TALLINNA
ÜLIKOOL
RASEDUSE
KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELEReferaat
Tallinn
2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK
ABORT 4
1.1.Abordi ajalugu 4
1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine 5
1.3.Hoiakud ja eelarvamused 6
1.4.Abordi mõju
psüühikale 7
2.RASEDUSE KATKEMINE 9
1.5.Raseduse katkemise mõju psüühikale 9
3.UURINGUD 11
4.
PSÜHHOLOOGILINE ABI 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
SISSEJUHATUS
Alati
ei
õnnestu soovimatu raseduse
vältimine ja kõik ei lähe nii, nagu
unistatud.
Rasedus võib olla soovitud, kuid mitte sel eluperioodil
ning näiteks elu keerdkäigud,
haigestumine või isikliku elu mured
võivad
sundida lapsesaamise otsust tulevikku lükata.
Kui rasedus
on tekkinud planeerimatult, tuleb
rahulikult kaaluda kõiki
valikuid - siin on abiks oma tunnetes selgusele jõudmine, oma vajaduste ja
võimaluste mõistmine ning abi ja toetuse otsimine.
(Eesti Seksuaaltervise Liit)
Antud
teema juures pakub huvi see, kuidas mõjutab raseduse katkestamine
kui ka katkemine inimese psüühikat. Referaadi teema on aktuaalne
ning paljud naised ei või aimatagi, milliseid probleeme peale
aborti või raseduse katkemist esineda võib. Käesoleva töö eesmärgiks
on välja selgitada, millised on nende protseduuride mõjud vaimsele
tervisele. Antakse vastuseid küsimustele – mis on raseduse
katkemine ja mis katkestamine, kust saada abi, tunnetest pärast
aborti ning erinevatest uuringu tulemustest.
RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT
Sõna
"abort" tuleneb ladinakeelsest sõnast aboriri, mis
tähendab ärakaotamist, kadumist. Kuigi abordiks nimetatakse
meditsiinis nii iseeneslikku raseduse katkemist kui ka raseduse
tehislikku katkestamist, siis enamasti peetakse abordi all silmas
raseduse tehislikku katkestamist. Raseduse katkestamine toimub kas
kirurgiliselt või medikamentoosselt ehk ravimite manustamisega.
Eestis on kasutusel mõlemad meetodid. (Eesti Seksuaaltervise Liit)
Esilekutsutud
abort võib olla seaduslik, kui seda tehakse seaduse kohaselt, või
ebaseaduslik, kui see toimub seadusevastaselt. Seaduse alusel tehakse
aborti omakorda kas näidustuste või ainult raseda sooviavalduse
põhjal. Esimesel juhul on tegemist terapeutilise, teisel
valikabordiga, mida nimetatakse ka lihtsalt legaalseks abordiks.
Samuti võib abordi esile kutsuda trauma või emotsionaalne vapustus.
(Vikipeedia, vaba entsüklopeedia . 2015)
Tehisabordi
sooritamise põhjused võib grupeerida nelja peamisesse
kategooriasse:
- Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks.
- Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine;
- Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine;
- Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine.
( Puusepp ,
L. 2011)
Abordi ajalugu
Aborti
teati juba 3000 aastat tagasi, kuid vanim kirjalik tõendusmaterjal
tehisabordi kohta pärineb Vana-Hiina dokumendist, mis loetleb keisri
konkubiinidele sooritatud aborte aastatel 500–515 eKr. Hiina
folkloori järgi oli legendaarne keiser Shennong 5000 aastat tagasi
abordi esilekutsumiseks ette kirjutanud elavhõbeda kasutamist.
(Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015)
Vanas
Kreekas ja Roomas kasutati rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti
aborte. Kreeka filosoofid käsitlesid oma teostes abordi eetilisi
probleeme. Ristiusu tulekuga algas pikk epohh, mil ühel või teisel
moel keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort, sellega
tegelejad põletati tuleriidal ning abort oli karistatav isegi
surmanuhtlusega. Abordiga seotud karistused asendusid alles 20.
sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seoses
hääletamisõiguse laienemisega naistele ning moodsate
rasestumisvastaste vahendite leiutamisega. ( Part , K)
Kuna
rasestumisvastaseid vahendeid enne 18. sajandil leiutatud kondoomi ei
tuntud, siis oli abort kaua aega ainuke viis soovimatust rasedusest
pääsemiseks. Lisaks elavhõbeda abil raseduse katkestamisele oli
rahva seas laialt levinud kuuma õliga üsa loputamine ja mürgistest
ravimtaimedest valmistatud segude joomine. (Vikipeedia, vaba
entsüklopeedia. 2015)
Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine
Mida
tunneb üks naine, kui tal on oma partnerile teatada selline sõnum?
Uus olukord on endalegi segadusttekitav, emotsioonid kõiguvad ühest
äärmusest teise. Üheaegselt võib tunda hirmu, uudishimu,
süütunnet, rõõmu, kohmetust ja häbi . Aastatuhandeid kestnud
naiste eesõigus lapsi ilmale tuua on tänapäeval asendunud
valikuvabadusega. Seega tähendab iga rasedus valikut. ( Part , K)
Siin
esineb elus väga erinevaid olukordi , sõltuvalt sellest, kas last
ootav paar on abielus või mitte, kas laps oli planeeritud või
vähemasti soovitud. Rasedus tekib mehe ja naise suhtest , sestap
ootab naine sisimas enamasti toetust ja hoolimist, sest see oleks kinnitus senise suhte edukusele ja vastastikusele kiindumusele.
(Part, K)
Lapsesaamine
on iga naise aastatuhandete vältel kujunenud soov. Enamasti läheb
naine selle teatega mehele vastu täis ootusärevust ja rõõmu. See,
kuidas mees reageerib, võib olla ettearvamatu. Loodetud - olen rõõmus - asemel võib mees vastata õlgu kehitades „eks sa ise
tead paremini, kas sünnitada või ei“, eitada oma osalust või
süüdistada truudusetuses. Sarnane olukord võib esineda aga ka
ümberpöördult, kus mees võib isegi soovida isaks saada, kuid
naine on erinevatel põhjustel kindlalt otsustanud abordi kasuks.
(Part, K)
Kui
partnerilt loodetud tuge ei tule, tunneb naine end üksiku , hirmununu
ja ebavajalikuna. Tekib hirm senist partnerit ja suhet kaotada,
laviinina tulevad küsimused õppimise/töö jätkamise
võimalikkusest, erialase võimekuse säilitamisest, materiaalsest
toimetulekust, terviseprobleemidest. Lühikese aja jooksul keerlevad
peas vastukäivad mõtted ja emotsioonid ning tunne, et üksinda ei
tule selle kõigega toime, kahetsus, et nii juhtus ning süütunne ,
et ei osanud seda olukorda ette näha. Paljudel tekib dilemma - abort
või sünnitus? (Part, K)
Ameerika
abordinõustaja David Mace´i punktid, mida ta soovitab läbi töötada
igal naisel, kes planeerib aborti:
- Määratle oma probleem
- Mõista oma olukorda
- Taipa oma tundeid
- Tunne fakte
- Uuri erinevaid võimalusi
- Tee otsus
(Part, K)
Hoiakud ja eelarvamused
Eestis
käsitletakse aborti pigem sotsiaalse probleemina, laiema avalikkuse
jaoks on see teema, millega seonduvad moraali- ja eetikaküsimused.
(Puusepp, L. 2011)
Abordi
teema on inimestes esile kutsunud kaksipidiseid emotsioone,
vasturääkivusi, must-valgeid hoiakuid. Paljud arvavad, et abort on
halb, seda peab häbenema või ennast süüdlasena tundma. Enamus
naisi ei suuda sellest avameelselt rääkida, teema tekitab
kohmetust. Võib ette tulla, et kõrvalseisjad väljendavad avalikult
oma hukkamõistu. Aborti kui protseduuri kasutatakse justkui naiste
karistamiseks, nõustajad ja komisjonid käituvad moraalikohtunikena,
unustades, et otsus abordi kasuks on naisele alati niigi raske ja
sügavalt isiklik. (Puusepp, L. 2011)
Naise
halvaks kohtlemiseks on ammendamatu rida võimalusi nii enne kui
pärast operatsiooni ning selle ajal, näiteks ei tagata küllaldast
privaatsust protseduuri ajal, antakse vähe või vastumeelselt
asjakohaseid selgitusi, lastakse põhjendamatult kaua oodata,
süvendatakse teatud märkustega hirmu, et tegemist on millegi
häbiväärsega, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Sellise suhtumise taustaks on arusaam abordist kui kuriteost ja
seksuaalsusest kui patust. (Puusepp, L. 2011)
Abordi mõju psüühikale
Kättesaadavad
andmed vestlustest aborti teinud naistega võimaldavad jõuda
vastakatele järeldustele abordijärgse depressiooni, tundeelu ebastabiilsuse kohta. Mõningatel andmetel ilmneb vestlustest
naistega, kes on lasknud endale aborti teha, et nad kahetsevad seda.
(Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015)
Tüüpilisi
kahetsejate väiteid :
- "ma ei suuda elada teadmisega, et olen oma lapse tapnud",
- " tunnen sügavat kurbust aborditud lapse oletataval sünnipäeval ",
- "näen aborditud last unes ".
Portaali Perekool .ee vestlusringis tehti küsitlus selle kohta, kui paljud on
teinud aborti ja kui paljud kahetsevad. Küsitlusele tuli sadakond
vastust; aborti teinud vastanutest on 67% seda hiljem kahetsenud.
(Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015)
Teiste
andmete kohaselt ei põhjusta abort 70% naistel mingeid psüühilisi häireid ; 20% kannatab kergekujulise mööduva depressiooni all, mis
aga ei tähenda, et probleem poleks nende jaoks tõsine; 10%
juhtudest võib tegemist olla kestva, süü- ja kahetsustunnet
hõlmava depressiooniga. Sama allikas väidab, et on seos selle
vahel, mida hilisemas staadiumis abort tehakse ja psüühiliste
häirete sageduse vahel. Naise hingelist seisundit pärast aborti
võivad mõjutada tema seisund enne protseduuri, samuti see, milliste
hoiakutega ta protseduuri tegemisel kokku puutus. (Part, K)
Eestis
on viidud läbi uuring „Hoiakud abordi suhtes”, kus hüpoteesi
kohasel on mehed abordi suhtes positiivsemalt meelestatud. 126 meest
ja naist kõikidest küsitlenutest (27,6%) arvas , et abort on naisele
raske nii moraalselt kui füüsiliselt, 234 inimest küsitlenutest
(51,5%), et vajadusel naine peaks saama teha aborti. (Puusepp, L.
2011)
Abort
jagati kolme faasi: abordieelne faas, abort ise ning abordijärgne
faas. Üheks küsimuseks oli, et milline faas oli kõige raskem. 29
naist ehk 50% ütles, et abordieelne faas, 11 naist ehk 19% ütles,
et abort ise ning 14 naise ehk 24,1% jaoks oli raske abordijärgne
faas. Abordieelses faasis kõige levinumad emotsioonid olid: kurbus (77%), närvilisus (63,8%), depressioon (58,6%). Abordi ajal kogeti
abitust (38%), närvilisust (31%). Abordi järgselt tunti kergendust
(62,1%), kurbust (56, 9%) ja tühjust (56,9%). (Puusepp, L. 2011)
Põhjused
miks naised aborti tegid olid erinevad. Üheks põhjuseks oli see, et
naine ei soovinud last saada (36,2%), peres oli juba piisav arv lapsi
(36,2%), terviseprobleemid (36,2%). Uuringu läbiviija ise leiab, et valim on järelduste tegemiseks väike, kuid aborti teinud naised
pooldavad aborti rohkem, kui seda mitte teinud naised. (Puusepp, L.
2011)
Mitmed
psühholoogilised faktorid mõjutavad reaktsioone abordile. Psühholoogid väidavad, et üheks suurimaks näitajaks on toetuse
hulk mida naine saab lähedastelt. (Puusepp, L. 2011)
Kõige
rohkem sõltuvad emotsioonid sellest, mida parteri vastu tunnetakse.
Juhututtava puhul langetatakse otsus abordi kasuks kergemalt, kui on
aga kindel parter kogeb naine abordijärgset ärevust. Kui naine
tunneb partneri vastu negatiivseid tundeid, siis kogevad nad nii
ärevust, on väga vaenulikud ning depressiivsed. Kõige suuremad
abordijärgsed kohanemisprobleemid on teismelistel. (Puusepp, L.
2011)
Samas
on oluline ka vanemate toetus, kui on suur vanematepoolne vastasseis,
siis toimub vanematest eemaldumine. Samas parteri vastasseis aborile
võib lõppeda vanematega lähedamaks muutmisega. Psühholoog Ally Burr -Harris on välja toonud , et perekonna toetus enne aborti
ennustab madalamat distressi taset kuus nädalat pärast aborti.
(Puusepp, L. 2011)
Ülioluline
on lisaks kõigele ka sõprade ja eakaaslaste toetus. Sõprade
toetuse puudumisel muutub naise depressiooni tase abordile eelneval
perioodil kõrgemaks ning tal on raskem otsust vastu võtta.
(Puusepp, L. 2011)
On
leitud, et naised kes langetavad otsuse üksinda, teevad seda
kergemini, kuid nad kogevad abordieelset ja -järgset depressiooni
tugevamalt, kui need naised keda toetasid otsustamisel nende
seksuaalpartner. Naised, kes väidavad, et neil oli otsust kerge
langetada kogevad suuremat vaenulikkust nii abordieelsel kui ka-
järgsel perioodil. (Puusepp, L. 2011)
Olemas
on ka võimalus, et abordijärgne periood on positiivne. Selle
mõjutajaks võib olla kas naise iseseisvus või olemasolevate laste
arv. Need naised, kellel on kõrgem haridustase või naised, kes juba
omavad rohkem lapsi kogevad madalamalt abordieelset vaenulikkust.
(Puusepp, L. 2011)
Jugoslaavias Nila Kapor- Stranulovicu läbi viidud uuringus selgus, et enamus
naiste jaoks oli raske abordieelne faas (60%), 13% jaoks oli abort
ise raske ning 22% pidas valulikumaks abordijärgset faasi. (Puusepp,
L. 2011)
Kuigi
abort on seadusega lubatud on ühiskonnas siiski palju vastandlikke
tundeid abordi kohta. Selle tõttu kogevad naised häbi- ja
süütunnet. Lihtne on inimest hukka mõista ja kritiseerida, kuid
tegelikult ei tajuta, mis tunded on inimese sees ja mis emotsioonid
teda valdavad . (Puusepp, L. 2011)
Samuti
võib arstide negatiivne suhtumine abordi tegijasse muuta
emotsionaalse olukorra veelgi keerukamaks. Sama on väitnud üks
eestlanna, et tema abordi tegemise muutis raskeks arsti ebameeldiv
suhtumine. Naise küsimused jäid vastuseta , pärast operatsiooni
kontrolliti vaid, kas naine vastab adekvaatselt, kuid tema
emotsioonidest ei huvitunud keegi. (Puusepp, L. 2011)
RASEDUSE KATKEMINE
Raseduse
katkemine e. spontaanabort on raseduse iseeneslik katkemine, mis on
üks sagedasemaid raseduse tüsistusi. Selle põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed
tegurid. (Rull, K., Part, K.)
Raseduse
katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Erinevate
uuringute põhjal katkeb kuni 50-70% kõikidest rasedustest . Enamik
neist katkeb nii varases järgus , et rasedust ei jõutagi veel
tuvastada. Juba diagnoositud rasedustest katkeb arvatavalt 15-20%,
seega iga 5.-6. rasedus. (Rull, K., Part, K.)
Raseduse katkemise mõju psüühikale
Hoolimata
sellest, kas peres on juba lapsi või ei ole, on raseduse katkemine
ühtviisi valus. Tavaliselt oodatakse, et pärast raseduse katkemist
saavad naised ja paarid sellest kiiresti üle ja elu pöördub harjunud rööpasse tagasi. Raseduse katkemine põhjustab aga pea
alati muret ja kaotusvalu. Oluline on saada oma küsimustele
ammendavaid vastuseid, see väldib hirmude ja eelarvamuste teket.
(Rull, K., Part, K.)
Lein raseduse katkemise juures on väga normaalne, kuid seda kiputakse
varjama, sest arvatakse, et see on märk nõrkusest. (Puusepp, L.
2011)
Tunded,
mis võivad tekkida pärast raseduse katkemist:
- juhtunu eitamine ("See pole võimalik")
- šokk ("Kõik see juhtus nii ootamatult")
- hirm ("Ma pole täisväärtuslik naine", "Kas ma pean taluma valu?", "Kas ma tulevikus jään veel rasedaks?")
- viha ("Miks see juhtus minuga?", "Mu partner oleks pidanud …, poleks pidanud…", "Võibolla tegi arst vea?")
- kurbus ja depressioon
- juhtunuga leppimine ("Jah, see juhtus minuga. See on minu elu osa ja ma tahan sellega toime tulla. Võibolla lähen nõustaja juurde, kui tunnen, et see on vajalik.")
(Rull,
K., Part, K.)
