50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anxkonx
Õppematerjali autor
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL Referaat Juhendaja: Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS............................................................................................................................... JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD EUROOPAS.........................................
sätestas riigiasutuste asjaajamise korra. Eraldi ptk arhiividest, millest olulisem nägi ette arhiivide loomise ning sõnastas põhimõtte, et kõik lõpetatud dokumendid tuleb 3 aasta jooksul kantseleist allkirja vastu arhiivi anda. 1728. a ukaasiga tuli kõikidesse kubermangudesse luua arhiivid ja ehitada kivist arhiivihoidlad. 1736. a ukaasiga nõuti, et kõikidele vanadele arhiividele tuleb koostada nimistud. Seoses pidevate reformidega ning vanade ametiasutuste likvideerimisega tekkis Venemaal massiliselt peremeheta dokumente. Selle tulemusena tekkis rida ametkondlikke ja spetsiali- seeritud arhiive, mis on läbi sajandite vene arhiivide eripäraks. Venemaal ei tekkinud terviklikku riigiarhiivi, seal eksisteeris rida väikseid, salastatud ja omanäolisi arhiive. 1768. a ukaasiga arhiivide kohta pandi paika ka kutsenõuded arhivaarile, milles oli kirjas vana (Ranke eelne) saksa põhimõte, et arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega. Arhiivid
2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema
Rahvusarhiivi põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiivi põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale
7.2.11 Dokumentide loetelu vormistamine 57 7.3 Dokumentide loetelu juurutamine 57 7.3.1 Üldist 57 7.3.2 Kehtestamine 58 7.3.3 Ajakohastamine 58 8 Arhivaalide loetelu 60 8.1 Üldist 60 8.2 Arhivaalide loetelu väljatöötamine 61 8.2.1 Haldusdokumentide esitamine arhivaalide loetelus 61 8.2.2 Audiovisuaalsete arhivaalide esitamine arhivaalide loetelus 67 8
või on kasutuspiirangute tõttu uurijatele kättesaamatud. Nagu teistegi ajalooallikate puhul, määrab mälestuste allikaväärtuse usaldusväärsus, mida tuleb allikakriitiliste meetoditega kontrollida, kuna tõsiasjade väänamine kas sihilikult või tahtmatult on mälestustes üsna tavaline.16 Perioodika Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15. sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16. sajandil. Esimesed ajalehed Liivi- ja Eestimaa kubermangudes hakkasid ilmuma 17. sajandi lõpul. Trükiväljaannete ühiskondlik tähtsus kasvas eriti valgustusajal 18. sajandil, infovahendajast sai ühtlasi ka propagandavahend ja masside mobiliseerimise abinõu. Esimene Eestikeelne ajakiri Lühhike õppetus...ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi ilmavalgust 1806. Aastal Venekeelne ajakirjandus tekkis Eestis 19
AI 1947-50 Richard Kleis 1950-51 Gustav Naan – jõuline sovetiseerimisprotsess, üdini stalinistlik ajalookäsitlus. Enne seda oli päevakorral eesti ajaloo õpiku koostamine jms, mitte ENSV ajalugu. Hiljem tegutseb kosmoloogiavallas, muretseb iibeküsimuste üle; pidi koostama 2 eesti ajaloo üldkäsitlust: 1 üheköiteline ja 1 kolmeköiteline. 1952. aastal avaldatu „Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani)“ 1951-68 Viktor Maamägi – ajaloolase haridusega, kuid õppinud Venemaal. Tema juhtimisel koostatakse 1950-60ndatel aastatel ajaloo üldkäsitlused. Lahkus ametikohalt, kui valiti TA liikmeks. 1968-74 Juhan Kahk – vanemat perioodi uurinud silmapaistev ajaloolane. Lahkub, kui TA liikmeks valitakse. 1974-84 Karl Siilivask – koostas keskkoolile mõeldud ajalooõpiku, koostamisega alustati juba 1945. a, kuid avaldamisluba saadi 1958. a detsembris. 1984-90 Raimo Pullat – pöörab suurt tähelepanu oktoobrijärgsele perioodile. Akadeemiasse ei saanud. Pidi
Publitsist ja kirjanik. Rahvuslust ja ajalookirjutamist mõjutanud. J. Undusk ,,Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu" Keel ja Kirjandus 1997/11-12. Merkel kohalikust pastoraadist, õppinud Riia Toomkoolis, Leipzigis. Kõmuline raamat 1796 ,,Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophisches Jahrhunderts", seal pärisorjuse olukorra kirjeldus, süüdistab kehtestamises omakasupüüdlikke ristirüütleid. Publitsistlik teos, pole ajalooga palju sidet. Autori nime Euroopas tuntud Liivimaa esiajast 1798-1799 ,,Die Vorzeit Lieflands, Ein Denkmal des Pfaffen und Rittergeistes" I-II. Tombach tülkis 1909 ,,Liivimaa esiaeg". 1820 ,,Die freien LEtten und Esthen", lasi lahti müüdi helgest eestlaste ja lätlaste vabaduse ajast. J. C. Petri (1762-1851) kirjeldab siinseid olusid, 1802 ,,Ehstland und die Ehsten". Veel löövamas stiilis eestlaste kuldsest ajast kui Merkel lätlaste kohta kirjutas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid