La langue de France Le francais est une langue romane. Les autres langues romaines sont l'italien, l'espagnol, le portugaise et le roumain. Il y a presque 270 millions parleur de francais. Le français est utilisé comme une des langues officielles dans 6 pays en Europe, dans 23 pays en Afrique, dans 7 pays en Amérique et dans 4 pays en Asie et en Océanie. Quelques exemples: le français est la langue officielle en Belgique (principalement en Région wallonne et à Bruxelles), au Canada (majoritairement au Québec, Nouveau-Brunswick et en Ontario), en Suisse (en Romandie), au Luxembourg et aussi en quelques pays d'Afrique comme au Sénégal, en Côte d'Ivoire et en République Démocratique du Congo. Le français est aussi utilisé dans beaucoup d'organisations, par exemple dans l'Union Européenne, NU, WTO, FIFA, d'organisations de la poste, Français est aussi le langue de la diplomatie. En France il y a 28 dialects: Par ...
Europe Great Britain (British English) · Black British English · England (English language in England) o Northern Cheshire Cumbrian (Cumbria including Barrow-in-Furness) Geordie (Newcastle upon Tyne) Lancastrian (Lancashire) Scouse (Merseyside) Mancunian-Salfordian (Manchester & Salford) Mackem (Sunderland) Northumbrian (rural Northumberland) Pitmatic (Durham and Northumberland) Yorkshire (also known as Tyke) In the far north, local speech is noticeably Scots in nature. o East Midlands o West Midlands Black Country English Brummie (Birmingham) Potteries (north Staffordshire) ...
ITAALIA Suurte piirkondlike erinevuste tõttu võib Itaaliat jagada vähemalt kolmeks osaks: PõhjaItaalia, KeskItaalia ja Mezzogiorno ehk LõunaItaalia. Neis kõigis on oma eripärad, keelemurded ja dialektid, majandusarengu trendid ja kultuuritavad. Hea kliima ja võrdlemisi kõrge elatustaseme tõttu on itaallased elurõõmsad, aktiivsed ja pika elueaga. Itaallased ei talu asjatuid pingeid ja neile meeldib hästi lõõgastuda. Pateetilised sõnavõtud, uhked tseremooniad ja lõbusad meelelahutused on elu lahutamatu osa. Itaallastel on huumorimeelt, nad on avatud ja sõbralikud. Kuid erinevalt põhjaeurooplastest puudub itaallastel täpsus
• Kirjakeel – kasutatakse Bali saarel • Muudetus ladinakeelse tähestiku järgi • Tähestik pärineb kaavi kirjast -47 sümbolit – 14 täishäälikut ja 33 kaashäälikut Keele omapära • Kõik tähed ladinakeelsed • Peaegu kõike loetakse nagu hääldaks • Puudub käänamine, pööramine, ajad • Puudub silbirõhk • Keele struktuur- Alus + tegusõna + objekt - Wayan ngaba buku putih tipis. - Wayan toob valget õhukest raamatut. Dialektid • Bali keeles on kaks dialekti • Kõrge – basa alus - ametlikult suheldes • Madal –basa kasar -kasutatakse kodus, põlluharimises, lastega või madalama staatusega inimestega suheldes Eessõnad • ka = kelle/mille juurde • uli = -st (kellest/millest) • antuk = üle, juures, kõrval, mööda, peal • di = sees, peal • beten = all • duur = üleval • tengah = keset Asesõnad ja eitus • Asesõnad sõltuvad sellest, kas kõne on familiaarne või viisakas
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne
· kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine · välismaised aadlikud · sõjad ja võitlused trooni pärast · rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta · kirikureform, mille tagajärjel Galeegi kirik kaotab autonoomia Keelt ei kasutatud enam kirjanduses, kasutatakse suulises kõnes ja tekkisid dialektid, killustuminek. Kirjanduses ja teadustöös seda kõnekeelt ei kasutatud. Rexurdimentost tänapäevani 19. sajandi lõpus alguse saanud liikumine, mille eesmärgiks oli keele taastamine, rahvusluse ja patriotismi rõhutamine läbi keele, poliitiline ja kultuuriline aktiivsus. Curroz Enriquez- luuletaja, väga populaarne, kirjutas ebavõrdsusest Luuletajad ja kirjanikud arvasid, et nemad on esimesed, eks luuletavad või kirjutavad galeegi keeles. Seetõttu ei
Brasiilia elanike arv on ca 190 miljonit. Ligi 70% elanikkonnast on alla 30- aastased ja pool elanikkonnast on nooremad kui 20 !!! seega on brasiillased väga noor rahvas. Elanikkonnast 54% moodustavad valged, 39% mulatid ja caboclo´d (indiaanlaste ja valge rassi segu), 5,9% mustad, 0,9% asiaadid (üle 1 miljoni jaapanlase muide) ja 0,2% põlised indiaanlased. Riigikeeleks on portugali keel brasiilia omapäradega, mis on ühtne üle terve Brasiilia, erinevates piirkondades dialektid puuduvad. Brasiilia on ainus portugali keelt kõnelev maa Ameerika kontinendil. Kui aga võtta reisile kaasa eesti-portugali vestlussõnastik lootes selle abil näiteks poest süüa osta, siis olete petta saanud. Brasiiliapärane portugali keele hääldus erineb kirjapildist sedavõrd, et tunnete ennast ka targa sõnaraamatuga suht umbkeelsena. Brasiilia kui samba kodumaa Karneval!!! Tavaturist teab Brasiiliat eelkõige just sambakarnevalide järgi. Igal
Devanaagari kirja kasutatakse mitmete Indias kõnelevate keelte kirjutamiseks (Devanaagari, 1968). Vokaalid: (Bengali aplhabet ... , 2017) Konsonandid: (Bengali alphabet ... , 2017) Foneetika/fonoloogia Foneetika on häälikuõpetus, mis uurib inimkeelt kui heli ja häälikuid. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse üht sõna teisest. Bengali keele dialektid erinevad teineteisest oluliselt intonatsiooni ja häälduse osas (Chatterji, 2009). Bengali keele tähestik ja häälikusüsteem on üsna keerulised ning neid on pea võimatu ladina tähestikus kujutada. Tähestik on loogilises järjestuses organiseeritud esmalt on vokaalid ehk täishäälikud, seejärel konsonandid ehk kaashäälikud, poolvokaalid ning lõpus diftongid ehk kahe vokaali ühendid. Eesti tähestikus aga on esindatud vokaalid ja konsonandid segamini ning diftonge ja
Tauširo keel Diana Ostrat Piirkond: Peruu Keelkond: isolaatkeel, saparo-yawani (? selle üle vaieldakse endiselt) Etniline rahvaarv: 20 Keele kõnelejaid: 1 Dialektid: pole teada. Võimalik, et Zaparoani. Ruhleni väitel suguluses Candoshi- Shapra'ga. Keelekasutus: Kõnelejad läksid üle hispaania keelele või mõnele versioonile Quechuast. (https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15) Kaardil: http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html Tauširo*, tuntud ka kui pintše** või pintši*** keel on üks Peruu põliskeeltest, mida kõneldakse Aucayacu, ühe Ahuaruna jõe harujõe piirkonnas. Tauširo keeles on keele ja
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks
tihedad sidemed Lääne-Aafrika frankofoonsete riikidega. Ametliku nimega Madagaskari Vabariik oli varem nimetatud kui Malagassi Vabariik ja Madagaskari Demokraatlik Vabariik. Viimaste andmete järgi on rahvaarvuks 20miljonit inimest, aastal 1993 oli rahvaarvuks vaid 12 090 000. Madagaskari rahvastik on homogeenne: 98% moodustavad austroneesia keelkonda kuuluvat malagassi keelt rääkivad malagassid(18 etnilist rühma, kellel on oma enda dialektid), araablased, indialased. Vähesel määral elab saarel komoorlasi ja prantslasi. Madagaskari pealinnaks on Antananarivo, mida võib tõlkida kui "tuhande inimese maa". Antananarivo linnastus elab umbes 1,69 miljonit inimest. Ametlikuks riigikeeleks on malagassi keel. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Madagaskaril on parempoolne liiklus, sammuti nagu meil. Rahaühikuks on neil Madagaskari ariary (MGA) 1 EUR= 2,73 MGA.
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9
- kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid simpansitel. Kultuur laiemas tähenduses Ühiskonna tüübid Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust. Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers) - Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis. - Sõltuvus loodusest
Keskaeg. Religioonikeskne teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne- Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: · kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). · kasutati katoliku kirikus. 21. Milliseid antiikaja autoreid hinnati keskajal ja miks? Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse- teemad (Pyramus ja Thisbe).
Sveitsis nimetatakse romansiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. dialektid, mida loetakse vahel keelteks: franko-provantsaali, gaskooni. 17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida. Viimane kõneleja elas Vahemere saarel (Krki ehk Veglia saar).
dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest. Kirjakeel levib hariduse ja trükisõnaga. Inimeste liikuvus suureneb ja väiksemad dialektid segunevad teistega. Toimub mingil määral ka teadlik murrete hävitamine ja allasurumine. Sotsiolingvistika ja keele sotsiaalne varieerumine Sotsiolingvistika laias mõttes on distsipliin, mis uurib keele ja ühiskonna suhteid, aga kitsas mõttes on distsipliin, mis uurib keele sotsiaalset varieerumist. Sotsiolingvistika uurib keeli teistmoodi kui uuritakse murdekeeli. William Labovi sotsiolingvistika eesmärgiks leida tegurid sotsiaalses siuatsioonis , mis võivad
Keelekasutust mõjutavad situatiivsed jooned: - suuline või kirjalik suhtlus, - vahendava tehnoloogia olemasolu ja selle loomus - sünkroonne või asünkroonne suhtlus - dialoog või monoloog - argine või avalik situatsioon - privaatne või avatud keskkond - anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond - spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine 19. SOTSIOLEKT, REGIOLEKT, IDIOLEKT Sotsiolekt – sotsiaalsed dialektid. Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas. Regiolekt – ühele regioonile, alale omane dialekt. Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab.
I maailmasõja eelne maailm -IMPERIALISM - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas -KOLONIALISM - poliitiliselt arenenud maad hõivavad vähem arenenud maid -DOMINIOON - suveräänne liikmesriik -19.sajandil on Inglismaa maailma suurvõim, võimutses merel, suurim koloniaalriik -Linnastumine -Algab massiline väljarändamine euroopast -Muutub peremudel (suurpered muutuvad väikesteks), rahvastik ühtlustub (kirjakeel muutub ühiseks, dialektid muutuvad väiksemaks) -Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga (proletariaat ehk tööliskond kes teeb füüsilist tööd, varatu palgatööliste klass) - sotsiaalne mobiilsus suureneb -Töölisliikumise teke -Sotsiaalpoliitika kehtestamine; nt Inglismaal keelatakse naiste töötamine kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused
Keskaeg Religioonikeskne – teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd
käsitlevad õppimist kollektiisel tasandil. Teatud määral puudutab areng ka jaotusi, millest lugemaõppija peab õppima aru saama. Kui kirjakeel on loodud, tekib tehnikasse rida kokkuleppeid ja ideid. Laps peab aru saama paljudest asjadest, et kasutada alfabeetilist kirja. Tuleb mõista, kuidas näevad välja ja toimivad tüüpilised kirjakeele ühikud, nagu ,,sõna" ja ,,lause", ning kuidas kõne ja kirjakeel seotud on. Dialektid (või sotsiolektid), mis on kõnekeelest kui normist kaugel ja seisavad lähedal kirjakeelele, tekitavad lastele suuri raskusi, kui tuleb omandada kõne- ja kirjakeele seose mudel. Lugemaõppija seisab silmitsi oluliste raskusyega paralleelide nägemisel. Lugemine ja veelgi enam kirjutamine eeldab keelelistest mudelitet ning reast reeglitest arusaamist ja vastavat kogemust. Uute pedagoogiliste meetoditega ja
kunagi l õplikult fikseeritud. Kuidas toimub kommunikatsioon? Saatja → sõnum → vastuvõtja Aja ja ruumi käsitlus; muutusi põhjustab meediumide ja uute tehnoloogiate areng ● Ruumi muutus – vahemaade vähenemine, füüsilise koha kadumine, läheduse mõiste muutumine, globaalse – kohaliku eristav võrdlemine, kohaliku ruumi väiksemad elemendid (sh subkultuurid, dialektid) väärtustatud. ● Aja muutus – aja tajumise muutumine, aja distantsi vähendamine, ‘kiire’ mõiste muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel.
