Johanna Saarnits, 11.d Abort - hea või halb? Tänapäeval on abort väga levinud jututeema. Kuuleme sellest nii hommikustes uudistes kui ka igapäevaselt teistega suheldes ning paljudel on kujunenud tugevad arvamused, mis võivad paljuski erineda. Mis on küsimused või dilemmad abordi teemat käsitledes ja miks ei ole kindlat piiri, kas see on hea või halb? Esimene ja ilmselt levinuim dilemma on selles, kas abort on mõrv. Esimeselt hoobilt ilmselt tundub see tapmisena, sest vahekord on toimunud, munarakk viljastatud ja toimub loote arenemine. Teadusliku poole pealt vaadates on lootel kõik elutunnused olemas, seega on ta elusolend ning ta tapmist võiks lugeda mõrvaks. Vastuväide sellele
3)Sotsikultuurilised 4)Keskonnategurid 5)Poliitilismajanduslikud BIOLOOGILISED TEGURID Tervise edendamine ja säilitamine Haiguste ennetamine PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektuaalne areng (häired, geneetilised häived) Emotsionaalne areng SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sotsiaalne tervis ja sotsiaalne klass (erinevad haigused) Sotsiaalne tervis ja religioon Sotsiaalne tervis ja vaimsus (moraalsed dilemmad) KESKKONNATEGURID Atmosfääriosakesed (orgaanilised aineosakesed, nt. tolm) Valgus (liiga tugev) Müra Riietumine (KT-ri reguleerimine) Ehitised (majapidamine) POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Tervis ja majanduslik seisund Riigi mõju Tervis arengumaades Tervis ja poliitiline aktiivsus (paremad koolitustingimused, tervishoiukeskused) Aitäh tähelepanu eest!
Hellitatud üksiklaste probleem Tänapäeva hiinlased ei soovigi enam rohkem lapsi Ei kaasne otsest kasu keskkonnale Samas on teadmata, mis toimuks Hiinas, kui seda poliitikat poleks rakendatud. Vähem lapsi = suhteliselt suurem jõukus Kaasneb tarbimise kasv, suureneb surve kk- le. Linnastumine Eetilised dilemmad Kas tähtsam on kasu keskkonnale või üksikisikule? Kas Hiina meetmed toovad kaasa reaalse kasu keskkonnale või ainult majandusele? Abort vs tagajärjed? Poisid vs tüdrukud? Kes hoolitseb sellises ühiskonnas vanurite eest? Seisukoht lähtuvalt erinevatest koolkondadest Kohuse-eetika Tagajärje-eetika Vooruse-eetika Kas abort on õige Kas kasulikum on Kas türdukud on tegu
4. Kriiside juhtimine 5. Sõjalised ja välisasjad 6. Sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused 7. Viib seadusi ellu ja juhib igapäevast toimimist. Valitsuse tähtsuse suurenemine: Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuskomisjonide paisumine. Valitsuse domineerimine parlamendi üle(kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess).Suured nõudmised ministritele. Valitsuse dilemmad poliitikakujundajana:sõltumatus või sõltuvus parlamendist, poliitilised soovid või reaalsed võimalused, maksimaalsed muutused või maksimaalne järjepidavus, rõhutamine oma valija mandaadile või laiapõhjalise toetuse tagamine igale kavatsetud lahendusele, erakondade oma näo säilitamine või valitsuse ellujäämine iga hinna eest, valitsuse ja peaministri või erakondade peakontori ülekaal.
mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inimesel on loomulik kalduvus, tajub mõistus a loomulikul viisil heana ning järelikult püüdluse objektidena, nende vastandeid aga halvana ning vältimise objektidena. 2. Kerkivad välja dilemmad, kus me ei saa teha head, ilma et see tooks ühtlasi kaasa halbu tagajärgi. 3. Kuna inimkonna plaani kulub sigimine ja kuna seksuaalsus on vahend selle eesmärgi saavutamiseks, siis on üksnes heteroseksuaalne vahekord moraalselt lubatud. 4. Meile on kõiki vitamiine tarvis õiges kogusesmõned vajavad üht rohkem kui teist kuid
Enroni elu algas 1985. aastal ja firmana tundus ta olevat kui tõusev täht ärimaailmas. 16 aastaga kasvas Enroni vara kümnelt miljardilt kuuekümne viie miljardini. Ja naljakal kombel võttis vaid kakskümmend neli päeva, et pankrotti saavutada. Enroni keerulised finantsaruanded olid aktsionäride ja analüütikute jaoks segadust tekitavad, kuid siiski tuli selline kokkuvarisemine enamuse jaoks suure üllatusena. Kogu Enroni tõusu ja langust saatsid mitmed eetilised dilemmad kui ka illegaalsed teod. Enroni skandaal on siiani suurim avalik pankrott kogu Ameerika Ühendriikide ajaloos. Seda jäädakse alatiseks mäletama kui üht suurimat katastroofilist sündmust finantsmaailmas. 2001. aastal langesid Enroni aktsiad drastiliselt üheksakümne dollari pealt vaid mõne sendini. Enrooni langus algas pärast seda, kui ilmnes, et suur osa kasumist ja tuludest tulenes eriotstarbelistest tehingutest. Enron oli loonud offshore-üksusi, mida kasutati maksude ette
Reziimi teooria · Mõjutatud liberalisemist, realismist ja neoliberalismist · Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib · Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku · Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem. Mida rohkem valime, seda vähem hiljem valida saame.
