Viktimiseerimine · V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks · Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega · Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon · Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu. Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid. Ohver hakkab pika aja peale pidama normaalseks olukorraks. Ta arvab, et need on põhjendatud olukorrad!. Käitumisviisi: leppimine, edasisuunamine, grupi vahetumineu
Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest endast ning on tihtipeale kaasasündinud. Ratsionalism on filosoofias tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas
kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1740 ütleb üks autoriteetne leksikon: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustustest ja kristlikust elust." "Filosoof tähendab inimest, kes ei keela endale midagi ega austa ka mingeid piiranguid." Valgustust iseloomustab niisiis usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. eejuures on iseloomulik distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistuspärase lahenduse leidmist. 1600 a.paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse (critique) keeles ladina keelest võetuna käibele mõiste kriitika. See kujuneb 17. 18. sajandi keskseks mõistet. Alul tähendab ta lihtsalt asjatundlikku antiiksete tekstide hindamist. Tööd tekstidega. Alul oldi kriitiline ja kristlik üheaegselt
Samuti on erinevus teadmiste ja uurimiseesmärkide erinevate perspektiivide peegeldus. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusesse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitativse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapidava ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline ja sotsiaalne tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi, samal ajal ära kasutades olemasolevat kogemust, vaatlemise ja vastasmõju terane tunnetamine (van Maanen, 1983; Strauss ja Corbin, 1990). Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses
Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutus Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu (finantssüsteem) Riskiühiskond Inimtekkeliste riskide domineerimine, innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. Riskide globaalsus – Riskid ei tunne piire ning võivad mõjutada väga suurt ala, kuna liikumine on üsna vaba ning enamus riike on omavahel seotud (viiruste
Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös Saada töötasu · VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE Ei ole õiguslikult seotud keelegi juhistega,sh välijate siiski jääb poliitiline vastutus Puuduvad võimalused mistahes ,,lepinguteks" selle põhimõtte vastu Erakondlik vüi fraktsiooni kuuluvus ei mõjuta liikmelisust Praktikas siiski rahvast ja erakonnast distantseerumine piiraztud 1)VALITSUSE FUNKTSIOONID 1)POOLITILISE JUHTIMISE FUNKTSIOON · Leadership vs administration · St täidesaatmisele lisaks ka poliitikate kujundamine ja poliitiliste otsuste tegemine · Väljund-seadusalgatus,riigieelarve eelnõu koostamine 2)HALDUSFUNKTSIOON · Valitsusasutuste tegevuse suunamine ja koordineerimine,suuniste
funktsioone -valitseja ül-d?-seadused-voorused '-tõeline voorus:vaimne.seega kirik ülem riigist Varauusaegsed arendused-3 uut suunda *kodanikuhumanism (nt. Machiavelli ,,Discorsi") -aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses -õnn pigem kogukondlik *individualism (montaigne) -tagasitõmbumine aktiivsest elust -õnne leidmine iseendas -sõprus on sureliku inimese suurim õnn *neo-augustiinlus (Pascal) -hingeline distantseerumine maailmast -Jumala armu ootus ja valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil:Thomas Hobbes (1588- 1699?) *Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele *Inimese panevad liikuma ihad *Hea ja kuri on seotud inimese ihadega:ei ole absoluutset ega loomupärast head ega kurja, vaid hea ja kuri on nimed,mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või põlgavad neid asju.
