Moraalobjektivismi põhjendamine (0)

1 Hindamata

I ÜLESANNE
1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem.
Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid.
2. Väited

1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides :kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises.

Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne , ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe.

Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusega-arusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär.

Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks.
3. Argumendid

Kõik need asjad, millele inimesel on loomulik kalduvus, tajub mõistus a loomulikul viisil heana ning järelikult püüdluse objektidena, nende vastandeid aga halvana ning vältimise objektidena.

Kerkivad välja dilemmad, kus me ei saa teha head, ilma et see tooks ühtlasi kaasa halbu tagajärgi.

Kuna inimkonna plaani kulub sigimine ja kuna seksuaalsus on vahend selle eesmärgi saavutamiseks, siis on üksnes heteroseksuaalne vahekord moraalselt lubatud.

Meile on kõiki vitamiine tarvis õiges koguses-mõned vajavad üht rohkem kui teist- kuid toitumisdieeti määrates ei pea me esitama retsepte,konkreetseid toite,toitumiskohti ega kulinaarseid harjumusi.
4. Mõisted
Topeltjärgne doktriin- teooria, mis annab mugava algoritmi kõigi moraalidipuutide lahendamiseks,kus teol on kaks tagajärge, üks hea ja teine halb.
6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata?
Ei ole suurt kriitikat autori suhes, sest toodud argumentid rahuldavad uurimisprobleemi.
7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks?
Kokkuvõttes autor kirjutas, et meie ise otsustamise, mis on õige mis on vale, aga mis teha nende inimestega kes otsustavad ,et teisele inimesele liiga tegemine on õige? Kas nendel on siis õigus teha seda , kuna autori arvates iga inimene ise otsustab.
II ÜLESANNE
Lühiarutlus teemal: milline tekstis tutvustatud positsioonidest (absolutism, objektivism, relativism) on kõige veenvam ning miks?
Mina valiksin omale,et mitte kõige veenvam vaid kõige moraalsem on absolutism. Ma võin väidata seda sellepärast, et tänapäevases ebamoraalses maailmas inimestel on vaja uskuda Jumalasse kuna temalt (tema õpetusest) tulenevad moraalnormid aitavad inimestel käituda ausalt , jälgides moraalseid norme, aga mõningates situatsioonides käitudes nii nagu on ettekirjutadut paneb teeb meie elu ohustamaks. Näide mis oli toodud tekstis (abort) väljendab seda nõrka külje. Kõikidel kolmel positsioonil on tugevamaid kui ka nõrkamaid külgi.Aga arvan siiski, et kõige veenvam positsioon on objektivism kuna see on väga tihedalt seotud inimese kui isikuga. Inimest kui isikut ei tohi keegi alandama, austada üksikisiku õigusi. Kui iga isik austaks teist isikut siis moraalsete normidega maailmas kõik peaks püsima paika.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 2 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MissWannaBe Õppematerjali autor

objektivism nõrka uurimisprobleem Moraalobjektivismi põhjendamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus eetikasse

kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe: On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Näiteks: on moraalselt väär piinata inimesi lõbu pärast.

Eetika

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

117

docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk