Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalpsühholoogia - Agresiivsus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kultuurinorm?
Agressiivsus
Mõisted
  • Agressiivsus: igasugune teist elusolendit sihipäraselt kahjustav tegevus. Agressiivsus – eesmärgipärane kahjustamine . Teadlik ja soovitud kahjustamine olukorras, kus agressiivsuse ohver seda ei soovi. Nii füüsiline kui verbaalne rünne
Vägivald – füüsiline agressiivne rünne
SP: agressiivsus ja prosotsiaalsus kui inimestevaheliste suhete omadus/mõõde. Mis põhjustab, kuidas seletada, kuidas mõjutada?

Liigid:


  • Instrumentaalne agressiivsus (agressiivsus on vahend muu eesmärgi saavutamiseks – raha, ülestunnistus), vaenulik agressiivsus ( suhtumise väljendamine agressiivsuse ohvrisse)
    Individuaalne ja kollektiivne agressiivsus. Agressiivsus kui kultuurinorm? Sati.
    Agressiivne maailm: 5000 aasta jooksul 15 000 sõda, 20. sajandil üle 150 milj tapetu
    Tapmiste arv aastas 100 000 elaniku kohta (2005/2007) LAV:38, Venemaa:17, Eesti: 7
    Konrad Lorenz aurukatla mudel. Agressiivne energia vallandub loomadel koos välisstiimuli tekkimisega – teie isane läheduses, pretendendid toidule jne. Lorenz- konkuretide suhtes käituda agressiivselt, võimalus oma elamisvoimaluste suurendamiseks .
    Sigmund Freud – agressiivne käitumine kui energia vallandumise viis inimesel. Agressiivsus kui geneetiline tunnus (kaksikute agressiivsuse tase sarnane), agressiivsuse hormonaalne regulatsioon .
    D. Buss- agressiivsuse evolutsiooniline kontekst. Buss kirjeldab, mida agressiivne käitumine inimese jaoks annab, näidata, et on parem.
    Miller- Frustratsioon agressiivsuse hüpotees (1939, Yale)
    • Idee: eesmärgile suunatud tegevuse blokeerimine toodab agressiivsust
    • Frustratsioon – olukord, kus eesmärgi saavutamine väliste tegurite poolt takistatud
    • F loob pingeseisundi, mis vajab lahendust. Agressiivsuse ülekandmine - teisele objektile , teistsugune reaktsioon.
    • F – agressiivsust toetav, mitte tootev seisund
    Naiteks: vett ei ole, aga habemevaht näos
    Hüpotees: frustratseerunud inimene on aldis vägivaldseks käitumiseks.
    Frustratsiooniga hakkama saamine on enesekontrolli puhul oluline.
    Tähtis on tunda ära frustratsioon!
    Tuleks vältida igasuguseid negatiivseid emotsioone, endas positiivsust suurendada
    Nii inimesets kui ka olukorrast sõltuv, oluline, kuidas olukord näha.

    Testosteroon ja agressiivsus

    B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus . B.Olweus vastavalt eluperioodedele on erinev agressiivsuse soodumus.

    Õpitud agressiivsus

    • Instrumentaalne õppimine: agressiivsuse positiivsed väljundid/ kinnitused
    • Jäljendav õppimine. A. Bandura katsed Bobo nukuga
    • Väheagressiivsed ühiskonnad: isolatsionism, naudingud , pehme rollijaotus
    • Agressiivsus ja rahva elutsükkel. Lev Gumiljovi passionaarsuse hüpotees
    Bandura!
    Katsed: lastele(5-aastastele)näidati filmi, nad tegid seda nukuga, mida filmis nägid.
    Järelikult on aggresiivsus õpitud vanemalt põlvkonnalt.Vatuväide
    Agressiivse käitumise mall , mida pakub meedia, on jäjendamisobjekt.
    Bandura- meedia toodab agresiivsust ja selle aktsepteerimist.
    Teised väidavad, et inimene elab telekat vaadates on vägivaldususe välja! Argument:
    Hitschcook:mõrvad, telekasse ja eraellu ja seeläbi vähendas tänaval vägivalda

    Viktimiseerimine

    • V – rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks
    • Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega
    • Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang , kaitsepositsioon
    • Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast …

    Vikitimiseerimine: normaalseks saab ühes grupis agresiivsus teatud liikmete vastu.
    Ohvrid- eripäraga vt STIGMA ja ründajad liidrid . Ohver hakkab pika aja peale pidama normaalseks olukorraks. Ta arvab , et need on põhjendatud olukorrad!. Käitumisviisi: leppimine , edasisuunamine, grupi vahetumineu
  • Sotsiaalpsühholoogia - Agresiivsus #1 Sotsiaalpsühholoogia - Agresiivsus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor leenu002 Õppematerjali autor
    sotsiaalps. agressiivsuse osa

    Sarnased õppematerjalid

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    69
    odt

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

    Ajaloos mustrid muutunud ­ suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? Norbert Eliase tsiviliseerumisteooria Saksa sotsioloog, alates 1935 Inglismaal 1939 ­ Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda Uurimismeetod ­ mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13- 20 sajand. Läänemaailm. Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt
    30
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

    .. · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 ­ 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 ­ 1947) · K.Lewin ­ SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. nt Lewin ja ta kolleeg jälgisid ettekandjaid, kes mäletasid, mis klientidel maksmata oli, kuid unustasid

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku
    240
    docx

    Sotsaalpsühholoogia konspektid kokku

    .................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and

    Sotsiaalpsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia
    56
    doc

    Sotsiaalpsühholoogia

    sotsialiseerumise käigus. Ajaloos mustrid muutunud ­ suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Avatud maailmas kultuurierinevused põrkuvad. Sallivus kui keskne ellujäämisküsimus. Sotsiaalpsühholoogia aitab? 2. ENESETEADVUS. MINA. IDENTITEET. Eneseteadvus: mõisteaparaat Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people. It organize's past experinece and helps us to recognize and interpret relevant stimuli in the social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast.

    Sotsiaalpsühholoogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun