Referaat - Teismeiga (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Lapsehoidja õppekava
Kärt Laine
TEISMEIGA
Referaat
Tartu 2014
S
  ISSEJUHATUS                                                                                            
 ........................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3  
1.T
 
EISMEIGA                                                                                                          
 ......................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4  
2.E
 
ELTEISMEIGA                                                                                                             
 ............................................................................................................ . . . . . . . . .5  
2
  .1. Eelteismeline tüdruk  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5
  
2
  .2. Eelteismeline poiss  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
  
3.
  VARAJANE TEISMEIGA                                                                                       
 ...................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .7  
4.
  KÕRGTEISMEIGA                                                                                                         
 ........................................................................................................ . . . . . . . . .8  
5.
   HILISTEISMEIGA                                                                                                        
 ...................................................................................................... . . . . . . . . . . . .9  
6.
  JÄRELTEISMEIGA                                                                                            
 ........................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10
   
K
  OKKUVÕTE                                                                                                                         
 ........................................................................................................................ . .11
   
K
  ASUTATUD KIRJANDUS                                                                                    
 ................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .12
   
Butterworth , G., Harris , M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli 
K
  irjastus.                                                                                                                                    
 ................................................................................................................................... . . .12
   
2
SISSEJUHATUS
Valisin oma referaadi teemaks „teismeiga“, kuna see pakkus mulle huvi. Minu arvates on teema 
hetkel   ka    aktuaalne    nii   meedias   kui   kogu   ühiskonnas.   Pidevalt   olen    kuulnud    ja   lugenud 
teismelistest, kellel on probleeme koolis ja  kogu ühiskonnas ja mind ei jäta see teema külmaks, 
nad on ju tulevased täiskasvanud.
Ja minu eesmärgiks on läbi töötada mitmed allikad. Kuna teema on aktuaalne, siis tahaksin teada 
saada, mis on teismeiga, mis sellega kaasneb ja milliseid  teismeea   faasid  on olemas?
Käsitlen oma referaadis üldiselt teismeea teemat ning selle jagunemist  faasideks . Minu arvates 
kogevad tänapäeva  lapsed teistmoodi  oma  teismeiga  kui mõned  head kümned  aastad  tagasi. 
Tänapäeval on see protsess kiirenenud. Kõik lapsed on erinevate arengutasemetega. Ma tean, et 
arengut mõjutab nii perekond, sõbrad, religioon  ja füüsiline tegevus.
Plaanin uurida millisteks faasideks on teismeiga jaotatud? Mis toimub erinevates vanustes laste 
arengus? Mis iseloomustab teismeealisi?
3
1. TEISMEIGA
"Teismeiga   on   isikliku   ja   sotsiaalse    autonoomia    saavutamine   ja    integreerumine  
täiskasvanumaailma. Valitsevaid norme ja hinnanguid kohaldatakse enda omadele, samal ajal 
neid ka mõjutades" (Jaanisk 2013/2014).
"Teismeea kõige ilmsemaks bioloogilises markeriks on kiired muutused füüsilises arengus, mis 
hõlmavad ka harilikult  puberteedi  algusega kaasnevat ,,kasvuspurti,,". Kasvuspurt tähendab seda, 
et teismeeas hakkab kaal lisanduma ja pikkust tuleb kiiresti juurde (Butterworth ja Harris 2002).
Täiskasvanute ootused selle suhtes, mida üks  teismeline  peaks olema saavutanud, on tänapäeval 
suuresti samad mis varem, näiteks: 
