Tiiu Kuurme "Kasvatuse võim ja võimetus" refereering (3)

Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme

Raamatu lugemisel tehtud ülestähendused ja mõtted

• Kasvatamatu ei pea dialooge .
  
• Kardeti biheivioristlikku õppestiili, aga nö vabadus hariduses selles tõi kaasa moraalituse.
  
• Kuurme arvates on oluline keskenduda hariduses olukordadele.
  
• „Sadade inimühikutena korraga vooruloenguid kuulates õpetajaks ei kujuneta.“
  
• „Tulevikuõpetajatest peaksid saama olukordade loomise meistrid, kus õppijad midagi teha saavad, milleski veenduda võivad.“
  
• Kasvatamine on kallis tegevus, millest tuhat korda kallim veel on kasvatamatus.
  

• Pedagoogika – see, kuidas suhtlen, kuidas nende käitumist mõjustan ja neid arengus aitan, ei ole teadus.
  
• Väidetakse, et on probleemlapsed ja õpiraskused, aga tegelikult on selle taga täiskasvanute loodud kasvukeskkond.
  
• „Õpetajate sõnakasutuse uuringud on näidanud, et valdavalt tuletatakse lastele meelde piiranguid, nende ebapiisavust, vigu ja kohustusi, seega sooritusi, milleks on taandunud tänapäeva koolipedagoogika.“
  
• „Tasub uurida, kui paljud teevad referaati Peeter Suurest huvist ajaloo vastu ja õpivad Newtonit õilsas kannatamatuses saada teada looduse saladusi. Ehk kas leidub Eestis koolilõpetajat, kes läheb kirjandi riigieksamile soovist oma esseistivõimeid proovile panna.“
  
• „Haridusse pühitsetud haridusbojaaridele on jumal andnud nii palju mõistust, et nad olulistes küsimustes kasvatusteadlastega tihtipeale nõu pidama ei vaevu .“
  

• Saksa keeles on hariduseks ja kasvatuseks erinevad sõnad, inglise keeles tähendab education aga nii haridust kui kasvatust, mida eestlased paraku ainult hariduseks tõlgivad.
  
• „Kasvatusteadus avastab nimetuid, aga toimivaid ilminguid, nimetades need siis näiteks variõppeks, indoktrinatsiooniks koolitunnis, kooli aura purenemiseks jne. Kasvatusteaduste sihiks on senisest enam valgustatud pedagoogika.“
  
• „Kaob mitmekesisus , dialoogivõimalus, valitsema jäävad monopoolses seisundis paradigmad ning teiselaadsete mõttesuundade esindajail jääb üle minna siit ära.“
  
• Soomes on 8 ülikooli, kus õpetatakse õpetajaks eri õppekavadega sarnaste baastekstidega.
  

• Psühhoterapeudid räägivad, et tuleb saada kontakti iseendaga , aga millesega? Sellega, kelleks ühiskond on mu kujundanud?
  
• „Tõde on jätkuv küsimine tõe järele, ja siin läheb vaja tõesti enesetunnetust, mis aitaks neist müradest mitte hoolida .“
  
• „Fenomenoloogia on filosoofiline mõttesuund, mis ajendatud tõe otsingutest ning huvist, kuidas maailm endinimesse ehitab, seega huvistinimese tunnetusliku poole vastu.“
  
• „Oma ebaküpsuses ning praeguste vahendite jämedakoelisuses on ehk õigem hoida sellega lugupidavat distantsi ning lasta lapsele rääkida pigem inimkonna peenematel kultuurisaavutustel – headel raamatutel , muusikal, kunstidel.“
  

• Kuurme arvates ollakse eesti haridusega küll sealmaal, et hermeneutika võiks (tagasi) tulla.
  
• Hermeneutika ajaloolist algust seostatakse kreeka pooljumala Hermesega, kes jumalate sõnumeid inimestele edastas.
  
• Dilthey järgi on vaimuteadus midagi, mis aitab meil mõista, mis meil maailmas teha tuleb, misme enesega teha võime ja mida võime teha enese suhtes maailma ning maailma suhtes meisse enesesse .
  
• Kasvatustegelikkus on poliitiliste, majanduslike, kiriklike ja elitaarkultuuri huvide lõikepunkt.
  
• Koolihariduse sisuks saab eriti see, kuidas on kogetud kooli: suhteid, võimu, hierarhiaid, rituaale, kohustust, enese positsiooni jne.
  