miski, kes vaid tahavad oma ettekujutust Euroopast edasi arendada ka tõrkuvasse Ida-Euroopasse. Kohati meenutas nende käsitlus Suurt Venda, kellel on oma ideoloogia ja kes proovib seda aeglaselt, vaevumärgatavalt aga kindlalt peale suruda. Teos kujutas irooniliselt mõlemat koolkonda. Teoses olid nad mõlemad põimitud, liikudes ühest piirkonnast teise. Teos oli kaasaegne, mida võib eeldada ka avaldamiskuupäevast. Käsitletud olid kõik tänapäeva dilemmad ja probleemid, nii Eestis kui maailmas laiemalt. Alates globaliseerumisest ja põgenikekriisist, rahvustest, lõpetades väikeasulate väljasuremise ja tulevikuga. Kõikidele probleemidele oli aga vinti peale keeratud, mis tõstis selle justkui tulevikku. Suure huvi tõttu välispoliitika ja ühiskonnateemade vastu oli see väga nauditav teos, sest kirjutas lahti need maailmavaatelised erinevused kahe poole vahel ja andis seeläbi võimaluse samastumiseks
5.Mis on tulemusmõõdik ja tegevusmõõdik? Tulemusmõõdik - näitaja, mida kasutatakse majandustulemuste mõõtmiseks. Tegevusmõõdik 1.Juhtimise kolm vertikaalset tegevust Otsustamine koordineerimine suhtlemine vastutamine 2. Mis on dilemma Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). 3.Mis on polüemma Polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks. 4. Millised tegurid mõjutavad otsustamist? Dilemmad jms, analüüs, eelarvamused, huvide kokkulangemine jms.
jne. Iseloomulik Kristusele. PATRIOTISM (kr patre kodumaa) kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. KOLLEKTIVISM (ld collectivus, colligere koguneda) ühtsustunne, mis vastandub individualismile. Eetiline dilemma Eetiline dilemma on vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel hea ja hea vahel halva ja halva vahel Praktilises elus on tegemist ka ..., kus valikuvõimalusi on rohkem kui kaks. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide huvide vahel. Näiteks: omanike ja töötajate, töötajate ja klientide jne. vahel. Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad 1. Huvide konflikt tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või
alates 20-nenda sajandi keskpaigast. Sellest ajast saati on tõusnud maa keskmine temperatuur umbes 0.75´C ning usutakse, et selline trend jätkub ka tulevikus. Kasvuhoonegaasid on iseenesest vaid gaasid, mis ei lase päikeseenergial Maapealt lahkuda ja ilma milleta oleks elu tegelikult võimatu, sest kui kõik see energia Maalt lahkuks, oleks ilm igasuguse elu jaoks siin planeedil liiga külm. Kuid liiga palju kasvuhoonegaase tähendab, et Maa kuumeneb üle ning meid ohustavad dilemmad nagu kõrbestumine, liikide massiline väljasuremine ja poolustel jää sulamine. Peamiseks põhjuseks, miks kasvuhoone gaaside hulk atmosfääris kiirelt tõuseb, peetakse fossiilkütuste laialdast kasutamist: autoga sõitmine, söeelektrijaamadest pärit elektrienergia, kodu kütmine naftakütustega. Globaalse soojenemise teooria on väga vastuoluline ja paljud teadlased usuvad, et seda ei põhjusta inimene. Planeedi keskmine temperatuur on läbi aegade radikaalselt kõikunud.
o Rühma isolatsioon o Erapooletu juhtimise puudumine o Metoodilisi protseduure nõudvate normide puudumine o Erinevate sotsiaalkihtide liikmete ning ideoloogiate samasus 3. Situatsiooniline kontekst: o Välisohtudest tulenev kõrge pingutus ning lootusetus, et tehakse õige otsus o Hiljutised ebaõnnestumised o Liigsed raskused otsuste vastuvõtmisel o Moraalsed dilemmad Tema teooria seisneb selles, et rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest selle poolest, et seal on kõige suurem tõenäosus, et otsusi võetakse vastu grupimõtlemise reziimis. Ülalnimetatud sümptomite ilmnemine viib lõppude lõpuks grupimõtlemise tendentside ilmnemiseni. Selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid, mis viitavad grupimõtlemisele: Tüüp I: Rühma ümberhindamine 1. Tabamatuse illusioon 2
– Vastu – Toodete paljusus Piirprintsiip: Mida see tähendab? • Kuna otsustame nappuse tingimustes, siis abiks on meetod, mis on seotud “piiriga” • “Piir” on seotud otsuste kaasnevate lisakuludega ja –tuludega toote ühe lisaühiku tarbimisega • Kompromissotsuses piirprintsiibist lähtuvalt tuginetakse piirtulude ja piirkulude ristumispunktile • Ristumispunktis meie heaolu suureneb Ettevõtete dilemmad • Juhtimisotsused ja ressursside nappus • Juhtimisotsused ja kasumimotiiv • Juhtimisotsused ja piirprintsiip Majandusotsuste kolm rühma Majanduse põhivalikud • Mida toota? • Kuidas tuleb hüviseid toota? • Kellele toota? • Kõiki valikuid organiseerib ja koordineerib majandus • Majandus ei seisa lahus inimestest, kes selles osalevad Erinevad majandussüsteemid • Tavamajandus • Käsumajandus • Turumajandus • Segamajandus
teemade ja probleemidega, mis konkreetsele filosoofile huvi pakuvad. See, millest oleneb inimese intelligents, millest omakorda oleneb ka vaimse vabaduse tunnetamine, on liiga laialivalguv teema, et teda pikemalt sisse tuua esseesse, mis otseselt seda teemat ei käsitle. Füüsiline vabadus kui võmalus reaalselt teha kõike, mida teha tahetakse, on võib-olla veelgi päevakajalisem teema, kuna inimesi, keda painavad probleemid ja dilemmad, mis on seotud vaimse vabadusega, on vähem kui neid, kes muretsevad asjade pärast nagu koolikohustus, öine alkoholimüügikeeld ja klassi lõpetamiseks vajalikud 15 ühiskondlikult kasuliku töö tundi. Selle alla käib ka sõnavabadus, vabadus öelda seda, mida ise tahetakse ja mitte moonutatuna, arvestades domineerivaid poliitilisi jõude või muid ideoloogilisi dominante. Kahju on sellest, et
Aga sotsiaalsed riskid tekivad olukorras, kus seksiteenuste turg märgatavalt kasvab ja tekib suurem nõudlus prostituutide järele. Noored naised ja neiud on kõige rohkem ohustatud sihtrühm kui Eestis kasvab järsult huvi seksiäri laienemiseks majanduslikel põhjustel. (Iris Pettai, Ivi Proos, Helve Kase. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut Prostitutsioon Eestis: sotsiaalsed riskid ja majanduslik surve. Tallinn 2003. Kasutatud 17.02. 2016) 2.1 Eetilised dilemmad Prostitutsiooni seaduslik lubamine või mittelubamine on riigiti erinev, kuid debatid seksi müümise ning ostmise üle on kõikjal aktuaalsed. Rakenduslikus eetikas keskendutakse prostitutsiooni teema kahele põhiküsimusele: esiteks, kui eeldame, et prostitutsioon on ühiskonnas ebasoovitav, kas selle seadusega keelamine on piisavalt õigustatud; teiseks, kui prostitutsioon on tõepoolest ebasoovitav, siis kas sellepärast, et seda
,,Ühiskonna hoiakud, ajaloo-uurimine ja juurdepääsupiirangud dokumentidele minevikuperspektiivis, 2005, lk 20 välja ajaloolised sündmused, mis on kujundanud arhiivinduse mõistet ja juurdepääsupiirangute kujunemist Euroopas ja Ameerikas Alates 1970. aastast oli kiiresti edasi arenenud ka privaatsuse mõiste, mis omakorda tõstatas probleemid ja diskussiooni juurdepääsupiirangutest. Arenevas infoühiskonnas laiade elektrooniliste vahendite kasutuselevõtuga tekkinud eetilis-moraalsed dilemmad. Nagu N. Prasad omal ajal postuleerinud on, ei pea arhivaar olema vältimatult truu mitte niivõrd olemasolevale võimule ja tänastele teadlastele. Ta peab olema truu arhivaalidele ja dokumentatsioonile, mõeldes just tulevastele põlvkondadele.4 Juurdepääsupiirangud arhivaalidele tänapäeva Euroopas. 1990. aastate algus tõi vaba juurdepääsu arhiividesse jõudnud dokumentidele, mille peamiseks põhjuseks oli soov pikalt luku taga hoitud arhivaalide avamine ning paraku ei
alles nii hiljuti. Etüüd õppimise ja kogemuse vahemaastikel ,,Inimene, kes teab, see mõistab. Kes mõistab, valitseb iseend ja oma keskkonda ta on vaba. Vaba inimene on teadvel neist viisidest, mis tema vabadust ohustavad, ning loob enesele sõltumatuse ruumi ka ebasoodsates oludes. Vaba olles on inimene vastutusvõimeline." ,,Väärtused kujunevad iga haridusega." Aga millised väärtused? KOOL KUI KASVATUSTEGELIKKUS Kooli humaniseerimise dilemmad ,,Kui meil praegu on jutud kooli humaniseerimisest vaibunud, siis kindlasti mitte seetõttu, et selleks poleks enam põhjust. Pigem on tegu väsimuse, loobumise, muutunud ajavaimuga. Haridusfoorumid ei meenuta humanistlikku kooli, seda lähimineviku lipukirja enam ühegi sõnaga." Autor tunneb muret selle üle, et lisaks materiaalsetele meelepüüdlustele on saanud toodanguliikideks veel iidolid ja müüdid, mis tabavad inimlapsi, enne kui ollakse
libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Samas tundis ta aga pidevalt, nagu oleks midagi puudu. Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad. Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris täpselt oma baltisaksa rollist aru, eriti kui ta kõrvutas end oma vendadega, kellel kõigil paistis eluülesanne justkui olemas olevat. Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat klaasseina. Tsaari ja venelasi ei sallinud ta juba eos. ,,Balti tragöödia" jaguneb kolmeks
mõned erinevused. a) Kohlbergi teooria katab kogu elukaare, kuid Piaget’ teooria räägib vaid lapseeast. d) Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes), Piaget’ oma ühekordne küsitlemine. 4. Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat. a) sooline aspekt => uuriti vaid mehi. b) kultuuriline aspekt => läänelik, autonoomiat pooldav linnaühiskond. c) ealine aspekt => lapsi mittekõnetavad dilemmad. d) arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle. Tegelikult võib arutluskäik (hüpoteetiline, turvalises olukorras) ja reaalne käitumine (kriisisituatsioon, tegelikult probleem käes) väga erineda. 5. Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. Millest see tuleneb? b) soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul)
Selleks, et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. Inimese vastuste põhjal on näha, millisel moraalse arengu etapil inimene asub. (Moral Development and Moral Education: An Overview) Kohlberg peabki inimsuhete põhiregulaatoriks moraalseid norme ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamusega moraalist. (Kera, 2004, 82) Moraalsed dilemmad, mille üle Piaget ja Kohlberg lasid vaielda ei olnud esitatud eeldusel, et neile oleks olemas õige vastus. Pigem on nad kujundatud põhimõttel, et oleks võimalik saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) 4 2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 2.1. Prekonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad
4. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud Situatsioonieetika Eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame. Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi: "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu". Eetilised dilemmad- moraalikonfliktid Olukord, kus tekib vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel. Topelttagajärje doktriin: alati on väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa hea tagajärg, kuid lubatud on teha hea tegu, millega kaasneb halb tagajärg. Eetilise arengu staadiumid: I etapp - prekonventsionaalne tase - inimese eetilised väärtused ära määratletud autoriteedi poolt ja saades aru, mis juhtub või võib juhtuda pärast tegu.
täiskasvanutemaailma valu ja pettumuste eest. Tegelikkuses, kriitika mida Holden pillub teiste pihta on samuti ka ta enda poole. Talle ei meeldi oma nõrkused ning vahest ta käitub nii nagu ta räägib teistest, nagu kuidas teised on pealiskaudsed, võltsid jne. raamatu alguses seisab Holden peamiselt kuristikus, mis eraldab tema lapsepõlve ja täiskasvanuks saamist. Tema suutmatus läbi rääkida need dilemmad viivad ta emotsionaalse kokkukukkumiseni. Ackley- Holdeni ühikanaaber Penceys. Ackley on vinniline, ebakindel poisike halva suuhügieeniga. Ta tihti sajab Holdeni tuppa ning käitub teadmatuses, et Holden tahab teda ära sealt. Holden usub, et suurem osa Ackley jutust on valed ja liialdused. Stradtler- Holdeni ühikakaaslane Penceys. Stradtler on kena, ennasttäis ja populaarne, kuid Holden kutsub teda salajaseks laiskvorstiks, ses suhtes, et ta võib välja paista küll korralik ja
- Eliidi praktika - Külm sõda Kindla probleemi režiimid - Tööliste õigused – migranttöölised - Rassiline diskrimineerimine - Piinamine - Naiste õigused - Laste õigused - Genotsiid - Vähemused - Kadumine Miks inimõigused välispoliitikas siiski figureerivad? Identiteet - Loomismüüdid - Muud ideed Huvid - Julgeolek - Majandus - Inimõigused Inimõiguste dilemmad Sisulised: - Julgeolek: üldiselt tähtsam; lühike vs pikk perspektiiv, Türgi näide - Majandus: kaubandus, arenguabi Muud: - Valivus - Järjepidevus: o Siseriiklik ja väline o Sarnaste olukordade kohtlemine o Moraalne järjepidevus - Eesmärgid – muutus, karistus, siseturg - Efektiivsus – bürokraatia, suured lootused - Koostöö Inimõiguste realiseerimise vahendid - Diplomaatilised
Näit: tarbijasurve - eetilise tarbimise liikumine Avatud maailmas saanud avalik arvamus karmiks jõuks! • Tarbijasurve CSR-le Eetiline tarbimine. Ethical consumerism is buying products and services that are made ethically. This may mean with minimal harm to or exploitation of humans, animals and/or the natural environment Selektiivse tarbimise tagasimõju korporatsioonidele - ühiskonnasurve toodab vastutustunnet! Sotsiaalse vastutuse dilemmad Sotsiaalne vastutus – organisatsiooni keskne hindamisdimensioon. Arenenud firma – vastutustundlik firma. • Lähtepunkt: ühiskonna positiivne hoiak • Vastuolud: kasum vs laiemad huvid, töötajate rahulolu vs ühiskonna positiivne hoiak? • Eetilised ja ebaeetilised tegevusvaldkonnad - vaibakudumine, karusnahad, kaevandus … • Korporatsioonide globaalne vastutus: reaktsioon ühiskonna halvakspanule. Avatus kui mehhanism ja usaldus kui kapital