- mõnetine materiaalne sõltumatus; 
- oma isiklikud ammused perekonnavälised suhted; 
- koht haridussüsteemis või tööelu; 
- suhe vastassoost partneriga; 
- ühiskonna reeglitest ja normidest  kinnipidamine ; 
- võime tunda õnne selles maailmas, milles nooruk on kujunenud; 
- eksistentsi seostest ja mõttest arusaamine (Mangs ja  Martell  2000). 
"Intrapsüühiliselt tähendab teismeiga muu hulgas isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamist, 
samal ajal kui nooruk integreerub täiskasvanumaailma. Edasi kohaldatakse valitsevaid norme ja 
hinnanguid enda omadele, neid samal ajal ka mõjutades". 
"Püüdes täpsustada, mis teismeea psüühikas peab toimuma, saab võimalikuks püüda ka kindlaks 
määrata, millal saame pidada teismeiga lõppenuks" (Mangs ja Martell 2000). 
Peter   Blos    jagab    teismeea    viide    faasi,   nendeks   on   eelteismeiga,   varajane   teismeiga, 
kõrgteismeiga, hilisteismeiga ja järelteismeiga.  Nendest   faasidest  igaüks võib  alata  varem või 
hiljem (Mangs ja Martell 2000).
4
2. EELTEISMEIGA
Eelteismeiga   on   poistel   tavaliselt   vanuses   11-12   ja   tüdrukutel   vanuses   10-11   (Jaanisk 
2013/2014). Kui eelnevalt olid sõpradeks vaid ainult tüdrukud või ainult poisid, siis nüüdseks 
hakkavad poisid rohkem suhtlema tüdrukutega ja vastupidi. Välja hakkab lööma julgus teistest 
erineda ja üle olla (Kivisalu 2011).
"Eelteismeeast võib rääkida kui perioodist, mil kohandatakse latentsiea  mudeleid , mil  primaar - ja 
sekundaarprotsessi piirid muutuvad taas paindlikumaks ja mil ei kaitse ega kontroll funktsioneeri 
enam nagu latentsieas" (Mangs ja Martell 2000; ref. Schedin 1977 järgi).
Eelteismeealisel   lapsel   võivad   tekkida   kohanemisraskused   nii   kodus   kui   ka   koolis.   Nad   on 
rahutud , kergesti ärrituvad ning suureneb ka agressivsus. Lapsi ei huvita enam täiskasvanute 
arvamus, ta ihaldab uusi kontakte, aga tihtipeale võib see osutuda raskeks ja tagajärjeks võib olla 
üksik   eelteismeeas   laps.   Laps   muutub   karmimaks,   võtab   osa   näppamisest   ja   avaliku   korra 
rikkumisest.   Eelteismeealiste   poiste   ja   tüdrukute   psüühiline   areng   on   erinev,   kuid   mõned 
sarnased   jooned   siiski   on.   Ühiste   joonte   hulka   kuulub   üliaktiivusus   ning   uudishimu 
seksuaalküsimuste vastu, tegu on pigem uudishimuga funktsiooni vastu, selles faasis poiste ja 
tüdrukute suhted on tavaliselt mitteseksuaalsed (Mangs ja Martell 2000).
2.1. Eelteismeline tüdruk
Eelteismeeas tüdrukut iseloomustab uskumatu tegutsemistahe, milles poisilikkus on kõrgpunktis. 
Selles   eas   on   tüdrukud   väga   kadedad   poiste   peale,   kuigi   püüavad   vastupidist   näidata.   Tihti 
süüdistavad   tüdrukud   oma   puudustes   emasid.   Tüdrukutel   tuleb   ette   põgenemisi   kodust 
probleemide   eest.   Eelteismeealisel   tüdrukul   on   suurem    kohanemise    võime.   Ta   on   aktiivne, 
tugevate väljaspoole suunatud  huvidega . Tüdrukud suhtlevad sageli nelja silma all, sõprus võib 
jääda paljudeks aastateks. Võib hakkata  menstruatsioon , rindade arenemine – see aitab kaasa 
naiseliku  identiteedi  kujunemisele.   Normaalseses  naiselikus   arengus eelteismeeas  domineerib 
kaitse seotuse vastu preoidipaalse emaga (Mangs ja Martell 2000).
5
2.2. Eelteismeline poiss
"Kõige märkimisväärsem eelteismelise  poisi  juures on tema kindel distantseerumine vastassoost 
ja   regressioon   eelkõige   anaalsesse   positsiooni   koos   domineeriva   agressiivsusega   fantaasias, 
mängus ja tegevuses või lihtsalt kuritegevuses" (Mangs ja Martell 2000).
Kaitsena   valib   poiss   tavaliselt   homoseksuaalse   objekti.   Eelteismeeas   pöördub   ta   sageli 
samasoolise poole manöövrina kastratsioonihirmu vältimiseks, enne kui ta suudab edukalt valida 
lahendusena maskuliinsuse. Igasugused  fantaasiad , mõtted, tunded ja tegevused võivad äratada 
seksuaalseid mõtteid.  Poistel on seksuaalne uudishimu  väga suur. Poisi käitumises ilmnevad 
agressiivsus  ja  sadism . Suhe emaga võib olla täis mässu, viha ja agressiivsust. Poiss ilmutab 
suurt huvi tüdrukute vastu ja nende keha arengu vastu. Kuid tüdrukutega suheldes käitub poiss 
üleolevalt ja riiakalt. See on kaitse ja hirmu  eitamine  (Mangs ja Martell 2000).
Poistel   tegib   palju   huvialasid.   Huvidesse   tulevad    sport ,    muusika    või   esemete   kogumine. 
Sõlmitakse erinevaid kontakte (Mangs ja Martell 2000).
 