• „Kasvatuse osaks on tänapäevani olla kultuuri väike hall abiline ehk kultuuri tuhkatriinu, kelle osaks on teenida parnassi väärtuste ülevedaja ametis ühelt põlvkonnalt teisele.“
  
• „Pedagoogika ei ole teadus. Liiga palju on siin oletuslikku, meelevaldsust, mittemõõdetavat. Objekt libiseb välja ja muudab pidevalt oma nägu.“
  
• Autor kordab veel samas peatükis mõtet, et pedagoogika ei ole teadus. Kasvatusteaduste eksistents igal pool ja mittekuskil samaaegselt ei ole tema nõrkus, vaid pigem tugevus.
  

• Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda.
  
• Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega.
  
• Traditsiooninormidest loobumine on toonud ebakindluse ja autoriteedi purunemise.
  
• Täiskasvanu ja lapsemaailma vaheline joon on ebaselge .
  
• Individualism ja privaatsusvajadus on suurenenud.
  
• Laste elu on lasteaed ja kool, mitte niivõrd enam kodu.
  

• Last ümbritsevad värvid olgu mahedad ja soojad, hääled rahulikud ja harmoonilised, vormid pehmed ja ümarad ning kodumiljöö moraalne. Lapse läheduses tuleb elada elamisväärset elu, toimeta arukalt ja närvitsemata.
  
• Jonniva lapsega tuleks olla kannatlik ja enesekindel . Väga raske on leida keskteed lapse haavamise ja liigse tunnustamise vahel. Ta ei tohi tunda end maailmanabana, kuid mitte ka sellena, kes võib rääkida siis kui kana pissib.
  
• Lapsel tuleb lasta ise tegutseda ja hoolitseda selle eest, et ta teaks , kuidas toimub saia valmistamine, puutöö jmt.
  

• „Lapse aeg möödub suures osas mitmesugustes asutustes, kus käiakse ühe kindla plaanipärase tegevuse pärast: tantsimas, trennis, joonistamas, üldhariduse õppekava kohustusi täitmas.“
  
• Kool tekitab ebakindlust ja kontrollitunnet, sest kodus mängides ei pidanud keegi valvsat vahti iga liigutuse üle.
  

• Keskaegsetel lastel polnud lapsepõlve.
  
• „ Moodsa hariduse sündi võib tinglikult ühitada muutusega inimteadvuses, täpsemalt sellega, et inimene hakkas ihivana müüti enesest kui loomingust Jumala näo järgi võtma tõsiselt.
  
• Kogu lapse koolielu on planeeritud täiskasvanukeskselt. „Ka lõpuaktusel räägib laps laval temale suhupandud sõnu.“
  

• Pilditeadvus vs sõnateadvus
  
• Elu on pärit väljastpoolt elu ehk kõik on vahendatav.
  
• Tarbimine vs loomine.
  
• Intensiivsus.
  
• Sekundaarkogemus contra primaarkogemus.
  
• Elamise strateegiad alateadvuse kihtides.
  

• „Nii nagu kord sünnitati lapsi, et nad aitaksid teha talutööd, nii võtab ka moodsa ühiskonna täiskasvanu lapsed kasutusele, et nad peaksid ülal ühiskonda, nagu see on.“
  
• „Kuivõrd valitsev turumajandusideoloogia taandab kõik kaubaks, teenusteks ning klientideks, on selles mõttes avastatud ka laps. Vahest ollakse siin lapse suhtes isegi kõige osavõtlikum, sest huvitutakse nende vajadustest.“
  

• „Hariduse ja vabaduse ideed on õhtumaistes arusaamades kokku kuulunud juba aastasadu . Sest tõeline vabadus ei kuulu inimesele sünnipärase õigusena, see tuleb enesele alles lunastada.“
  
• Mõistmine ja mõtestamine.
  
• Targaks saamine.
  
• Kulgemine vaimsuse poole.
  
• Harjumine ja uskumused.
  
• Vahend, sooritamine , kaup, hirm, institutsioonid, unustus.
  

• „ Haridus on ühtaegu protsess kui tulemus, on nii determineeritud kui määratlematu, on nii lõpetatud (küpsus) kui lõpetamata (eneseületamine) protsess“ (Lenzen 1997).
  
• Autor kirjeldab nurkat olukorda, kus haridus on õpetajakeskne ning lähtub temast ja õpikust, kuid see arenda minu arvates lastes loovust ega vastutustunnet.
  

• On illusioon , et teadmisi saab muutumatul kujul kellessegi sisendada.
  
• „Oleks väär väita, et kogemine on hea ja uuenduslik, kogumine halb ja vananenud, sest nad sisalduvad teineteises.“
  

• „Uuem vaateviis ei näe õppimist mingi erilise iseseisva vaimse toiminguna, vaid osana suuremast tervikust, mis haarab endasse vaatluse, läbielamise, mõtlemise, mäletamise, mõistmise, otsustamise, reflektsiooni .“
  
• „Biheivioristlik paradigma oli 70. aastateni peaaegu ainuvalitsev,“ üllatas mind, et kas tõesti alles nii hiljuti .
  

• „Inimene, kes teab, see mõistab. Kes mõistab, valitseb iseend ja oma keskkonda – ta on vaba. Vaba inimene on teadvel neist viisidest , mis tema vabadust ohustavad, ning loob enesele sõltumatuse ruumi ka ebasoodsates oludes. Vaba olles on inimene vastutusvõimeline.“
  
• „Väärtused kujunevad iga haridusega.“ Aga millised väärtused?
  

• „Kui meil praegu on jutud kooli humaniseerimisest vaibunud, siis kindlasti mitte seetõttu, et selleks poleks enam põhjust. Pigem on tegu väsimuse, loobumise, muutunud ajavaimuga. Haridusfoorumid ei meenuta humanistlikku kooli, seda lähimineviku lipukirja enam ühegi sõnaga.“
  
• Autor tunneb muret selle üle, et lisaks materiaalsetele meelepüüdlustele on saanud toodanguliikideks veel iidolid ja müüdid, mis tabavad inimlapsi, enne kui ollakse kogemuslikult küps andma hinnanguid.
  
• „Näib: on vältimatu kehtestada sõltuvussuhe, et saavutada kasvatatav sõltumatus tulevikus.“
  

• 60ndate lõpul hakati rajama kallakutega koole. „ Kunst , muusika , füüsika, loodus, inglise keel, kirjandus... Ebausaldusväärne element, intelligentsus, sai kellegi nähtamatu tegutsemise läbi oma salapesad, vaimu viljelemise arglikud saarekesed , kus loodi, lauldi ja luuletati ning käidi Koolas ja Karpaatias taimkatet uurimas. Anti välja almanahhe ja asutati kooli raadiojaamu. Ülikoolides kütkestas teisi nende koolide lõpetanute originaalne maailmanägemisviis ja sisemine vabadus.“
  
• „Koolist saadakse ka arusaam ja tunne, mida tähendab õppimine, see meid läbi elu saatev oluline strateegiline kvalifikatsioon.“
  
• „Meie koolides tuleb liiga palju tegelda taolise õppimisega, mil hariduse ja ainetundmisega pistmist ei ole: nii enese varjamise kui enese näitamisega, kus see kasulik, õpetajate tuju ära arvamisega, strateegiate väljatöötamisega, kuidas vähema valuga läbi tulla.“
  
• „„Soome riik seisab selle eest, et Helsingist Utsjoeni oleks kõigil lastel võrdselt väga hea haridus,“ ütles üks Oulu ülikooli teaduste doktor Eesti asju sügavalt imeks pannes. „Sest ainult nii jääb soome rahvas püsima.““
  

• Tänapäeval ütleb turuideoloogia, et kasvatada tuleb tarbijat.
  

• Autor jätkab turundusteemat: „ Globaliseeruv vabaturg, konkurents ja kapital on taandanud inimese mõõtmed seekord sooritaja , müügiartikli, konkurendija kliendi tasandile . Tema väärtuse hindamise mõõdupuuks sobib hästi haridusstandard, kuigi sel on arengu ja haridusega järjest vähem pistmist.“
  
• Oli jäänud arvamus, et Waldorfkasvatus on liiga vabameelne, aga siit selgus, et ei ole. „Waldorfkool ei ole vabakool, kus viljeldakse vabakasvatust ja igaüks võib teha, mis tahab. Ka mujal koolides on probleeme ning probleemseid lapsi.“
  

• „Eesti waldorfkoolide tase on hinnatud ebapiisavaks ja küllap on selles ka tõtt. Ka waldorfkoolides tuleb tõsiselt muretseda, kui mõned siin ei tunne õigekirja ega oska kaardil eristada ida ja läänt.“
  

• „Reformpedagoogikat võib mõista kui humanistliku ideestiku läbimurdu hariduse andmise praktikasse, tõestusvõimaluste otsingut, et see,mis inimese harimisel ja kasvatamisel teadlaste ning idealistide poolt heaks ja õigeks arvatus. Saab toimivana ka olemas olla.“