veebis), keelehooldekursusi, avalikke esinemisi ja kirjutisi; tõhustada keeleabi saamise võimaluste tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid Geograafiline murdeahel - Geograafiline murdeahel on ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult
LC0, (%esp) Nõrgad piir-ajad on täidetud nii palju, et vajalik lähtudes aadressiks call puts teenusekvaliteet (quality-of-service QoS) on samast keelest. See ei olegi nii lihtne Erinevad C linkimine lihtne sama kõikidele rakendustele movl $0, %eax tagatud dialektid ROM addl $4, %esp riistvara kirjeldamiseks RO segment (mitu programmi/kasutajat) popl %ecx C/C++ puudused .boot piirkond popl %ebp Planeerimine
Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad:
seoses keelekontaktidega ja mitte-eestlastele eesti keele õpetamisega. Martin Ehala. Silvi Vare ,,Eesti keel vene koolis" 2004. 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt- keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või sotsiaalse rühmaga. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad on erinevused. Dialektid jagunevad sotsiodialekt ja regionaalne dialekt e kohamurre. Murrete uurimisel on põhimeetodiks fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Materjali kogumisel kasutatakse murdepäevikuid, salvestisi, lindistusi, küsimustikke. Materjali säilitatakse murdesõnastikes, murdekorpustes. Ajalooline murdeuurimine lähtub murrete arengust, murdeid võrreldakse algkujudega. Sotsiolingvistika- uurib ühiskonna ja keele vahelisi seoseid. Kesksel kohal kõnelejad ja nende päritolu.
* Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus- euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kirjanduskeelteks said järgmised dialektid: aioolia dialekt, mida kõneldi Balkani ps kirdeosa maakonnas Tessaalias, XI saj teisel poolel eKr kandus ka Väike-Aasia lääneranniku põhjapoolsesse ossa, sh Lesbose saarele; joonia dialekt, mis Balkani ps idaosast levis paljudele Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia ranniku lõunapoolsetele aladele; dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja
" Brasiilia tupi-indiaanlastel pole papagoide jaoks ühte sõna, kuid papagoiliikide jaoks palju erinevad. Paljudes keeltes pole arve üle 5-e, üle selle on "palju". Inglise keeles nt pole ratastega sõiduki kohta ühtset mõistet. 6 NB! See ei näita keele võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus, mõeldakse see sõna välja. Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid
Meedia (728550 eKr) See juba esimene tõeline iraanlaste riik. Allikad: peamine Herodotuse Ajalugu, seejärel Thesiuse Pärsia ajalugu. Viimane kasutas Pärsia arhiive, kuna oli seal arstiks. Omaette allikad on hilisemad Pärsia raidkirjad ja arheoloogia. Meedia on kultuuriliselt Pärsiale lähedane, keelest kahjuks pole midagi säilinud. Meedialased on iraanlaste esivanemad. Nad olid lähedased ka sküütidele: keeltel lihtsalt eri dialektid. Esimesed teated Meediast olid Salmanssar III (Assüüria kuningas) kaudu. Meedia allus erinevatel aegadel Urartule ja Assüüriale. Herodotuse järgi oli esimene kuningas Deioces, kelle ajal toimus ülestõus Assüüriale. Alates 669 mainitakse Assüürias Meediat iseseisva riigina. Pealinn Ekbatana, tänapäeva Hamadan. Pole teada, kas Deioces tegelikult olemas oli. Samuti omistatakse riigi loomist kuningas Phraortes'ele.