); 3. mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus. 1.2 Eetika kategooriad 3 Eetika tegeleb peamiselt inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti konfliktide ja huvide temaatikaga. Eetiline dilemma vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: · hea ja halva vahel; · hea ja hea vahel; · halva ja halva vahel. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide, äripartnerite ja omanike, isiklike ja firma, võimu ja firma jne huvide vahel. Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks. Moraalinormid : · HÜPERNORMID: universaalsed. Need normid (n
(Mullins 1993) 4. NB!! Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna olemasoluta ja meeskond omakorda mõjutab liidri käitumist. Kontrollimine 1. Kontrollimise eesmärk 2. Kontrollimise protsess 3. Kontrollimise liigid Otsustamine 1. Otsustamise keerukus 2. Ühe või teise varjandi kasuks otsustamine sealjuures erinevate asjaosaliste huvidega arvestamine 3. Dilemmad, trilemmad, polüemmad Koordineerimine 1. omavahelised kokkulepped 2. otsene juhendamine 3. kehtestatud standardid Suhtlemine 1. Saavutada tegevus või käitumine 2. Ühise tegevuse organiseerimine 3. Teiste inimeste mõistmine 4. Vastastikune motiveerimine 2. Kuidas erinevad strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine? Näitajad
Kohlbergi uurimus oli longituud-uurimus (samu uuritavaid küsitleti uuesti teatud aja möödudes, Piaget' oma ühekordne küsitlemine Kohlbergi kõlbelise/moraalse arengu teooria kohta on tehtud mitmesugust kriitikat: sooline kallutatus- küsitleti ainult mehi viimased staadiumiteni ei pruugita jõuda (5. ja 6.) ei arvestatud erinevate kultuuridega ealine aspekt- lipsi mittekõnetavad dilemmad arutluskäigust lähtuv järeldamine kõlbelise/moraalse arengu üle- tegelikult võib arutluskäik ja reaalne käitumine erineda Paljud uurimused on näidanud, et tüdrukud on prosotsiaalsemad kui poisid. See tuleneb: soostereotüüpne suhtumine (et tüdrukute puhul on selline käitumine soovitavam ja loomulikum kui poiste puhul) eakaaslaste surve (prosotsiaalset käitumist ei peeta kaaslaste poolt "mehelikuks") Kõlbeline areng: moraali, eetilise käitumise areng
kasutades, sarnasuse-kontrasti alusel Fragmentaarsed näidendid, mille osade vahel pole ei põhjuslikku ega ajalist seost. Pealtnäha suvaliselt reastatud lõikude assotsiatiivne seostamine kuulub vaataja-lugeja tõlgendustegevusse. Dramaatikas võibki rääkida nelja tüüpi konfliktist: · erinevate tegelaste konflikt, · erinevate ideede konflikt, · tegelase sisekonflikt, tegelase hingelised vastuolud, mõistuse ja tunnete võitlus, moraalsed dilemmad jms. · kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste konflikt. Lavastaja ülesanded: · Teksti, näidendi valimine. · Töö tekstiga: lühendamine, analüüs, interpretatsioon. · Näitlejate valimine ja rollijaotus. · Proovide läbiviimine. · Töö näitlejaga rolli loomisel. · Trupi ning kunstniku, heli- ja valguskujundaja jt · töö koordineerimine. · Lavastusliku terviku loomine. · Suhtlemine meediaga. Teatriruumi konstitueerib jagunemine lavaks ja saaliks
.........................15 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on analüüsida ravimifirma Merck Shape & Dohme poolt korraldatud koolitust. Töö esimeses osa kirjeldatakse antud juhtumit, kus tuuakse välja olulisemad faktid ja ajaline kulg ning loetletakse võimalikud võtmeisikud ja huvigrupid, kes on otseselt või kaudselt seotud juhtumiga. Töö teises osas püsitakse probleem ning esitatakse küsimused ja eetilisi dilemmad juhtumi osas. Kolmandas osas analüüsitakse juhtumit lähtuvalt juriidilisest poolest ning analüüsitakse kasutades erinevaid eetika printsiipe ja abijuhiseid. Töö viimases osas põhjendatakse eetilist valikut ja tekkinud tagajärgi ja esitatakse antud töö autorite seisukohad. Valitud teema on aktulaane just eelkõige seetõttu, et tegemist on nn. püsiva nähtusega meditsiinimaastikul, mille osas on tekkinud vastakaid arvamusi ning tänu meedia survele omab
Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma olukord, kus tuleb teha keeruline valik kahe võrdselt ahvatleva või soovimatu valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud
Eripedagoogi vastutus ühiskonna ees tähendab hoidumist professionaalile sobimatust käitumisest, osalemist sotsiaal- ja hariduspoliitikas. LOE ÜLE: Õpetajate maailmaorganisatsiooni Education International kutse-eetika deklaratsioon! 6.Eripedagoogika eetika: Eripedagoogika kui professiooni kujunemine. Eripedagoog kui professiooni esindaja. Eripedagoog kui ekspert. Eetilised probleemid eripedagoogikas: võrdsete võimaluste loomine; integreerimisesegregeerimise dilemmad. Inimestega (sh laste ja puudega inimestega) tehtava uurimistöö eetilised põhimõtted.
arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Postmodernistlik eetika tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emmakumma käitumisviisi vahel. Päevastpäeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist. Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui: · ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel
· mõttemudelid – liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust (probleemideta suhtlemine) · ühise visiooni loomine – kindlustab töötajate pühendumise pikemaks ajaks · meeskondlik õppimine (Riina-R.) 24) 1) Eetiline dilemma on … Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). (Liisa) Planeerimine 25) Kirjeldage enda valitud organisatsiooni näitel strateegilise, taktikalise ja operatiivse planeerimise olemust. Strateegiline planeerimine määrab organisatsiooni põhieesmärgid ning rakendused, kuidas neid saavutatakse – annab organisatsioonile põhisuuna
Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? Avalike suhete osakond on sageli organisatsiooni eetiline süda: sise- ja väliskommunikatsioon, kriiside lahendamine, organisatsiooni põhiväärtuste, missiooni, strateegiate, visioonide sõnastamine. Suhtekorraldajad peavad sageli leidma lahendused eetilistele dilemmadele. Looma ja tagama usalduse eri tasanditel (juhttöötaja, töötaja-töötaja, organisatsioon-avalikkus). Eetilised dilemmad tekivad siis, kui erinevad väärtused ja kohustused (nt ausus ja lojaalsus) või eri osapoolte (tööandja, kliendid, avalik huvi) suhtes olevad kohustused satuvad konflikti. Avalikkuse huvi satub konflikti teiste eetiliste väärtustega nagu inimväärikus, tõde, autonoomia, õiglus. Ajakirjanikel võib oma töös tekkida olukordi, kus informatsioon on allikale kui inimesele kahjulik, rikub tema väärikust, on konfidentsiaalne või tekitab huvide konflikte, kuid on samal
palócok (15 novelli) Head palootsid ilmumine: · 1881-1900: iroonilised, anekdootlikud lühiromaanid ja pikemad novellid · Realism romantism loomulik, otsene, kõnekeelne, anekdootlik stiil · teemad elu ilust ja sügavusest, samas ka oma ajastu probleemid, kuigi ta püüdis vältida kirjutamast traagilistest vastuoludest · realism: tõetruu kujutus maastikust, inimestest, hingevalud ja moraalsed dilemmad, iroonia ja huumor .romantism: ootamatud pöörded, veidrikud, ebausklikus, balaadide maailm, liialdused, idealiseeritud naistegelased Mõjutatud sellest, et kirjanik nägi ungari rahva tulevikku üha tumedamates värvides · enesekesksus, võimuiha: kodanikud ja aadlid sama moodi ühiskonnakriitika Gyula Reviczky · kasulaps isa ei võta oma nimele, pärandit ei ole, vaesus pettumused armastuses (Emma Bakalovich, kuulus ungari näitlejanna Mari Jászai)
Prantsusmaal: väga tugevalt etatistlik, lojaalsuse kasvataja. Benelux: sektorite partnerlus, pragmaatiline. Põhjamaad: egalitaarne, sotsiaalne sidustaja. USAs: föderaalne huvi vaid tõrjutute toetamise osas (rassismi vastu, tasuta toiduabi, hiljem saavutustaseme ühtlustamine) 21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõimega. Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching. Heaolurežiimid ja haridus: peamised dilemmad? Kas hariduspoliitika on sotsiaalpoliitika? Haridus- ja sotsiaalkulutuste vahe: kas teineteist täiendavad või asendavad kulud? Kas riikide „režiimid“ peavad paika ka hariduses? Hariduse režiimid: Sotsiaaldemokraatlik hariduse korraldus: kõrge avaliku sektori hariduskulutuste tase, erakulutused madalad. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes hea tulemus. Kutsehariduse kõrge tase
Kontrollimehhanismid ja nende mõju töökäitumisele. 30. Juhtimisvead ja nende vältimise võimlaused. Töötajatele ebaselged firma eesmärgid ja väärtused, arusaamatud tööalased rollid, ebaselged prioriteedid, pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud tööülesanded, mittepiisav tunnustamine, mitteturvaline töökeskkond. 31. Eetiline juhtimine, eetika printsiibid ja eetilised dilemmad. Eetilised printsiibid Väärtused ja normid millega indiviid end seob, muutuvad isiksuslikeks suhtlemisraamideks. Eetilised printsiibid juhivad meid probleemsetes olukordades. Nad motiveerivad inimest käitumise, elu eesmärkide ja elustiili valikul, võimaldavad anda hinnanguid. Vastastikused kohustused üldiste väärtuste ja normide suhtes tekitavad grupisolidaar- suse ja kollektiivse teo. Väärtuste puudumine viib võõrandumisele,
altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha PS Gymn 9 ptMoraalne areng Kohlberg morallsed dilemmad Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. Õigesti tegi? · 1.staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) · 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) · 3
KÕLBLUSÕPETUS Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) : Ludwig Wittgenstein (austerlane, 1889-1951): keelefilosoof 1. EETILINE TEADMINE sügavalt subjektiivne. Eetika kuulub inimeseks olemise juurde. Eetika inimteadvuse pürgimus. 2. Eetika ristiisa ARISTOTELES (384-332 eKr): eetika tuumaks: filosoofilised arutelud: Inimene arutledes elu, väärtuste üle loob iseennast. ÜKSIKJUHTUMIST ALUSTADES JÕUTAKSE ÜLDISTUSENI. 3. EETIKA PROBLEEMISTIK: Elulised dilemmad: emb-kumb?! 4. MÕISTETE MORAAL ja EETIKA GENEES Tähenduslik muutus: EETIKA VANA-KREEKA päritolu ethos: asupaik, Hiljem: mingi püsinähtuse olemus: inimkarakter; kindel käitumistava EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e. nende loomusest. HERAKLEITOS (520-460) eetika: inimese loomus, elulaad või krakter. ARISTOTELES (384-322 eKr) moodustas eetika omadussõnast eetoslik e. eetiline (ethicos) Eetikateadus- ja teooria algab Aristotelesest. Kolm raamatut voorustest
Väärtushinnangutes, suhtumises, vamsuses, moraalis Org. kultuuri tunnused : Kultuur on antud org. ainuomane, iseloomulik Suhteliselt stabiilne, muutudes tavaliselt aeglaselt Pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu Terviklik, ühendades org üksikosi Liikmete poolt heakskiidetud Peegeldab tippjuhtkonda 6. millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist? Eetika on üldtunnustatud kõlblusnorm. Juhieetika avaldusb otsustamisprotsessis, kui tekivad eetilised dilemmad- kuidas koheldakse töötajaid või kuidas koheldakse kliente, konkurente, partnereid, aktsionäre. Hea ja halva , õige ja vale vahel valimine. Juhi eetikat mõjutavad 5 liiki tegurid; tema moraalne arengutase, individuaalsed iseärasused, org struktuurilised iseärasused, org kultuur ja eetika surve. Moraalne arengutase võib olla: mõjutatud ainult hirmust vahelejäämise ees või isiklikust kasust, mõjutatud teiste ootustest (püüab täita tavapäraseid kohustusi
Meetodina kasutati enamasti nn pluss üks lähenemist, kus kõlbelisi arutlusi püüti korraldada astme võrra kõrgemal laste tegelikust kõlbelise otsustuse arengutasemest. Teine metoodika e õiglase ühiskonna metoodika. See toetub nii kõlbeliste dilemmade lahendamisele klassidiskussioonides kui ka õpilaste kehtestatavatele demokraatlikele elunormidele, mida kasutatakse klassielu korraldamisel. 21. Nende metoodikate voorused ja puudused. +1 meetodi kriitika: kõlbelised dilemmad jäid lastele elukaugeteks; lapsed said jutust teisiti aru, kui loo autor oli seda plaaninud. Õiglase ühiskonna meetodi kriitika: juba varem ka kasutatud (nt Summerhilli kool). Voorused: töötavad, kui õigesti kasutada, kõik meetodid v.a väärtuste selgitamine. 22. Õpilaste füüsiline areng ning soolised ja individuaalsed erinevused selles. Noorukite füüsilisel arengul mõju nende enesekontseptsiooni kujunemisele. Kui õpilase füüsiline, vaimne ja
Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, on tagajärjepõhine eetika,mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); • Utilitaristlik kaalutlemine: – Parim tulemus võimalikult paljudele. – Üksikud võivad saada kannatada; see on vajalik hind suurema hüve tarvis. 8 7. Väärtuste konfliktid ja dilemmad ajakirjanduseetika koodeki baasil. Koodeksite lugemine. Esimene on mõni kommunikatsioonieetikaga seonduv koodeks, teine konkreetselt ajakirjanduseetika kohta. 8. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil). Sotsiaalne vastutus. Moraalne vastutus on kirjas eetikakoodeksites. Ajakirjanik vastutab oma loo eest kogu ühiskonna ees. Ajakirjandusväljaanne aga selle eest, et ei ilmuks väär ja ebamoraalne lugu.
Bismarcki pooldajad: - Rahvusliberaalid (Uued Liberaalid) - Saksa Riigipartei (Vabad Konservatiivid, ettevõtjad) - Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud) - Preisimaa keskne - Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei) Bismarcki vastased: - Progressiivne Partei (vanad konservatiivid) - Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid) - Sotsiaaldemokraadid, kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid - Vähemusrahvuste parteid Keiserliku Saksamaa dilemmad Keisririik, kui Saksamaa õitsenguaeg; Weimari riigi vastuseis. Sealt ka Hitleri III Reich, kes ei tunnistanud Weimari Vabariiki. Moodsa demokraatia viiside arengu algused, kuid küpseks nad ei jõudnudki enne keisririigi lagunemist saada Keisririik, kui sissejuhatus natsismile. Keisririik kui konservatismi, vägivalla, rassismi tekkeperiood, mis lõpuks viis välja natsismi kujunemiseni. Suhtumine Weimari riiki parem, kui keisririik. Peale Külma sõda
Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid) Sotsiaalseid kohustusi sõnastavad ehk väljapoole suunatud (deklareeritakse, milliseid kohustusi ühiskonna ees võetakse). Eetikakoodeks on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel või õigete käitumisviiside valikul. Väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks Ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste jagamise alusel Puuduliku regulatsiooni täiendamiseks Avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu Eetilised dilemmad (väärtused võivad sattuda konflikti, nt konfidentsiaalsus ja elu, lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste
mõjutamine), seetõttu toimib vanemate laste õpetus paremini, sest nad pole nii autoriteetsed, kuid piisavalt autoriteetsed ◦ internalisatsioon- reegel muutub lapsele omaks moraalne areng ◦ Piaget uurimused mängureeglitest, eri olukordadest – lapsed teevad vahet kas paha tegu oli kogemata või tahtlikult ja kogemata tekitatud kahju on parem, isegi kui kahju on suurem ◦ Kohlberg – moraalsed dilemmad ▪ kas apteeki siise murdnud mees, kes päästis sellega oma naise elu, tegi õigesti? Jah, sest inimelu on suurem väärtus kui materiaalsed väärtused. Samuti on loos toodud, et pakkus muud alternatiivi, kuid apteeker sellega ei nõustunud ▪ vastuste põhjal 3 staadiumit: 1. prekonventsionaalne – ◦ tagajärgedele keskendumine ◦ tegija vajadustele keskendumine 2. konventsionaalne
kohustuste ja "kodanikukohustustega". Juhtimisel kaasneb lisaks majanduslikule alati ka sotsiaalne aspekt ja juht peab tegema valikuid (kompromiss, hoiduda võimuliialdustest). Kasum vs sotsiaalselt hea käitumine. 11.4 Milles seisneb eetiline dilemma juhtimises? Polülemma? Eetiline dilemma on olukord, kus inimesel tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või isegi illegaalne. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel; hea ja hea vahel; halva ja halva vahel (omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks 12. Uued juhtimismoed 12.1 Selgita tasakaalus tulemuskaardi olemust
organisatsiooni arendamine, käitumine viisil nagu käituvad vooruslikud inimesed, püüdlemine täiuslikkuse poole. · Hoolimise eetika (C. Gilligan) - vaadatakse (peetakse oluliseks) isiklikke suhteid ja teistest hoolimist, teise perspektiivi lisamine. · Post-modernistlik eetika - tähelepanu pööratakse diskussioonidele, koostööle selleks et leida, saavutada sobiv tulemus, vaadatakse osaliste omavahelisi suhteid. Eetilised dilemmad Dilemma on raske valik emma-kumma käitumisviisi vahel. Päevast-päeva lahendamist nõudvad tõsielulised situatsioonid, tekkinud konfliktid, tekitavad sagedasti just eetilisi dilemmasid. Tihti võivad eeldada eetiliste dilemmade mõlemad lahendid ka moraaliseisukohalt lubamatut käitumist. Eetilised konfliktid on tõenäolised tekkima kui: · ilmneb märgatav konflikt erinevate huvide vahel · lahendi alternatiivid on võrdselt õigustatavad
Eetika suhtlemisel • Hippokratese vanne – eetikavanne, mille annavad arstid • Põhiprintsiibid: valdkonnaülesed (Colero, 2014) Objektiivsus, avatus, hoolimine, austus, vastutus, kahju vältimine, seaduslikkus, ebaõigest keeldumine • Eesti Psühholoogide liit – EPL-i liikme eetilised nõuded. - http://www.epl.org.ee/wb/pages/eetika.php Millised on tavasuhtlemise eetilised nõuded? Ausus, viisakus, heatahtlikkus, tähelepanelikkus, tolerantsus, lugupidamine, JNE: Mõned eetilised dilemmad 21.sajandi psühholoogias (Koocher, 2007) - Teenuste liikumine elektrooniliseks (nn. Telepsühholoogia; „tele“ kreeka keeles „distantsilt“) Kas nõustamine saab olla mitte näost-näkku toimiv? - Eetiliste kohustuste laiendamine indiviididele, gruppidele, ühiskonnale laiemalt. Ühiskond laiemalt eeldab eetilist olekut rohkem. - Psühhiaatria kui eriala kiire muutumine. Muutunud ravimikeskseks, minetanud teraapilise poole.
kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud, kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus Carol Gilligan (1936-...) Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused naistel olulised suhted; meestel põhimõtted Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista Tema uuris naiste moraalset käitumist: Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - moraalsed kaalutlused tekivad ainult siis kui enesega on mingi konflikt
Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed Järelintervjuu: eneseõigustused Järeleandlikkus Järele andmine otsesele survele/mõjule/soovile Järeleandlikkuse saavutamise viisid "Efektid" jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele Klassika: Stanley Milgram'i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus Vabatahtlik laboratooriumisse Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel
annaabi.ee 