Naised,
kes on kogenud raseduse katkemist on toonud välja järgmiseid
reaktsioone: depressiooni, üksindlust ja isoleeritust. Need on küll
normaalsed reaktsioonid, kuid kui need hakkavad segama igapäevast
elu võib olla tegemist depressiooniga ja tuleks minna nõustaja
juurde. Lisaks on levinud ka enese süüdistamine, hakatakse leidma
põhjuseid miks võis nii minna ja mida tehti teadmatusest valesti.
(Puusepp, L. 2011)
Swansoni
uurimuste kohaselt tekib kõige tõenäolisemalt depressioon nendel
naistel, kes saavad vähest sotsiaalset toetust, pole emotsionaalselt
tugevad, kasutavad passiivseid toimetulekustrateegiaid, omavad
madalat sissetulekut ja ei jää rasedaks või ei sünnita hiljemalt üks aasta pärast raseduse katkemist. (Puusepp, L. 2011)
On
uuritud ka ka meeste reaktsioone sellel perioodil. Tulemused
näitasid, et need on veidi teistsugusemad kui naiste omad. Meestel
esineb leina vähem, kuid neil on raskem toime tulla ja ka meeleheide
on suurem. Naistel avalduvad negatiivsed emotsioonid koheselt ja
tugevamalt, kuid meestel on emotsioonid allasurutud ning võivad
hiljem põhjustada probleeme igapäevaelus. (Puusepp, L. 2011)
On
leitud, et partnerid kogevad kaotusvalu ka neli kuud pärast raseduse
katkemist, kirjeldades oma meeleolu kurvana või väga kurvana. Mehed
võib muuta see närviliseks, nad leinavad nii last kui ka muretsevad
oma naise pärast - see võib olla ka põhjuseks, miks mehed seda
teemat väldivad. (Puusepp, L. 2011)
Sellel
perioodil võivad inimesed endasse tõmbuda ja suhe muutub
pingeliseks. Eelkõige vajatakse teise inimese tuge ja mõistmist.
(Puusepp, L. 2011)
Ka
teismelised leinavad oma kaotatud last, kuid nad võivad oma tunded
ja emotsioonid alla suruda, et jätkata oma igapäevaelu. Selle
põhjuseks võib olla toetuse puudumine. Aastal 1973 tehti uurimus,
milles osales 31 teismelist tüdrukut kes olid kogenud raseduse
katkemist. Teismelised läbisid kõik leina normaalsed ja tavalised
etapid (šokiseisund, igatsus , soov jälle rasestuda). (Puusepp, L.
2011)
Teismelistel
esinesid järgnevad reaktsioonid:
- Füüsilised reaktsioonid: unehäired , kurnatus, isu muutus, valud, suu kuivus
- Emotsionaalsed reaktsioonid: süütunne, viha, ärrituvus, hirm läbikukkumise ees, kergesti nutma puhkemine, meeleolumuutused, tühjuse tunne
- Sotsiaalsed reaktsioonid: enda isoleerimine teistest, tunne, et on erinev teistest
- Kognitiivsed reaktsioonid: uskumus , et kaotust pole olnudki, segadus , milline oleks elu siis kui oleks teisiti läinud jne
(Puusepp,
L. 2011)
Teismelised
vajavad emotsionaalset tuge ja infot leina kohta, samas ka ennetavat
informatsiooni ja kontrolli hilisemal perioodil. (Puusepp, L. 2011)
UURINGUD
Uus- Meremaal asuvas Otago ülikoolis läbi viidud ja aastal 2008 avaldatud uuringu
tulemused kinnitavad, et aborti teinud naistel on 30% suurem
tõenäosus langeda levinud psüühilise tervise probleemide nagu
depressiooni ja ärevushäirete ohvriks. (Abort.ee. 2008)
Uuringus
uuritid enam kui 500 naise rasedust ja psüühilise tervise ajalugu.
Need naised võtsid osa pikaajalisest uuringust, mis algas nende
sünniga ning kestis nende 30-aastaseks saamiseni. Uurijad võtsid
arvesse tegureid, mida võiks seostada abordi süvenenud riskide
ja/või psüühilise haigusega, kaasa arvatud lapsepõlve keskkonda,
noorukiea raskusi ning suhteid vanematega. Samuti arvestati muude
individuaalsete iseärasustega ning edukusega koolis. (Abort.ee.
2008)
Tulemustest
selgus, et kõige enam seonduvad abordiga ärevushäired ning
meelemürkide kasutamine. Kontrasteeruvalt ei leitud, et ükski teine
raseduse tulemus tooks kaasa psüühilise tervise probleemide
tekkimise riski kasvamise. (Abort.ee. 2008) Samuti oli aborti teinud
naiste seas 61% suurem tõenäosus enesetapule kui neil, kes pole
elus aborti teinud. (Fergusson, D. M., Horwood, L. J., Boden , J. M.
2008)
See
värskeim uuring kinnitab varasemate uuringute tulemusi, mis on
tõestanud, et abort suurendab ohtu psüühilisele tervisele.
(Abort.ee. 2008)
Journal of Psychiatric Research ajakirjas avaldatud artiklis, millega võeti
kokku Bowling Green State University professori Priscilla K. Colemani
uuringu tulemused, toodi välja, et aborti võib pidada erinevate
ärevushäirete, tujukõikumiste ning meelemürkide kuritarvitamise
põhjuseks. (Abort.ee. 2008)
Augustis
avaldati Oslo ülikoolis 768 naise osalusel läbiviidud uuringu
tulemused, mis kinnitasid, et abort suurendab naiste tõenäosust
sattuda psüühilise tervisehäirete ohvriks. (Abort.ee. 2008)
Soomes
läbi viidud ja aastal 1996 avaldatud uuringust selgus, et naiste
seas, kes olid teinud aborti, esines 6 korda rohkem enesetappe kui
neil, kes aborti teinud ei olnud. (Gissler, M., Hemminki, E.,
Lonnqvist, J. 1996)
Aastal
2010 Kanada psühhiaatria ajakirjas avaldatud uuringust selgus, et
abort oli seotud mitmete vaimsete häireite tekkega, sealhulgas
tujumuutustega, ärevushäiretega, ainete kuritarvitamisega ja samuti
ka kalduvusega enesetapule. (Burnett, M., Sareen, J. 2010)
2008
aastal avaldati Briti psühhiaatria ajakirjas uuring, kus uuriti
noorte naiste raseduse katkemise ja abordi seost vaimsete häiretega.
Uuringust selgus, et raseduse kaotanud naistel oli peaaegu 3 korda
suurem võimalus hakata narkootilisi aineid tarvitama. Aborti teinud
naistega seostati alkoholi kuritarvitamist ja depressiooni. (Dingle,
K., Alati, R., Clavarino, A., Najman, J. M., Williams, G. M. 2008)
PSÜHHOLOOGILINE ABI
Raseduse
katkemise kui ka katkestamise tõttu tekkinud stessi tundemärkide
puhul on kindlasti soovitatav otsida abi profesionaalidelt, et
vältida veel sügavamaid probleeme. Pikaajaline ülemäärane stress
võib põhjustada mitmeid kehalisi või psüühilisi
terviseprobleeme, sealhulgas depressiooni. Depressioon on üks
sagedasemaid psüühikahäireid, mida sageli peetakse lihtsalt pahaks
tujuks, väsimuseks ja ei otsita abi. Sageli kannatatakse nii kaua,
kui kurvameelsus toob kaasa probleeme tööl, suhetes, kaob huvi
hobide ja meeldivate tegevuste vastu. (Tartu Ülikooli Kliinikumi
naistekliinik)
Nende
muredega ja tunnetega ei pea üksi toime tulema . Raseduse katkemise
puhul leiab abi, infot ja toetust erinevatelt meditsiinitöötajatelt,
eelkõige tuleks ühendust võtta enda naistearsti või ämmaemandaga.
Samuti on võimalik pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi
naistekliiniku hingehoidja või raseduskriisinõustaja poole. (Tartu
Ülikooli Kliinikumi naistekliinik)
Raseduse
katkestamise puhul leiab abi psühholoogilt, nõustajalt ja
hingehoidjalt. Mitte alati ei jääda lapseootele just siis, kui seda
on planeeritud ja oodatud ning aega otsuse langetamiseks napib. Ent
raseduse katkestamine on üks keerulisemaid valikuid, mis elus ette
tuleb. Sellises olukorras võid vajada samuti infot või hoopis
inimest, kes aitaks valikud läbi mõelda ja toetaks otsuse
langetamisel. (Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik)
Uuringud
on näidanud, et abort võib mõnikord puudutada inimest väga
sügavalt ja tekitada tugevaid emotsioone, süütundeid, masendust
ning vahel ka vajadust leinata sündimata last. Siin vajab naine ja
vahel ka mees aega, aga ka toetust ja aktsepteerimist. (Tartu
Ülikooli Kliinikumi naistekliinik)
KOKKUVÕTE
Abordi
ja raseduse iseenesliku katkemise järgselt võivad inimesed kogeda
palju erinevaid emotsioone, mis sõltuvad nii inimesest endast kui
tema lähedastest, samuti keskkonnast ja kohtlemisest protseduuride
vältel. On neid, kelle tekkinud probleemid pole kuigi sügavad.
Mõned naised, kes on iseseisvad ja pole harjunud teistega koos oma
otsuseid läbi arutama tunnevad end enesekindlalt ja abordi tegemine
ei tekita emotsionaalseid nõrkusi.
Kõige
raskem on selline periood teismelistel, kes võivad tunda häbitunnet
ja süüd. Selletõttu suruvad nad oma emotsioonid alla ja ei soovi
näidata oma "läbikukkumist".
Uuringud
on näidanud, et raseduse katkestamine ja katkemine võib põhjustada
väga tõsiseid häireid, narkootiliste ainete kuritarvitamist või
koguni enesetapule viimist.
Oluline
on teada, et sellel perioodil on ka meestel raske. Nad tahavad näida
tugevatena, hoides oma emotsioone tagasi. See kõik võib põhjustada
neile aga palju raskemaid probleeme tulevikus. Samas võivad nad
hakata ka eemalduma oma naisest, sest soovivad seda rasket ja
valulikku teemat vältida.
Meie
leiame, et tegemist on ilmselgelt tõsise teemaga. Üks, mida teha
saab, et aidata vältida tõsiste vaimsete probleemide tekkimist on
mõistmine, toeks olemine ja abistamine. Kõige pisemad tunnused
võivad vihjata sellele, et mõni tõsisem haigus, näiteks
depressioon, on algusjärgus. Sellel perioodil ei tohi kedagi hukka
mõista. Inimesed, kes seda kõike läbi elavad peaksid abi otsima perearstilt, psühholoogidelt või hingekabinetist.
KASUTATUD KIRJANDUS
Abort.ee. 2008. „Uus uuring: abort põhjustab naiste psüühilise tervise probleeme“. http://www.abort.ee/uudised/article_id-403 (11.11.2015)
Burnett, M., Sareen, J. 2010. Associations between abortion, mental disorders , and suicidal behaviour in a nationally representative sample. Canadian Journal of Psychiatry 55 (4) 239-47. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20416147 (11.11.2015)
Dingle, K., Alati, R., Clavarino, A., Najman, J. M., Williams, G. M. 2008. Pregnancy loss and psychiatric disorders in young women: an Australian birth cohort study . The British Journal of Psychiatry, 193 (6) 455-460. http://bjp.rcpsych.org/content/193/6/455 (11.11.2015)
Eesti Seksuaaltervise Liit. Mis on abort ehk raseduse katkestamine? http://www.amor.ee/Enne_raseduse_katkestamist#Mis%20on%20abort%20ehk%20raseduse%20katkestamine (11.11.2015)
Fergusson, D. M., Horwood, L. J., Boden, J. M. 2008. Abortion and mental health disorders: evidence from a 30-year longitudinal study. The British Journal of Psychiatry, 193 (6) 444-451. http://bjp.rcpsych.org/content/193/6/444.article-info (11.11.2015)
Gissler, M., Hemminki, E., Lonnqvist, J. 1996. Suicides after pregnancy in Finland , 1987-94: Register linkage study. British Medical Journal, 313, 1431 4. http://www.bmj.com/content/313/7070/1431.short (11.11.2015)
Part, K. Tartu Nõustamis - ja Kriisiabikeskus. „Abordist“.. http://tnk.tartu.ee/0abordist.html (11.11.2015)
Puusepp, L 2011. "Laste saamise, abordi ning raseduse katkemisega kaasnevad emotsioonid". Lafuente: Pärnu
Rull, K., Part, K. Tartu Ülikooli Kliinikum naistekliinik. Raseduse katkemine. http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naitehaigused/haigused/43-raseduse-katkemine (11.11.2015)
Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik. Psühholoogiline abi. http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/psuehhologiline-ab i (11.11.2015)
Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015. Abort. https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Abort&oldid=4220169 (11.11.2015)
Kõik kommentaarid