6
3. VARAJANE TEISMEIGA
Varajane teismeiga on tavaliselt vansuses 12-14 aastat (Jaanisk 2013/2014). 
Tungides   toimuvad   iseloomulikud   muudatused.   Üks   neist   on   muutus   kvantitatiivselt   tungi 
suurenemiselt uuele tungikvaliteedile. Pregenitaalsus pakub nüüd, kui terenduvad genitaalsed 
tungirahuldamised, vähem rahuldust ja omandab seetõttu järjest alluvama rolli. Pregenitaalsed 
osatungid muutuvad järjest selgemaks seoses sellega, et sadomasohhistlikud, homoseksuaalsed, 
ekshibitsionistlikud  ja vuaristlikud   tungid  hakkavad  alluma   genitaalsetele  tungidele  - hakkab 
kujunema   genitaalne   tungiorganisatsioon.   Pregenitaalsed   osatungid   muutuvad   aga   hiljem 
seksuaalakti eelmänguks või selle ettevalmistuseks (Mangs ja Martell 2000). 
Varajases   teismeeas   lastel   tekib   sisemaailma   muutus,   nad   muutuvad   agressiivseks   ja 
provotseerivaks.   Tihtipeale   ütlevad   nad   kontrollimatuid   väljendeid.    Luuakse    suhteid   nii 
omaealistega   kui ka  täiskasvanutega.  Ülekaalus  on  ühesooline  sõprus, otsitakse  inimest,  kes 
tõstaks isetunnet. Elukorraldus on väga eriline, puuduvad püsivad huvid. Nõrgenevad  hirmud  
ning mure ja häbelikkus kaovad. Tüdrukutel tuleb ette niinimetatud sõgedaid armumisi. Väga 
suur uudishimu on seksuaalsuse suhtes, võib esineda  segadust  tekitav tunne samasoolise poole 
(Jaanisk 2013/2014).
 
7
4. KÕRGTEISMEIGA
"Kõrgteismeiga   on   geneetiliselt,   majanduslikult   ja   strukturaalselt   organiseeritum   ja 
sekundaarprotsessigaa   iseloomustav   faas,   mis   lisaks   kujutab   endast   pöördepunkti 
vabanemisprotsessis" (Mangs ja Martell 2000; ref. Blos 1962 järgi). Kõrgteismeiga on tavaliselt 
vanuses 14-16 aastat (Jaanisk 2013/2014). 
Üleminek varajasest teismeeast toimub järk-järgult ja ilmneb muu hulgas eesmärgikindlamas 
suunitluses juba formuleeritud eluküsimustele, nagu näiteks "Kes ma olen ?" ja "Mis on elu 
mõte?" Vähehaaval jõuab normaalne nooruk välja selgema pildini iseendast (Mangs ja Martell 
2000). 
Minaareng on selles faasis keerulisem ja variatsioonirikkam. "Huvid, võimed, osavus ja  talent  
pannakse proovile ja need arenevad". " Nooruki  ülitundlikkus ja egotsentrilisus, isoleerumine ja 
üksindus püüavad leida vaheala, kus rikkalik fantaasia ja unistused annavad 
võimaluse toime tulla raske tegelikkusega" (Mangs ja Martell 2000).
Inimesel   tekib   selgem   pilt   iseendast,   tugevad   on    emotsionaalsed     seisundid    näiteks   lein   ja 
armumised. Hakkatakse töötlema suhteid vanematega ja ka ümbritseva keskkonnaga. Selles eas 
on   raskusteks   mõtlemisvõime   blokeerumine,   häiritud   teadlikkus,   passiivsus,   popitegemine, 
ükskõiksus ja kontsentratsiooniraskused (Jaanisk 2013/2014).
8
5. HILISTEISMEIGA
Hilisteismeiga on vanuses 16-25 aastat. "Nooruk püüdleb tasakaalu poole ning kuidas see tal 
õnnestub, sõltub muu hulgas sellest, kui hästi talub ta konflikte ja hirmu. Teatud  pinged  ja hirm 
võivad olla arengule  kasulikud ning edendada nende struktuuride  integreerimisprotsessi, mis 
kujundavad iseloomuomadusi ja isiksust" (Mangs ja Martell 2000).
Inimene püüdleb tasakaalu ja eneseteostuse poole, õõnestumine sõltub sellest, kui hästi ta talub 
konflikte   ja   hirmu.   Hilisteismeeas   on   kindlasti   suurenenud    eneseteadlikkus ,   autonoomia, 
seksuaalne    identiteet    ja   järjepidevus.   Nooruk   jõuab   muu   hulgas   stabiilsemate   emotsioonide, 
tugevama  isetunde,  emotsiooni-  ja tahteprotsesside  suurema  ühildumise,  eesmärgikindlamana 
tegutsemise, sotsiaalse kompetentsuse ja tuleviku planeerimise võimeni (Jaanisk 2013/2014).
"Jätkuvalt on kalduvus juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite sõpradega, kes 
esindavad   positiivse   ja   negatiivse   oidipaalse   varjundiga   suhete   segu   ja   nendevahelist 
kompromissi .   Hilisteismeeas   nooruk   on   sageli    egotsentriline    ning   vahel   kontaktide   külge 
klammerduv" (Mangs ja Martell 2000; ref. Ritvo 1971 järgi).
"Erik H.  Erikson  peab hilisteismeiga identiteedikriisi  perioodiks , kuna nüüd peab nooruk astuma 
teismeeast täiskasvanumaailma ja võtma endale täiskasvanu rolli. On suur risk, et kriiside tõttu 
kaotab   nooruk   kontakti   tegelikkusega   ja   et   ebaõnnestumised   viivad   kokkuvarisemisele. 
Identiteedikriis oma mööduvate hirmude, depressiooni ja segadusega võib kergesti tekkida isegi 
normaalarengu puhul" (Mangs ja Martell 2000).
9
6. JÄRELTEISMEIGA
"Järelteismeiga võib nimetada vahefaasiks, sest integreerumine, kooskõlastamine ja eristamine, 
mis   toimuvad,   on   iseloomulikud   nooruki-   ja   täiskasvanuea    vahelisele    perioodile"   (Mangs   ja 
Martell   2000;   ref.   Blos   1962  järgi).  Järelteismeiga   on   vanuses  umbes   20-25  aastat   (Jaanisk 
2013/2014). 
"Erik H. Erikson (1959) nimetab seda perioodi psühhosotsiaalseks moratooriumiks. See on aeg 
lapsepõlve ja täiskasvanuelu vahel, täiskasvanuelu, mida igatsetakse ja mis on hädavajalik, kus 
kujuneb, stabiliseerub ja täieneb elumudel ning leiab aset vaba rollieksperiment, milles indiviid 
võib leida täiesti unikaalse koha" (Mangs ja Martell 2000).
"Esinevad   ka   uued   identifikatsioonid   vanematega   -   nüüd   juba   täiskasvanud   seksuaalsete 
vanemate ja aktiivsete tööinimeste näol. Seda peetakse noorukieas juba raskemaks ja see eeldab 
üsna küpset mina. Tundub ka, nagu muretseks järelteismeeas inimene nende tagatiste pärast, mis 
kindlustaksid isetunnet. Ta hoolitseb selle eest, et tema tegevust ja huvisid hinnataks ning püüab 
luua suhteid, mis tõstaksid reputatsiooni ja enesest lugupidamist" (Mangs ja Martell 2000).
Hakkatakse   katsetama   erinevaid   rolle   ja   elukutseid.   "Hoolitsetakse   selle   eest,   et   tegevust   ja 
huvisid   hinnataks   ning   püütakse   luua   suhteid,   mis   tõstaksid   reputatsiooni   ja   enesest 
lugupidamist". Tekib huvi horoskoopide ja muu sellise vastu. "Et identiteet areneks, on vaja 
ühelt poolt individuatsiooni-separatsiooni ja  teiselt  poolt  integratsiooni" (Jaanisk 2013/2014).
10
KOKKUVÕTE
Sain teada, milistesse faasidesse on teismeiga jaotatud. Teismeiga on väga huvitav, seda oleks 
kindlasti veel põnevam põhjalikumalt uurida.
Teismeeas hakatakse rõhku  panema  oma välimusele, üritades näha välja vähem lapselikumad. 
See   viib   aga   sageli,   eriti   tüdrukute   osas,   olukorrani,   kus   end   meigitakse-ehitakse   pisut 
ülemääraselt ning saavutatakse   vastupidine  efekt.
Veel üheks iseloomulikuks faktoriks teismeeas on nn. kambavaimu tekkimine. Ühest küljest on 
teismelisel   vajadus   leida   sotsiaalset   kontakti,   teisest   küljest   soovib   ta   olla   inimestega,   kes 
jagavad tema mässumeelsust ning seisukohti.
"Sooidentiteet läbib teismeeas intensiivse arengu. Naiseliku või meheliku isiksuse identiteedi 
kujunemisele avaldavad mõju bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuursed  faktorid " (Butterworth ja 
Harris 2002).
11
KASUTATUD KIRJANDUS
Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Mangs, K., Martell, B. (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20 eluaastani. Tartu: Tartu 
Ülikooli Kirjastus.
Jaanisk, M. (2013/2014). Psühholoogia konspekt. Tartu.
Kivisalu, K. (2011). Aeg seada sisse kondoomisahtel? Perekodu.   http://perekodu.ee/ema/3353/ 
(23.01.2014)
12

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. TEISMEIGA
• 2. EELTEISMEIGA
  • 2.1.  Eelteismeline tüdruk
  • 2.2.  Eelteismeline poiss
• 3. VARAJANE TEISMEIGA
• 4. KÕRGTEISMEIGA
• 5. HILISTEISMEIGA
• 6. JÄRELTEISMEIGA
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS
• Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.