Globaalökoloogia (1)

Globaalökoloogia
RastaKarl
11a
Tallinna Inglise Kolledž
2010
Sissejuhatus 2
Taustinfo 2
Gaia Hüpotees 3
Globaalökoloogias käsitlusel olevad probleemid 3
Globaalne soojenemine 3
Vihmametsade raie 4
Tulevik 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud materjalid 6
Sissejuhatus 3
Taustinfo 4
Gaia Hüpotees 4
Globaalökoloogias käsitlusel olevad probleemid 5
Globaalne soojenemine 5
Vihmametsade raie 6
Tulevik 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud materjalid 9

Sissejuhatus

Töös käsitletavaks probleemiks on globaalökoloogia. Teemat mina ise ei valinud, kuid ta on minu arust väga huvitav ja kasulik, nii praktikas kui teoorias . Põhjus miks ta minu arust nii praktikas kui ka teoorias kasulik on: paljud tänapäeval kogu inimkonda puudutavad probleemid on otseselt globaalökoloogia uurimisobjektideks ning ta toetab säästva e. jätkusuutliku majanduse teooriat, mis on helge tuleviku jaoks väga tähtis.

Taustinfo

Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Inimene on neid protsesse ja suhteid uurinud juba tuhandeid aastaid, kuid kommunikatsiooniraskuste tõttu erinevate teadlaste vahel on võimalik olnud uurida vaid Maa üksikuid osasid. Tänapäeva tehnoloogia areng on võimaldanud teadlastel, kes asuvad erinevates maailma nurkades, jagada infot väga kiiresti ning sellega on tekkinud globaalökoloogia teadusharu . See hõlmab endas tervet Maakera ja seda ümbritsevat atmosfääri, mis tähendab, et mõista tuleb igat kohalikku ökosüsteemi ja väga põhjalikult. Näiteks võib tuua tselluloositehase, mis ehitatakse sisemaale, suure jõe äärde. Kui traditsiooniliselt oleks ökoloogid käsitlenud tehase mõjusid kohalikule loodusele, siis globaalökoloogia vaatab asja laiemalt. Uurimisele läheks näiteks: kui palju reovett jõgi tehasest ookeani uhub? Kas tehase korstnatest tulevad gaasid põhjustavad happevihmapilvi? Kus see happevihm maha sajab? Kuidas see mõjutab sealset loodust? Globaalökoloogiat peetakse keskkonnakaitsjate pärusmaaks ning üleüldiselt väga tööstusevastaseks teadusharuks, sest globaalökoloogid usuvad, et kaitsta tuleb kogu maailma, mitte ainult osa sellest.

Gaia Hüpotees

Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate autor, James Lovelock, esitas ta esimest korda 1960ndatel astatel. Lovelocki elu otsimise rakendusteooria hakkas, aga tema sõnastamise hetkest alates elama iseseisvat elu. Darwin õpetas omal ajal, et organismid kohanevad keskkonnaga ning ellu jäävad ja arenevad tugevamad. Lovelocki loogika aga viis järelduseni, et organismid kujundavad omakorda ka keskkonda ehk organismid ja keskkond on tervik, mis ka ise käitub nagu elusorganism . Uus teooria sai kirjanik William Goldingi abiga Kreeka maajumalanna nime Gaia. Selle teooria järgi on ka maakera üks suur elusorganism, mis ennast ise reguleerib ja optimeerib.
Gaia jaguneb omakorda käsitluselt kaheks
1) Tugev Gaia
2) Nõrk Gaia
Tugeva Gaia järgi on maailm elusorganism, mis reguleerib oma atmosfääri, et organismid saaksid tema pinnal elada. Nõrk Gaia väidab, et just need maakera pinnal elavad organismid määravad atmosfääri koostise.

Globaalökoloogias käsitlusel olevad probleemid

Globaalne soojenemine

Globaalökoloogia käsitleb probleeme, mis on ohuks terve Maailma loodusele, mitte ei ohusta ainult kohalikku ökosüsteemi või inimkogukonda. Tänapäeval tuntuim probleem ja väidetavalt kõige ohtlikum neist – kasvuhonegaasid, mida me oma tegevustega iga päeva atmosfääri paiskame. Need gaasid soodustavad väidetavalt globaalset soojenemist, ehk Maa keskmise temperatuuri tõusu maal ja ookeanides, mida teadlased märkasid esimest korda alates 20-nenda sajandi keskpaigast. Sellest ajast saati on tõusnud maa keskmine temperatuur umbes 0.75´C ning usutakse, et selline trend jätkub ka tulevikus. Kasvuhoonegaasid on iseenesest vaid gaasid, mis ei lase päikeseenergial Maapealt lahkuda ja ilma milleta oleks elu tegelikult võimatu, sest kui kõik see energia Maalt lahkuks, oleks ilm igasuguse elu jaoks siin planeedil liiga külm. Kuid liiga palju kasvuhoonegaase tähendab, et Maa kuumeneb üle ning meid ohustavad dilemmad nagu kõrbestumine, liikide massiline väljasuremine ja poolustel jää sulamine. Peamiseks põhjuseks, miks kasvuhoone gaaside hulk atmosfääris kiirelt tõuseb, peetakse fossiilkütuste laialdast kasutamist: autoga sõitmine, söeelektrijaamadest pärit elektrienergia , kodu kütmine naftakütustega.
Globaalse soojenemise teooria on väga vastuoluline ja paljud teadlased usuvad, et seda ei põhjusta inimene. Planeedi keskmine temperatuur on läbi aegade radikaalselt kõikunud.

Vihmametsade raie

Vihmametsad on maailmale väga oluliseks komponendiks, näiteks peitub vihmametsades üle poole kõikidest maailma looma- ja taimeliikidest ning nad mõjutavad maakera atmosfääri koostist ja ühtlustavad veeringet. Kuid vihmametsad kaovad maailmast tohutult kiiresti ning neid on juba 2 korda vähem, kui paarisaja aasta eest. Globaalökoloogid uurivad nende kadumisest tulenevalt tekkinud probleeme, mis mõjutavad kogu maailma. Tänasel päeval raiutakse maailmas üks ja pool aakrit vihmametsa sekundis ning teadlased usuvad, et me kaotame ainuüksi vihmametsades 137 looma- ja taimeliiki päevas, mis teeb 50 000 liiki aastas. Vihmametsade raiel kaasnevate tööde käigus lastakse atmosfääri väga palju süsihappegaasi, mis teeb kokku umbes 15% kogu süsihappegaasi hulgast, mis päevas eritatakse. See tuleneb tehnikast, mis töötab fossiilkütuste peal ja lõketest kus üleliigset puitu põletatakse. Puud ja taimed nendes metsades eemaldavad fotosünteesi teel süsihappegaasi atmosfäärist ja paiskavad tagasi eluks vajalikku hapnikku. Kui ei ole enam puid ega taimi mis fotosünteesivad, siis kasvuhoonegaaside probleem vaid süveneb. Raiudes maha vihmametsad, saeb inimkond koguaeg vähehaaval seda oksa millel ta ise istub. Ka maailma veeringe on raskelt häiritud massilise metsaraie tõttu. Puud imavad oma juurte kaudu vett endasse ja hiljem vabastavad seda aurune atmosfääri, mis muudab kliima palju niiskemaks. Kui me raiume metsad maha, muutub kohalik kliima väga kuivaks ja ilma juurteta mis mulda kinni hoiaksid tekib erosioon . Kuigi need tunduvad probleemiks olevat vaid kohaliku ökosüsteemi jaoks, siis mõjutavad nad tegelikult läbi kliima ja veeringe kogu maailma.

Tulevik

"Me ei ole Maad oma isadelt pärinud, me ainult laename seda oma lastelt ," Lester R. Brown , 1981
Globaalökoloogid usuvad, et maailma säilimiseks ka järgmistele inimpõlvkondale, tuleb rakendada jätkusuutlikku arengut. See tähendab, et loodusvarade kasutamist tuleb reguleerida nii, et rahuldatud saavad praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kuna inimkond raiskab tänapäeval mõtlematult loodusvarasid, siis on õiglustatud, et globaalökoloogid näevad Maa ja inimkonna tulevikku väga tumedalt. Globaalökoloogide üks peamisi eesmärke on hetkel läbi teaduse ja uurimise kindlustada just helge tulevik.

Kokkuvõte

Globaalökoloogia on hetkel veel lapseeas , kuna seda on uuritud alles alla 100 aasta, kuid me võime kindlalt väita, et ta on tulevikuteadus millest me lähiaastakümnetel veel palju kuuleme. Selleläbi saame me omandada sügavama arusaama elutähtsatest küsimustest: kuidas meie koduplaneet tegelikult töötab? Mis seda ohustab? Kuidas me neid ohte ära saame hoida? Kuidas me tuleviku paremaks saame teha?

Kasutatud materjalid

http://dge.stanford.edu/
http://www.wiley.com/bw/journal.asp?ref=1466-822X
http://www.pittwater.nsw.gov.au/environment/plants__and__animals/threatened_species/endangered_ecological_communities/littoral_rainforest
http://www.rainforests.net/variables.ht m
http://www.rain-tree.com/facts.ht m
http://www.grida.no/publications/other/ipcc_tar/?src=/climate/ipcc_tar/wg1/123.ht m
http://www.imeche.org/NR/rdonlyres/FA401F02-3193-4A19-826A-3FEEFB89DEDE/0/ClimateChangeAdaptationReportIMechE.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Global_warming
http://erg.ucd.ie/arupa/references/gaia.html