"Kuristik Rukkis" kokkuvõte (0)

Kuristik rukkis

Kokkuvõte

Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta , kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid , mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane.
Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand.
Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater. Stradlater veedab oma õhtu Jane Gallagheriga. Ta on üks tüdruk, kellega Holden vanasti käis ja keda ta siiamaani imetles. Rääkimise keskel Holden muutub närviliseks, sest Stradtler viis Jane-i kohtingule. Kui Stradtler saabub tagasi Holden küsib otsekoheselt , kas ta proovis temaga seksida . Stradtler narrib Holdenit, kes aga on nüüd maruvihane ja ründab Stradtlerit. Stradtler surub Holdeni vastu maad ja lööb teda. Holden saab aru, et tal on kopp ees Penceyst ja lahkub kolm päeva varem Manhattanile, ööbib hotellis ning ie ütle oma vanematele, et ta on tagasi.
Teel New Yorki , kohtub ta rongis ühe koolikaaslase emaga. Kuigi ta mõtleb, et see koolikaaslane on puhas värdjas, räägib ta emale väljamõeldud lugusid, kuidas ta poeg on nii häbelik ja respekteeritud koolis. Kui ta saabub rongijaama ( Penn Station) , kõnnib ta taksofoni juurde ja mõtleb, et helistab paljudele inimestele kuid erinevatel põhjustel ta ei tee seda. Ta võtab takso ja küsib taksojuhilt, kuhu kõik pardid Central Parkis kaovad, kui tiigid on jääs, kuid tema küsimus ärritab taksojuhti. Holden sõidab Edmont hotelli, kus ta ööbib.
Oma hotellitoast, aknast välja vaadates näeb ta kõrvalmaja. Ta vaatleb meest, kes paneb endale jalga siidist sukad , kõrged kontsad , rinnahoidja, korseti ja õhtukleidi. Teises toas näeb ta aga meest ja naist, kes kordamööda võtavad lonksu alkoholi, sülitavad seda teineteisele näkku ja siis naeravad hüsteeriliselt. Ta tõlgendab paari käitumist, kui eelmängu ja on erutatud kui ka pahane selle peale. Pärast paari suitsu suitsetamist , hellistab ta Faith Cavendish-ile, naisele, keda ta pole kunagi näinud, kuid kelle number tal on alles tänu ühele tuttavala Princeton-ist (Princeton oli üks kool, kus ta samuti visati välja). Holden tuletab meelde, et ta oli kuulnud , kuidas Faith on strippar ja usub, et suudab teda veenda, et nad seksiksid. Ta helistab talle ning kuigi naine tundub esialgu pahane, et talle on helistatud nii hilisel kellaajal ja veel võõras ka, siis hiljem ta ikka soovitab, et nad kohtuksid homme. Holden ei taha nii kaua oodata ning katkestab kõne ilma, et mingisugune kohting oleks korraldatud.
Holden läheb alla baari nimega Lavender Room , ning istub laudu, kuid kelner mõistab, et tegu on alaealisega ja keeldub talle toomast alkoholi. Holden flirdib kolme naisega, kes on nii mõõdukalt oma 30ndates. Tundub, et nad pole siitkandist ja on peamiselt huvitunud näha kuulsusi. Siiski, Holden tantsib nendega ja tunneb et ta on ’poolenisti armunud’ blondi, sest too tantsib nii hästi. Pärast narrides nende vanust, naised lahkuvad jättes talle arve maksta.
Kõndides välja fuajeesse, hakkab ta mõtlema Jane Gallagheri peale ning talle tuleb meelde, kuidas ta teda tundma õppis. Nad kohtusid suvevaheajal Maine-is, mängisid golfi ja kabet ja hoidsid käest kinni kui nad käisid kinos. Ühel õhtupoolikul, kui nad mängisid kabet, ta kasuisa tuli välja verandale, kus nad mängisid ja kui ta lahkus hakkas Jane nutma. Holden istus ta kõrvale ja suudles ta nägu, kuid Jane ei lasnud tal suudelda huultele. See oli ainuke intiimne kontakt,mis neil oli.