Just sellel ,,õrnal" ajal ongi paljud raseduse katkestamised täide viidud. Austraalias on viiendik Abordileina Abiliinile helistajatest mehed. ...nende isiklikud kogemused ja juhtumikirjeldused näitavad selgelt, et mehed kogevad traumat/leina sarnaselt naistele. Abordist tingitud kannatuste määr, mida mehed kogevad, on teadmata. Kuid see, kas abort oli soovitud või soovimatu, ei oma tähtsust konfliktide tekkimisel. Meeste esialgne reaktsioon võib olla eitamine ja distantseerumine. Nad võivad tunda sügavat hüljatust ja kogeda tugevat depressiooni. Osad mehed samastuvad sündimata lapse surmaga sellisel määral mis võrdub ,,enese kaotusega", nad kogevad nagu enese surma. Teiste jaoks rikub abort otseselt mehelikkuse olemust. Teised jällegi panevad enda tunded ootele ja püüavad hakkama saada partneri leinaga või kontrolli alt väljunud koduse olukorraga. Enamik mehi leiavad ennast abordijärgselt täiesti ootamatult olukorrast, mis võib tekitada
Tüdrukud suhtlevad sageli nelja silma all, sõprus võib jääda paljudeks aastateks. Võib hakkata menstruatsioon, rindade arenemine see aitab kaasa naiseliku identiteedi kujunemisele. Normaalseses naiselikus arengus eelteismeeas domineerib kaitse seotuse vastu preoidipaalse emaga (Mangs ja Martell 2000). 5 2.2. Eelteismeline poiss "Kõige märkimisväärsem eelteismelise poisi juures on tema kindel distantseerumine vastassoost ja regressioon eelkõige anaalsesse positsiooni koos domineeriva agressiivsusega fantaasias, mängus ja tegevuses või lihtsalt kuritegevuses" (Mangs ja Martell 2000). Kaitsena valib poiss tavaliselt homoseksuaalse objekti. Eelteismeeas pöördub ta sageli samasoolise poole manöövrina kastratsioonihirmu vältimiseks, enne kui ta suudab edukalt valida lahendusena maskuliinsuse. Igasugused fantaasiad, mõtted, tunded ja tegevused võivad äratada seksuaalseid mõtteid
Erinevus on üldises vormis, rõhuasetuses ja uuringu eesmärkides. Kvalitatiivne uurimus on segu ratsionaalsest, avastuslikust ja intuitiivsest, kus uurija oskused ning kogemus mängivad tähtsat rolli andmete analüüsis. See võtab fookusse sageli sotsiaalse protsessi ja mitte sotsiaalsed struktuurid, mis on sageli kvantitatiivse uurimistöö keskmes. Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapandva ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline ja sotsiaalne tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi, samal ajal ära kasutades olemasolevat kogemust, vaatlemise ja vastasmõju terane tunnetamine. Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. (Ghauri; Gronhaug 2004: 97)
Giddens ja Beck: Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Individualiseerumine- Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid. Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena. Individuaalne vastutus oma valikute ees. Aja ja ruumi lahutatus- Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskonna mõiste Beck'i järgi- Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine. ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele" Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad
Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: Infoühiskonna areng; suurendab nii avatust kui ebakindlust; Individualiseerumine :• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv
ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust. Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid, ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5 5. Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad • Traditsiooniline töö käsitlus – omaette eesmärk, kutsumus, moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööandja juures. • Postmodernistlik töö käsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja
• „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104) Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):
Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: · Infoühiskonna areng · Suurendab nii avatust kui ebakindlust · ,,everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses" Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine
sündmuse suurust, on stress pigem suurem, kui tunnen, et sündmus on suur ja hirmus, aga mul on ressursid,et toime tulla, siis ma hindan stressi madalamaks. Toimetulekuprotsess nõuab pingutust, pingutatakse, et situatsiooni ohjata. Toimetulek on õpitud käitumine stressiolukorras reageerimiseks. Pidevalt muutuv protsess. Kogu aeg õpid midagi juurde, kuidas paremini toime tulla. Toimetulekustrateegiad: Folkman. Emotsioonidele suunatud toimetulek: · Distantseerumine püüdsin kogu asja unustada, püüdsin vähem tõsiselt võtta, nagu poleks midagi juhtunud. · Põgenemine Soovisin, et see olukord muutuks olematuks. Püüdsin enesetunnet parandada: sõin, jõin, suitsetasin, võtsin rahusteid. · Enesekontroll Ma ei tohi mõelda sellele enam. Ma varjasin teiste eest tegelikku olukorda. · Vastutuse võtmine Tegin endale etteheiteid. Lubasin, et järgmine kord teen teisiti.
Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu. ¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele. ¤ Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima esteetika. Valgustus kritiseerib estetsistlikku esteetikat, sest kogu aeg keskenduti eliidile, madalamad seisused ei saanud tähelepanu. ¤ Valgustusideoloogidele oli omane aktiivne ühiskondlik hoiak. Tegeldi ühiskonna probleemidega. Valgustusajastu üldised muutused: - endine agraalühiskond, mis tugines põllumajandusele kadus ja põllumajandusest sai industriaalühiskond
1)iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega, 2)sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad. Moraalileping: Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist. Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Kontraktualismi järgi on moraal inimese poolt loodud! Hüpoteetiline leping on jama: Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi. Pole kohustust lepingust kinni pidada. Eetikakoodeks kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.
Millistes tingimustes ja missuguste inimeste juures see tendents kõige tõenäolisemalt ilmneb? Vastavalt assotsiatsiooniprintsiibile meie lugupeetavus tõuseb, kui saame end ümbritseda eduga isegi siis, kui see on meiega vaid väga pealiskaudselt seotud(kodukoht, sookaaslased,oma kultuuri esindaja, oma riigi sportlane). Loodame, et seotus võitjatega jätab meist positiivse mulje ja me meeldime teistele rohke (võit-samastumine meeskonnaga;kaotus-distantseerumine).See tendents ilmneb kõige tõenäolisemalt spordis ja nende inimeste juures, kellel on madal enesehinnang-sügavas sisemuses on neil väärtusetuse tunne, mis suunab neid tunnustust otsima mitte enda saavutuste eest, vaid enda sidumisega teiste inimeste saavutustega. Assotsiatsioonprintsiip- assotsiatsioon kas heade v halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse või toodetesse. Mõjutajad püüavad ennast või oma
on hea või halb), vaid üritab seda kirjeldada, mõista ja tõlgendada ka teiste jaoks arusaadavaks. See ei välista muidugi seda, et ta inimesena ei tunneks, et ta peab millessegi sekkuma, aitama parandada (nt astuma välja perevägivalla vastu jne). Kuna sotsioloog tegeleb inimestega, kuid on ka ise kõigest inimene, siis on oluline see, et sotsioloog eraldaks oma rollid tavakodaniku ja teadlasena. Distantseerumine oma poliitilistest, usulistest, moraalsetest jm tõekspidamistest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema
Sotsioloogid määratlevad globaliseerumisena protsessi, mis intensiivistab maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust. G ei tähenda lihtsalt maailmaulatuslike võrgustike arenemist sotsiaalseid ja majanduslikke süsteeme, mis meie isiklikust elust kaugele jäävad. G on kohalik nähtus. G viitab asjaolule, et me elame ühes ja samas maailmas. Faktorid, mis mõjutavad G-st. 1. Globaalse kommunikatsiooni plahvatuslik areng. Aja ja ruumi "surutis", distantseerumine lähiruumist 2. Globaliseerumist mõjutab uus majandusareng nn kaalutu majanduse suunas. 25 "Postindustriaalne ühiskond", "informatsiooniajastu" või "teadmiste majandus". "tehnoloogilistest kirjaoskajatest" koosnev klientuur Maailmamajandus peegeldab neid muutusi, mis on toimunud info-ajastul. Suureneva globaliseerumise põhjused A: Poliitilised muutused: 1
· Avastuslik suunitlus · Fookus hüpoteeside kontrollimisel · Protsessile suunatud · Tulemusele suunatud · Terviklik perspektiiv · Üksikasjalik ja analüütiline · Üldistamine individuaalse organismi omaduste · Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale ja kontekstide võrdluse teel Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapidava ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline ja sotsiaalne tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi. Kvalitatiivne uurimistöö on üldine sotsiaal- ja käitumisteadustes ning praktikute seas, kes tahavad mõista inimese käitumist ja tegevusi. See on üsna sobiv organisatsioonide, rühmade ja üksikisikute uurimiseks
muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil: - Infoühiskonna areng - Suurendab nii avatust kui ebakindlust o Individualiseerumine: - Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid - Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena - Individuaalne vastutus oma valikute ees o Aja ja ruumi lahutatus: - Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu - Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) o Riskiühiskond: Omane inimtekkeliste riskide domineerimine; innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele. o Riskide globaalsus: globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse;
Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud suhete poolt. 5. Identiteet või rollisegadus Noorukiiga Segadus kes ma olen , miks ma olemas olen ? jne Oluline kellega end samastan. Füüsilised muutused kehas. Distantseerumine vanematest, suhestumine eakaaslastega. Toimub üleminek lapsest täiskasvanuks. Rolli ähmasus ja identiteedi küsimused. Esmased enesemääratlused (kes ma olen? Kellega võrreldes?), mis on omased täiskasvanule. Otsitakse enese olemust läbi füüsiliste muutuste. "Mina" areneb seoses füüsiliste muutustega. Kui tahab midagi oma identiteedis vahetada, siis on praegu aeg ühelt rongilt teisele astuda. Kaasneb mure oma koha pärast reaalmaailmas. Olulised suhted on eakaaslased
Aja ja ruumi lahutatus: Aja ja ruumi lahutatus: Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide,
õpetada, nagu sofistid seda tegid, ega pole muidugi ka sarnaselt nendele oma tegevuse eest raha võtnud. Ometi oli ju ka Sokratese dialektika, tema “jumalateenimise”, eesmärgiks aidata kaasa sellele, et kaaskodanikud ja üldse kõik, kellega ta vestles, võiksid saada vooruslikemaiks. Niisiis täpselt sama siht, mida Protagoraski ütles oma sofisti-tegevuse eesmärgiks olevat. Millest siis Sokratese selline terav distantseerumine sofistidest? Sellel peavad olema mingid sügavamad põhjused kui filosoofia jaoks väline asi, kas õpetuse eest võeti raha või mitte. Tegelikult võiks siin rääkida kahest erinevast hariduse olemuse käsitlusest ja hariduse tüübist – niiütelda “sofistlikust haridusest” ja “sokraatilisest haridusest”: 1. Sofistlik hariduse-käsitlus käsitab hariduse sisu millegi sellisena, mis on juba valimiskujul olemas
sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): - varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), - kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) - distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) Irooniline reflektsioon küpseim regulatsiooniviis Laienevad "normaalsuse piirid" Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris Lääne kultuuriruumis trend normaalsuse piirid laiemaks - Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis) - Nahavärv pole probleem (pikka aega oli)
talle jne jne). Kasvab egotsentrism, tõlgendab teise käitumist nii, nagu ta seda ise näha tahab. Suhteid on palju, üks partner korraga, aga neid on palju. Armastus on juhitud egoismist, seotud ,,minaküpsusega". Selleks, et õppida teist armastama, tuleb suhteid egoistlikult õppida. Suhted on olulised, kuna toimuvad kehalised muutused ja paljud neidst on seotud seksuaalvaldkonnaga. 19- aastaselt identiteedikriis. Oluline on vanematest distantseerumine. Identiteedi väljatöötamine käib koostöös sotsiaalse keskkonnaga. Lapse kasvatusstiili (D. Baumeind, 1971, 1991) Viisid, mis on püsivad 4 lapsekasvatusstiilid: 1) Autoriteetne Mõistlik vanemlik kontroll lapse tegevuse üle. Kõrge avastamistegevuse soodustamine (lubatakse riskida, aga kontrollitakse kogu aeg, et ei saaks viga). Kõrge vanemlik soojus (suhted, emotsioon). Ootused on kõrged aga lapsega arvestavad. Need
· Kui tekivad kahtlused, kogutakse veel andmeid, kogutakse teistmoodi, nt kvant.m. (metodoloogiline triangulatsioon andmete kogumine muudel meetoditel, võib olla ka mingi muu kvalitatiivne uurimus. Nt intervjuule lisaks meediauuring, koguda ajakirjandustekste, viia läbi vaatlus või viia läbi kvantitatiivne uurimus.) · Uurija tõlgendusi arutatakse uuritavatega enne töö esitamist väga hea ja vajalik meetod, aga sageli ei ole see realiseeritav. · Distantseerumine uurija võtab aega maha ja siis vaatab üle oma analüüsi/tõlgendusi. Tihti sellegi variandi võimalikkus reaalsuses on küsitav. Aja planeerimine on väga oluline! · Retsenseerimised · Uurimisaruanne peab olema teadusliku diskussiooni osa, dialoog teiste autorite töödega samas valdkonnas. Oma andmete teiste autorite andmetega võrdlemine. · Lugeja veenmine toimub üksikasjaliku ja selge informatsiooni andmise kaudu uurimisprotsessi kohta
• Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): – varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), – kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) – distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) • Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis Laienevad “normaalsuse piirid” • Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris • Lääne kultuuriruumis trend – normaalsuse piirid laiemaks – Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis)
Teatud rühmaliikme kujunemine püsivate rünnete objektiks. · Leitud seaduspärasused: Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretentsioonidega. Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon. Mõjurid, kuidas viktimiseerimisest n-ö pääseda: rühma hoiak(kas erinevad positsioonid või ühtne arvamus), viktimiseeritu positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast. Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus · Ründed inimene hakkab agressiivselt käituma reaktsioonina agressiivsele käitumisele. · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra). Üle 20 kraadi puhul tapetakse statistika põhjal rohkem inimesi, kui külmemate kraadide korral. · Vanus, sugu. Füüsiline rünne vanuse kasvades väheneb, verbaalne kasvab. Meestel füüsilist rünnet rohkem, naistel verbaalset. · Meedia
Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibele minek tugines valgustusaegsete ideoloogide üldinimlikku jõusse. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade kohta, kuna Euroopa ei olnud enam enesesse suletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunatud huvi Pärsia vastu. Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele. Sajandi keskpaigas hakkab valgustuses esile kerkima selline distsipliin nagu esteetika. Valgustus kritiseerib estetsistlikkuesteetikat. Põhiline häda oli keskendumine eliidile. Valgustus oma pedagoogilisuses tähendab seda, et valgustusideoloogidele oli omane aktiivne ühiskondlik hoiak. Tegeleb ühiskonnaprobleemidega. Tihtipeale on otsapidi ajakirjanik ja suhestub publikuga igas mõttes. Oli selline kunsti pooldaja, mis on maailmaga suhtes.
Inimene – oleku püsivus Mended kardavad šimpansiteks moonduda ja võivad moonduda kui neil on kurjad kavatsused. Kohalik teooria, et mõrvar või šimpansi kostüümi kanda, teise järgi ka päriselt selleks muutuda. Libahunt lääne kultuuris Loom vs inimene Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased) Instrumentaalsus Kasulikkusele rajanev suhe Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest) Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest Puudub osadus loodusega Koos sellega kaob vastutus Kohalegend - Austraalia kunst: kontsentrilised ringid on laagri- ja pühapaigad - Kalevipoja säng Mittekoht
sajandi alguses jõutaksegi osaduskonnas toimivasse munkluse vormi. Sajand-kaks tagasi ei olnud askeetlus tingimata kristlik nähtus. Kusagil 3. sajandil on see võtnud esimese vormi, esineb mõiste monachos – psalmidest, kus on mainitud, et Jumal paneb üksildased elama majadesse (askeedid, omaette elavad inimesed). See saab alguse Egiptuse ja Süüria aladelt. Sellest tuleb ka eestikeelne sõna monastiline ehk munklik laad. Kui suureks võib distantseerumine kasvada? Kristlik askees astub 3. sajandil julge sammu – mõtestab saabuvat maailma enda jaoks – see maailm tuuakse enese eluruumi, ehk elatakse üksnes tulevase maailma nimel nõnda, nagu füüsiliselt juba olnuks selles maailmas. See andis ka selle aluse, kuhu ja miks eralduda. S.t et see maailm, kuhu eralduti, pidi paiknema praeguse maailma äärealadel või väljaspool seda – nii geograafiliselt kui ka kombeliselt. Seda askeesi on võrreldud ka budistliku munklusega. 3
tagasitõmbumine aktiivsest elust, õnne (rahu) leidmine iseendas, ennast Lahendused: tundma õppides, sõprus on suurim õnn Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) (Neo-)augustiinlus (nt Blaise Pascal) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab hingeline distantseerumine maailmast, Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eneseimetluse üle riigile eluks Individuaalne lahendus (Émile) Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. saj. T. Hobbes Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast
käivitumine (1898), seejärel Venemaa soovis kindlustada enda julgeolekut Soome lahe piirkonnas (nt Soome lahe sulustrateegiad, kindlustuste ehitamine, Soome venestamine ) ja samuti SB huvid Põhjamaade julgeolek sattus ohtu (Saksamaa/Venema-SB konflikt võimalik). Rootsi vanamoodsa rooduarmee lõplik likvideerimine ja üldise sõjaväekohustuse kehtestamine (1901). Skandinaavse erapooletuspoliitika algus Rootsil õnnestus konfliktidest distantseerumine alates 1814. aastast. Taani ainsad sõjalised konfliktid olid Slesvig-Holsteini kriisid (1848-51 ja 1864). Rootsil ja Taanil õnnestus jääda erapooletuks ka Krimmi sõja ajal (1853-56) , kuigi SB ja Prantsusmaa laevastik tegutses piirkonnas Venemaa vastureaktsioon. Rootsi parempoolsete eestvedamisel algas võimas relvastumine 1914. aasta alguses. Taanis pealinna kindlustamine alates 1880. aastast ja kartused, kas väikeriik suudab end kaitsta
Hakati ka riiminätepuhul arutama metaluuleküsimusi ja luule proosastumise küsimusi, sest mingis mõttes on see proosale lähenev vabavärss. See jätkub ka tema hilisemas loomingus. „Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate 70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest. Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“,
Neljanda hirmu põhivormi ülekaal tekitab hüsteerilise isiksusetüübi. Kui mõni neist hirmu põhivormidest on väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani. Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu. Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima · Skisoidne distantseerumine · Depressiivne võime üritada samastuda · Sundustega seaduse tegemine · Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on
Victimization viktimiseerimine Teatud rühmaliige kujuneb püsivate rünnakute ohvriks. V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ...
vajadused. - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi. Passiivsus, abiootamine, võimu ihalus, ignoreerimine. VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. Kaitsestrateegiate jagunemine: - väljavabandamine – on argumendid, miks teen seda, mida ma teen. Mis siis kui ma ei taha midagi ette võtta. - agressiivsus, alavääristamine (depreciation), süüdistamine, enesesüüdistused. - distantseerumine ehk reaalsusest eemaldamine: tagasiminek backward aega kus kunagi tunti end hästi (moving), ootamine (standing still), viivitamine (hesitating), raskuste loomine (constucting obstacles), hirmu kogemine (experiencing anxiety), kitsendamine (exclusion tendency). VII Uurimismeetodid: - esmased mälestused lapsepõlvest - unenägude analüüs - käitumismaneerid – mitteverbaalne suhtlemine.
" lähtuvad ühistahtest. Vastasel korral on need vaid · Valgustus individuaalsed korraldused. · Valgustust iseloomustab usk mõistuse · Riiklik ideaal on väiksed demokraatiad. kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse Demokraatia tuumaks on ühistahte elluviimine. iseennast juhtida. · Riigifilosoofia · Iseloomustavaks on distantseerumine traditsioonist · 20.sajandi totalitaarsed liikumised: kommunism ja ja autoriteetidest. fasism ammendasid siit oma ideid. · Kriitika · Võiks öelda, et Rousseau oli halb J.Locki õpilane. · 1600 a. paiku läheb inglise (criticism) ja prantsuse Too oli rõhutanud rohkem isiklikku vabadust, selle (critique) ladina keelest ülekantuna käibele. kaitsmist ja säilitamist. · Kriitika mõiste kujuneb 17.-18
terviku heaolu. Seetõttu on ühiskonnas inimeste õigused kaitstud õiglusega ega ole poliitilise kauplemise ja ühiskondlike huvide rehkendamise objektiks. Moraalileping Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist. Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine, distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine. Moraalse kontraktualismi eripära · Kontraktualismi järgi on moraal midagi inimeste poolt loodut, mitte looduse või kõrgemalseisvate jõudude antud. · Kontraktualism mõistab moraali kui midagi, mis teenib iga üksiku inimese huve, kuigi ta nõuab neilt käitumist, mida nad ei teeks hea meelega. · See on paradoks, mida seletab lepingu idee: inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem.
tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne) · tagasitõmbumine aktiivsest elust · õnn (rahu) on leidmine iseendas, ennast tundma õppides · sõprus on suurim õnn head sõbrad (Neo-)augustiinlus (nt Pascal) · hingeline distantseerumine maailmast · Jumala armu ootus, valmistumine igaveseks eluks Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele uutlaadi filosoofiline süsteem. Rakendas tollaseid loodusfilosoofiaalaseid ideid, - mis seotud Descarte'iga -, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on
Uus tase vanematega suhtlemisel koolis teiste lastega läbi saab, mis tal plaanis on, kellega ta ta- Üheksandal-kümnendal eluaastal tekib lastel huvi esemete ja asjade vastu, hab mängida või kas tal on vaja abi vaba aja sisustamisel. mida nad ise veel näinud ega kogenud pole. Nii Distantsi leiabki Ei ole mõtet esitada lapsele uurivaid ja kahtlustavaid küsi- paratamatult aset emotsionaalne distantseerumine va-hoidmine igas musi. Samas ei tohiks aga vanemad lasta end solvata oma lap- nematest. Lapsed oskavad juba jälgida oma vanemaid palju se ninaka või tõrjuva käitumise läbi, vaid peaksid hoidma asjas. reaalsema pilguga. Nad märkavad, et nende vanemad ei olegi olukorra kontrolli all. täiuslikud. Lapsed muutvad üha iseseisvamaks, ka tunnetetasandil muutub side vanematega lõdvemaks
töötajad ei taha järgijad olla ja toimetulematus suurendab võimuvajadust veelgi vastatstikuste ootuste hägusus töötajatega ei lepita kokku õigustes ja kohustustes. Arvamus, et hakkama saab ka juhtimata. 7. Juhtimine kui teadvustatud loovtegevus, loovjuhtimine ja innovatsioon Loovus on võime mõelda süsteemselt, hoida fookuses oluline, koondada üksiktegevused tervikuks ja olla sihipärane. On distantseerumine probleemist (helikoptermõtlemine), probleemi kohale tõusmine, uute seoste otsimine, võime näha õppimiskohti, lahendusi, mida "maa pealt" ei näe , on kontseptuaalne mõtlemine, mis tähendab nägemust tulevikust, pilti sellest organisatsioonist, mille poole liigume, (kontseptsioon = nägemus). Loovus juhtimises eeldab sõltumatust mõtlemises, stereotüübivabadust, mis võimaldab otsustada teisel viisil. Eeldab terviku tajumist, pühendumist lõppeesmärgi saavutamiseks
Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Rieman arvab, et õnnestunud lapsepõlv on see võti. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima. Need neli tüüpi on põhimõtteliselt neli erinevat suhtumis- ja käitumisviisi maailmas, mis on väga levinud. Igasse inimestevahelisse suhtesse või ülesandesse võib suhtuda erinevalt. 1) Skisoidne distantseerumine 2) Depressiivne võime üritada samastuda 3) Sundustega seaduse tegemine 4) Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See köidabki. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib teist inimest sellisena nagu ta on
saada. Kui stress edasi kestab, järgneb kurnatuse seisund – organism loobub vastupanust. Stressireaktsiooni psüühiline kulg Asjaosaline hindab kõigepealt, kas stressor on oht, kaotus või väljakutse. Samal ajal hinnatakse sellega toimetulekuvõimalusi. Lõpuks valitakse välja ja kasutakse erinevaid individuaalseid toimetulekustrateegiaid. Kasutada võidakse tunnetest lähtuvaid strateegiaid, nagu distantseerumine, mahasalgamine või tähelepanu kõrvalejuhtimine ja probleemilahendusele suunatud strateegiaid. 181 Abistaja professionaalne distants Iga operatiivteenistuse töötaja peab väljakutse käigus kaaluma, kui palju ta end asjaosaliste isikute saatusega samastab, isegi kui ta pole sellest väljakutse ajal teadlik. Kahe ekstreemse pooluse – distantseerumise ja samastumise – vahel peab abistaja iga operatsiooni korral leidma sobiva mõõdu.
annaabi.ee 
