooniks. 1

Meeste depressioon

Paljud usuvad, et esineb nn meeste depressioon, mis tabab eelkõige keskealisi mehi. Esmajoones on selle sümptomiteks tühjus- ja läbipõlemistunne, stress , ärrituvus, frustratsioon , agressiivsus (võimalik isegi vägivaldne käitumine), rahutus ja alkoholi kuritarvitamine. 1

Düstüümia

See seisund ei ole tegelikult depressioon, vaid tavaliselt pikaleveninud (sageli elukestev) kurvameelsuse seisund. Düstüümia puhul on põhimeeleolu suurema osa inimestega võrreldes halvem , elu võib tunduda raske ja sageli ka rõõmutu.
Tavaliselt algab häire varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel määramatult (see tähendab häire algust ei ole võimalik määratleda). Kui algus on hilisemas vanuses, tekib see sageli pärast üksikut depressiooniepisoodi ja seostub raske kaotuse või mõne muu stressirohke elusündmusega. 2

Depressiooni tekke põhjused

Psühholoogilised põhjused
Depressioon võib ilmneda mitmel viisil:

• see võib tekkida järsku, ilma hoiatuseta
  
• sellel võib olla hiiliv algus
  
• see võib vallanduda psühholoogilise trauma , stressi või probleemide tõttu
  
• see võib tekkida iseenesest, ilma et selleks oleks erilist põhjust
  
• see võib tekkida muul viisil
  

Väga raske on öelda, milline on konkreetse inimese depressiooni tekkepõhjus ja miks see juhtub just mingil kindlal ajahetkel. Depressiooni põhjustavad erinevad tegurid.
25% depressiivsete häiretega inimestest väidab, et nad on kogenud tugevat stressi. Ligikaudu 50% inimestest, kes on kannatanud post-traumaatilise stressihäire all, kogeb ka depressiooni. Post-traumaatiline stressihäire on sageli seotud sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse ja muu erakordselt hirmutava sündmusega, mis põhjustab märgatava stressolukorra peaaegu kõigil inimestel. Post-traumaatiline stressihäire ei vallandu koheselt peale katastroofilist sündmust, vaid mõne aja möödudes, kui otsene oht on möödas.
Ka mitterahuldavad suhted minevikus või käesolevalt võivad luua soodsa pinnase depressiooni tekkeks. Kuid mitte igaüks, kelle peres on probleeme, ei pruugi kannatada depressiooni all.
Perekondlik soodumus võib olla ka depressiooni psühholoogiliseks põhjuseks. Kui peres on valitsevaks frustratsioon (pettumus), abitus probleemide lahendamisel , passiivsus oma elu korraldamisel või oskamatus omavahel suhelda, siis selline mudel loob soodsa pinnase depressiooni tekkeks .
Depressiooni alalhoidmisele aitab kaasa õpitud abitus. See on olukord, kus me saame tähelepanu ja armastust oma lähedastelt üksnes siis, kui meil on midagi viga või kui oleme kurvad. 5
Füüsilised põhjused
Mõned haigused mõjutavad aju talitlust ja võivad seetõttu vallandada ka depressiooni. Kui haigus on muutnud organismi keemilist või hormonaalset tasakaalu, võib ka see põhjustada depressiooni või teisi psühholoogilisi haigusi. Juhul, kui depressioon on selgelt põhjustatud mõnest ajuhaigusest, käsitletakse seda orgaanilise depressioonina. Paraku orgaanilise depressiooni eristamine meeleoluhäirest ei ole alati üheselt võimalik. Praktilisest seisukohalt on oluline nii kehalise haiguse kui depressiooni tuvastamine ja nende adekvaatne ravi. 1
Haigused, ravimid , alkoholism
Depressiooni teket võivad soodustada mitmed haigused (südamehaigused, astma, reumatoidartriit , mõned epilepsiavormid jne.)
Samuti osad ravimid võivad soodustada depressiooni teket(vererõhku alandavad preparaadid , valuvaigistid , hormonaalsed preparaadid, rahustid jne.)
Narkootilise ainena tuntud amfetamiin ja samuti alkoholi sage ja pikaajaline kasutamine viivad väljendunud depressiooni tekkeni. 2

Diagnoosimine

Kui arst peab välja selgitama, millist haigust põetakse, teeb ta seda diagnoosimise teel. Kui esinevad näiteks mõned depressioonile viitavad sümptomid, määrab arst nendele ja oma vaatlusele tuginedes diagnoosi.
Diagnoosiga pannakse paika ka eeldused, mille põhjal saab teha uuringuid ja koguda teadmisi. Diagnoosimist kasutades saame võrrelda ühte patsiendirühma teisega ja otsustada, milline ravi on parim. Sama diagnoosiga patsientide jälgimisel saame juurde uusi teadmisi selle kohta:

• millised on haiguse põhjused,
  
• milline on haiguse kulg,
  
• millised on võimalikud tüsistused,
  
• milline raviviis on parim,
  
• kuidas haigust ennetada. 2
  

Ravimine

Depressiooni ravi peaks olema suunatud mitte ainult kiirele kaebuste leevendamisele, vaid arvestama peab ka patsiendi edasist heaolu. Ravi käigus püütakse vähendada ka inimese elus olevate probleemide hulka ja raskust, sest teadaolevalt mõjutavad need negatiivselt depressioonist paranemist. Selleks kasutatakse lisaks ravimitele erinevaid psühhoteraapiad ning koostöös oma arstiga on võimalik leida sobivam variant. Paranemisele aitavad alati kaasa ka stabiilne perekond ja/või teised tugevad lähedased suhted. Depressioonist paranemist raskendavad alkoholi ja teiste mõnuainete kuritarvitamine, kaasuvad ärevuse sümptomid, rohkem kui ühe eelneva depressiooni esinemine. Meestel esineb haiguse kroonilist kulgu sagedamini.
Antidepressandid parandavad enamikke depressiooni sümptomeid, suurendades vaba serotoniini, noradrenaliini, dopamiini hulka ajus, vastavalt oma spetsiifilisele toimemehhanismile. Lisaks ravile peaks inimene tegema ümberkorraldusi oma elus, püüdma võimalusel muuta elukorraldust ning lahendada probleeme, et tulevikus ära hoida depressiooni kordumist. Antidepressantide abil on inimesel võimalik sellega oluliselt kergemini hakkama saada. Depressiooni raviks kasutatavate ravimite areng on viimastel aastatel olnud väga kiire. 1960-ndatel aastatel depressiooni raviks kasutusele võetud tritsüklilised antidepressandid (amitritpülliin, nortritptülliin) on siiani efektiivsed ravimid, kuid põhjustavad palju soovimatuid kõrvaltoimeid. Uuemate antidepressantide kasutusele võtmine andis arstidele võimaluse ravida depressiooni sama efektiivselt, kuid palju ohutumalt. Kõige enam on kasutusel selektiivselt serotoniinisüsteemi mõjutavaid antidepressante (SSRId) fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin , tsitalopraam, fluvoksamiin, estsitalopraam. Korraga mitut keemilist ainet mõjutavatest uuematest antidepressantidest on Eestis kasutusel venlafaksiin, bupropioon, mirtasapiin, duloksetiin, milnatsipraan. Millise toimega antidepressant valida, otsustab arst lähtudes patsiendi kaebustest, haiguse eripärast ning raskusest. Depressiooni ravi peab kestma vähemalt kuus kuud peale depressiooni sümptomite kadumist, kuid täpse ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle määrab arst. 5

Kokkuvõte

Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Kõige tõsisematel juhtudel võib depressioon olla eluohtlik, sest inimese elu võib täielikult seisma jääda. Depressiooni jaotatakse raskusastmete järgi neljaks : kerge-, mõõdukas-, raske-, ja raske depressioon psühhootiliste sümptomitega. Depressioonitüüpe on palju erinevaid: eakate depressioon, sünnitusjärgne depressioon, mania, talvedepressioon, hüpomaania, noorukite depressioon, düstüümia, meeste depressioon, kaheosaline depressioon, agiteeritud depressioon ,atüüpiline, melanhoolia. Depressiooni põhjused võivad olla psühholoogilised, füsioloogilised või tingitud haigustest, ravimitest või alkoholismist. 15-20% täiskasvanutest kannatab depressiooni all. Põhisümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Lisaks ilmnevad tähelepanu ja keskendumisvõime langus, alanenud enesehinnang, süü- ja väärtusetustunne, pessimism ja lootusetus tuleviku suhtes, enesetapumõtted või –katsed, unehäired ja söögiisu vähenemine. Depressiivne inimene võib jätta unarusse oma kohustused ja enese eest hoolitsemise. Ta võib tõmbuda eemale lähedastest põhjendades seda halva enesetunde ja väsimusega.

Kasutatud allikad:

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/depr-ravi.ht m

http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Depressioon/

Myllärniemi, Jorma „Depressioon : hinge valu“ , Tallinn : Cum Grano, 2010

McKenzie , Kwame .“Mis on depressioon?“ Tallinn : Maalehe Raamat, 2010

Bates, Tony „Depressioon“ , Tallinn : Tänapäev, 2000