Holden lahkub Edmontist ja võtab takso, et sõida Ernie jazzi klubisse, mis asub Greenwich Village -is. Jällegi, ta küsib taksojuhilt, kas too teab, kuhu pardid lähevad ja too taksojuht läheb rohkem närvi kui eelmine . Holden istub üksi klubis ja vaatleb inimesi põlgusega. Ta jookseb kokku Lillian Simmons-iga, oma vanema venna endise tüdrukuga, kes kutsub ta oma lauda, kus istub ka tema kohtingukaaslane. Holden ütleb, et peab kellegagi kokku saama, lahkub ning kõnnib tagasi Edmonti.
Maurice, liftisaatja Edmontis, pakub talle prostituuti 5 dollari eest ja Holden nõustub. Noor naine, kes nimetab end Sunny -ks saabub ta ukse taha. Ta võtab oma kleidi ära, kuid Holden hakkab tundma tiba imelikult ja proovib temaga hoopis vestelda . Holden väidab, et tal just oli selgroo operatsioon ja ei ole veel päris terve, et seksida, kuid pakub talle raha siiski. Tüdruk istub talle sülle ja hakkab rääkima sellist eel-seksi juttu , kuid Holden nõuab, et ta maksaks talle raha ära ja, et too lahkuks ta toast. Sunny tuleb tagasi Maurice-iga, kes nõuab lisa 5 dollarit talt. Kui Holden keeldub maksmast, lööb Maurice teda kõhtu ja jätab ta põrandale vedelema, kui Sunny võtab ta rahakotist 5 dollarit. Holden läheb voodisse.
Ta ärkab kell 10, on pühapäev. Ta helistab Sally Hayes -ile, ühele atraktiivsele tüdrukule, kellega ta semmis minevikus. Nad lepivad kokku pärastlõunasele teatrivisiidile Broadwayl. Ta sööb hommikust ühes võileivabaaris, kus ta kohtab kahte nunna . Nad räägivad Romeost ja Juliast. Ta annab nunnadele 10 dollarit. Ta proovib helistada Jane Gallagherile, kuid tema ema võtab hoopis vastu ning Holden paneb kõne ära. Ta võtab takso, et sõita Central Parki, kus ta loodab kohata oma noorimat õde Phoebe -it, kuid teda pole seal. Ta aitab oma õe klassikaaslasel pinguldada skeidipaelu ning too ütleb, et ta võib oma õde märgata Loodusmuuseumis ( Museum of Natural History). Kuigi ta teab, et Phoebe klass ei oleks seal pühapäeval läheb ta sinna ikka. Kui ta jõuab sinna otsustab mitte siseneda ning võtab selle asemel takso, et sõida Biltmore hotelli, et kohtuda Sallyga.
Holden ja Sally lähevad teatrisse ja Holdenit ärritab see, et Sally räägib ühe poisiga, keda ta teab Andoverist. Sally soovitusel lähevad nad Radio Citysse, et uisutada. Nad mõlemad sõidavad suhteliselt halvasti ning otsustavad hoopis laua võtta seal. Holden üritab Sallyle rääkida, mis ta oli õnnetu koolis, ning isegi innustab teda ära jooksma koos temaga Massachusettsisse või Vermonti ja elada vagunis. Kui tõüdruk keeldub, kutsub Holden teda üheks pinnuks perses ning naerab ta üle kui Sally muutub vihaseks. Tüdruk keeldub kuulamast Holdeni vabandusi ja lahkub.
Holden helistab jälle Jane-ile, kuid keegi ei võta vastu. Ta helitab Carl Luce -le, noormees kes oli Holdeni nõuandja Whooton koolis ning kes nüüd on õpilane Columbia ülikoolis. Luce lepib kokku ühele dringile pärast õhtusööki. Et aega maha lüüa läheb Holden kinno. Holden ja Luce kohtuvad Wickeri baaris Setoni Hotellis. Whootonis rääkis Luce suhteliselt avameelselt seksist ning Holden üritab ta uuesti rääkima panna sellest. Luce-i ärritab Holdeni lapsikud märkused homoseksuaalide kohta ning Luce hiinlasest tüdruksõbra üle. Luce vabandab ja ütleb, et ta peab kuskile minema. Holden jätkab oma viski joomist ning kuulab pianisti ja lauljannat.
Päris täis olles, helistab Holden Sallyle ning vatrab nende jõuluõhtu plaanide üle. Siis ta läheb Central Parki, tiigi äärde kus ta väiksena vaatas parte . Selle koha üles leidmine võtab tal aega ning kui ta selle lõpuks üles leiab on tal väga külm. Ta otsustab hiilida oma korterisse, et äratada ome õde üles. Ta tunnistab Phoebe-ile, et ta visati koolist välja. See teeb Phoebe-i väga kurjaks. Kui Holden üritab selgitada, miks talle see kool ei meeldi süüdistab Phoebe teda mitte milleski meeldimises. Holden räägib oma unistusest olla püüdja kuristikus täis rukkist. Isik, kes püüab väikseid lapsi, kui nad on alla kukkumas kuristikust. Phoebe ütleb talle, et ta on valesti meelde jätnud selle luuletuse , kust ta selle pildi on endale pähe võtnud: Robert Burn’si luuletus ütleb: „kui keha kohtub keha, tulles läbi rukki,“ mitte „püüab keha“.
Holden helistab oma endisele inglise keele õpetajale, Mr. Antolinile, kes ütleb Holdenile, et too võib tulla tema korterisse. Mr. Antolini küsib tema väljaviskamiste kohta ja proovib nõustada teda tuleviku kohta. Holden ei suuda varjata, et ta on väsinud ning mr. Antolini paneb ta diivanile magama. Holden ärkab selle peale üles, et tema õpetaja silitab ta laupa. Mõeldes, et mr. Antolini käitub kui homo, lahkub Holden kähku korterist ja magab paar tundi ühel pingil Grand Central Stationis.
Holden läheb Phoebe kooli ja saadab talle märkme, kus ütleb, et ta lahkub kodust igaveseks ja et ta peaks kohtuma temaga lõunapausi ajal muuseumis. Kui Phoebe saabub on tal kaasas kohver täis riideid , ja ta küsib Holdeni käest, kas too võib kaasa tulla. Holden keeldub vihaselt, tüdruk nutab ja keeldub temaga rääkimast. Teades, et õde järgneb talle, kõnnib ta loomaaeda ning võtab ta kaasa parki, karusellile sõitma. Holden ostab talle pileti ja vaatab kuidas ta sõidab sellega. Hakkab sadama, kuid Holden on õnnelik nähes oma väikest õde sõitmas karuselliga, et too on nutuäärel.
Holden lõpetab jutustamise siin, öeldes lugejale, et ta ei räägi, kuidas lugu edasi läks ning kuidas ta haigeks jäi. Ta plaanib minna uude kooli sügisel ning on ettevaatlikult optimistlik oma tuleviku üle.

Karakterid

Holden Caulfield- Peategelane ja jutustaja. Holdenon 16-aastane noormees, kes just visati välja Pencey Prep koolist, sest ta hinded olid liiga halvad. Kuigi ta on intelligentne ja tundeline , jutustab ta väga küünilises ja pealiskaudses toonis. Ta leiab, et silmakirjalikkus ja koledus, mis maailmas on, lämmatab teda ja läbi oma küünilisuse püüab ta kaitsta iseennast täiskasvanutemaailma valu ja pettumuste eest. Tegelikkuses, kriitika mida Holden pillub teiste pihta on samuti ka ta enda poole. Talle ei meeldi oma nõrkused ning vahest ta käitub nii nagu ta räägib teistest, nagu kuidas teised on pealiskaudsed , võltsid jne. raamatu alguses seisab Holden peamiselt kuristikus, mis eraldab tema lapsepõlve ja täiskasvanuks saamist. Tema suutmatus läbi rääkida need dilemmad viivad ta emotsionaalse kokkukukkumiseni.
Ackley- Holdeni ühikanaaber Penceys. Ackley on vinniline, ebakindel poisike halva suuhügieeniga. Ta tihti sajab Holdeni tuppa ning käitub teadmatuses, et Holden tahab teda ära sealt. Holden usub, et suurem osa Ackley jutust on valed ja liialdused.
Stradtler- Holdeni ühikakaaslane Penceys. Stradtler on kena, ennasttäis ja populaarne , kuid Holden kutsub teda salajaseks laiskvorstiks, ses suhtes, et ta võib välja paista küll korralik ja puhas, aga tegelikult jätab ta oma žiletid ja muud sellised asjad mustaks. Stradtler on seksuaalselt aktiivne ja suhteliselt kogenud 16-aastase kohta. See on ka põhjus, miks Holden kutsub teda seksikaks mölakaks.
Jane Gallagher- tüdruk, kellega Holden veetis palju aega koos, kui nende mõlemad vanemad veetsid aega suvel Maine-is. Jane ei ole raamatus täiesti karakterina sees, kuid tal on suur mõju Holdenile, sest tema silmis on Jane üks vähestest tüdrukutest keda ta austas ja ka tahtis.
Phoebe Caulfield- Phoebe on Holdeni 10-aastane õde, keda ta ka armastab väga. Ta on intelligentne, tore, suurepärane tantsija ja tema lapselikkus ja süütus on Holdeni õnneallikaks. Vahest näitab tüdruk välja suurt küpsust ja voorust kui Holden käitub lapsikult. Nii nagu mr. Antolini, näeb ka Phoebe, et Holdeni suurimaks vaenlaseks on ta ise.
Allie Caulfield- Holdeni noorim vend. Allie sureb leukeemiasse kolm aastat enne, kui novel alguse saab. Allie oli tark, sõbrallik, punapäine- Holdeni jutu järgi, oli ta Caulfieldidest targim. Allie surm painab Holdenit kohutavalt ning ta kannab alati kaasas pesapallikinnast, millele Allie vanasti kirjutas luuletusi peale rohelise tindiga.
D.B. Caulfield- Holdeni vanem vend. D.B oli kirjutanud palju lühijutustusi, mida Holden väga austas, kuid samas Holden leiab, et ta vend mängib litsi oma annetega, sest too kirjutab nüüd Hollywoody filmide jaoks.
Sally Hayes- väga ilus tüdruk, keda Holden teab ja kellega ta on varem käinud. Kuigi Sallyt on lihtne lugeda leiab Holden et tüdruk on loll, kuid raske on öelda, kas seda ütleb Holden oma reaalsustajust või rohkem sellest, et tüdruk meeldib talle.
Mr. Spencer- Holdeni ajalooõpetaja Penceys. Tal ebaõnnestub Holdenile aru pähe panna, et too hakkaks õppima.
Carl Luce- Columbia ülikooli õpilane, kes oli ka nõustajaks Holdenile Whootonis. Luce on 3 aastat vanem kui Holden ja kel on suur seksuaalkogemuste pagas . Whootonis, oli see tüüp poistele suurimaks seksiteadmiste allikaks.
Mr. Antolini- Holdeni endine inglisekeele õpetaja Elkton Hills koolis. Mr. Antolini õpetab nüüd New Yorgi ülikoolis. Ta on noor, kaval, sümpaatiline ja meeldiv ning Holden austab teda. Vahest leiab Holden, et tüüp on liiga kaval, kuid ikkagi ta ootab nõu talt.