Kõne muutub ajas ja ruumis. Kui lugeda 19.sajandi eesti keelseid raamatuid, kõneletakse võõrast keelt, praegu nii ei räägita (keel muutub ajas). Keel muutub ruumis Tallinnas vaadates, räägitakse Võrus väga valet keelt. Keelel pole piiri, sest see on kõne valdkond, mitte keele valdkond (kus on soome keel, kus eesti keel). See on poliitiline otsus, kas me tõlgendame lõuna-eesti keelt kui üht osa eesti keeles või omaette keelena. Keel on fiktsioon on olemas ainult dialektid ja nende vahelised piirid kattuvad, aga keelt ennast pole. On ainult reaalsed kõne kogukonnad, mis on ruumis. Kust läheb keele piir, on poliitiline, mitte lingvistiline otsus. Kõne kuulamine ja rääkimine on antisümmeetrilised, samad protsessid, mis toimuvad kõne ajal, toimuvad ka kuulamise ajal, kuid need pöörduvad ümber. Kõnelemise ajal esitatakse mõtteid helide abil (kirjutades tähtede abil). Nii helide kui ka mõtete valdkond on segased. Keelemärk
“ Teiseks võib siia tinglikult tuua ka objektiivselt, keeleuuenduste teel keelde tekkivad uued sõnad, mis asendavad vanu, kaduvaid. - Sotsiaalsed – kõne kajastab kõneleja sotsiaalset kuuluvus (elukutse, päritolu, haridustase). Need tunnused ilmnevad kõne teemas, sõnavalikus, võõrsõnade tundmises. Sotsiaalsete tunnuste hulka kuuluvad ka sotsiaalsed dialektid: erikeeled, žargoon (rühmitise keel) ja argoo (rühmitise erikeel, salakeel). Weber-Fechneri seadus – psühhofüüsika põhiseadus – kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Õppimine Biheivioristlikud õppimisteooriad - psühholoogiline koolkond, mida iseloomustab rõhuasetus
Signaali tähendus ehk vastuvõtja reaktsioon mingile signaalile sõltub sellest, kes konkreetselt on vastuvõtja ja milline on kontekst: (a) info isendi liigilisest kuuluvusest - näit. igal linnuliigil on oma spetsiifiline laul (b) info isendi soost - näit. laulavad enamasti ainult isaslinnud (c) info isendi suguküpsusest - näit. laulab enamasti vaid suguküps lind sigimishooajal (d) detailsem info muudest isendiga seotud asjaoludest - näit. isendi geograafiline päritolu (esinevad dialektid), isendi bioloogiline kvaliteet, täpsem identiteet jne. 15. Signaali vorm. Suhtluskanalid. Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost - piltlikult: nii nagu sõnal "koer" pole nelja jalga ega haugu, nii pole ka ogaliku siksak-tantsul väliselt mingit selget seost kudemise ega viljastamisega 16
Samas kui on vaja kiiret vastukaja, siis on taegem kasutada näost näkku suhtlemist. 27 Juhtimise alused 9.3 Selgita, mis on erinevat tüüpi suhtlemisbarjäärid! Tehnilised- müra välised segajad; füsioloogilised- väsimus nälg jne; psühholoogilised- negatiivne suhtumine, inimesel on kiire; sotsiaalsed- usk, sugu, vanus, traditsioon; keel- sõnad, erinevad dialektid. Info edastamise barjäär Vahendaja barjäär Info vastuvõtmise barjäär Tagasiside barjäär Tõlgendamise barjäär - nii vastuvõtmisel kui edastamisel Füüsilised barjäärid 9.4 Mis on müra? Kuidas see mõjutab suhtlemist? Müra on kõik see, mis suhtlejaid ümbritseb, kaasa arvatud väljanägemine, riietus, suhtlemismall. See paneb kuulama üht kõnelejat ühte moodi ja teist teist moodi. Informatsioon, mis pole vajalik.
kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või kultuur esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega arenguga hakkasid inimesed tundma rohkem looduskeskkonnast. Nt linnulaulu dialektid ja ühtekuuluvustunnet. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks toiduhankimise viisid simpansitel. rahvuste tekkele. Talcott Parsonsi ühiskonna komponendid: Rahvuse konstrueerimine iga rahvus peab enda jaoks · Sotsiaalne süsteem (majandus, poliitika, meedia, leidma oma maa ja ajaloo (muinasaeg, kuldne aeg,
Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. · Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate
Sõnade ja konstruktsioonide valik avaldub slängis, ilukõnesuse elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe
N: siiami tapluskala ähvarduspoos on mittevõltsitav; konnad krooksuvad nii madalalt kui keha võimaldab, mittevõltsitav. Signaali sõnum ja tähendus; kuidas neist aru saada. Näiteid loomade poolt edastatavatest sõnumitest. Tuleb uurida, kummast aspektist meid käitumine huvitab, saatja või saaja. N: a)liigiline kuuluvus – linnulaul b)sugu – enamasti laulavad isalinnud c)suguküpsus – lauldakse sigimishooajal d)muu info – geograafiline päritolu, dialektid; bioloogiline kvaliteed Sõnumite erinevaid tüüpideks jaotusi. A)kosimine b)ähvardamine c)kontakti säilitamine d)kaaslaste hoiatamine Üldised ja detailsed sõnumid, osutavad ja afektiivsed signaalid. Osad signaalid üldised, n: hoiatushüüded ühte moodi ja tagasihoidlikud. Osad signaalid annavad detailset infot, n: laik- nosudelfiinide nimede hüüdmine, kui keegi kaotsi läheb. Kõik oleneb liikidest. Osutavad signaalid osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas
tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või
a. ,,kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) · Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b. Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast a. Linnulaulu dialektid b. Toiduhankimise viisid simpansitel Ühiskonna komponendid Talcott Parsons: · Sotsiaalne süsteem - Majandus - Poliitika - Meedia - Kogukond · Kultuuriline süsteem - Normid - Väärtused - Eneseväljendused (kunst) - Ideed Kultuuri komponendid · Materiaalne kultuur tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. · Vaimne kultuur - Sümbolid, märgid: asjad, mille abil edastatakse mingit sõnumit
ühiskonna osa Loomade kultuur 26 Sissejuhatus sotsioloogiasse Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega ümbritseva looduskeskkonna erinevustest. Näiteks linnulaulu dialektid erinevates piirkondades ja erinevad toiduhankimise viisid šimpansitel. Kultuur laiemas tähenduses Ühiskonna tüübid Järgnev tüpoloogia lähtub eelkõige elatusvahendite hankimise viisist ja kajastab mingil määral tüüpide ajaloolist järgnevust. Kütid ja korilased (hunters and gatherers; foragers) - Inimkond on valdava osa oma ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis. - Sõltuvus loodusest. Ise ei kasvatata ei loomi ega taimi; toitu hangitakse küttimise ja korilusega.
ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest. --- erinevad dialektid ja prolly pole vanavene keelt ühtsena olemas. Keskaja mõiste asemel Venemaal pigem Vana-V. (osaliselt sünonüüm, osaliselt kuni 15.saj /Moskva esiletõusuni/ kuni P I reformideni) ja Kiievi-Vst - ei kattu omavahel päriselt 19.saj alguseni/keskpaigani). Novgorod 8.-9. (10.) ; Kiiev (10.-12.) ; Vladimir (al.12) ; susdal; al 13.Leedu Suurvürstiriik (svr) ; Galiitsia e Puna-Vene saab al 13.saj vanavenekeele Poola riigi osaks). Variant (?)
Kultuur vs teised ühiskonna osad. Kultuur on osa ühiskonnast. On kitsam ja spetsiifilisem nähtus kui üldine ühiskond. Levinuim klassifikatsioon, et ühiskond koosneb: majandus (tootmine, äri); poliitika (seadused, valitsemine, õigussüsteem); kultuur (kunst, rahvakultuur, meedia, sport, religioon). Loomade kultuur. Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast, nt linnulaulu dialektid, toiduhankimise viisid shimpansitel. 20 Ühiskonna komponendid Talcott Parsons eristab: sotsiaalset süsteemi (majandus, poliitika, meedia, kogukond) ja kultuurilist süsteemi (normid, väärtused, eneseväljendused (kunst), ideed). Kultuuri komponendid: Materiaalne kultuur tarbe-esemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. Vaimne kultuur
Biosignaalide sõnumid – Loomade signaalid võivad kanda väga mitmesuguseid sõnumeid, näiteks: infot isendi liigilisest kuuluvusest (igal linnuliigil on oma spetsiifiline laul) infot isendi soost (laulavad enamasti ainult isaslinnud) infot isendi suguküpsusest (laulab enamasti vaid suguküps lind sigimishooajal) infot muudest isendiga seotud detailidest, näiteks isendi geograafilisest päritolust (esinevad dialektid), isendi sigimisvõimekusest, isendi täpsemast identiteedist. Sõnumite tüüpe – loomade poolt biosignaalide abil edastatavaid sõnumeid võib liigitada erinevatest aspektidest lähtudes. Üks selliseid liigitusi lähtub signaali vahetust funktsioonist: 1) kosimine (nt lindude laul, ogalike siksak-tants, sabalehviku demonstreerimine paabulinnul jne). 2) heidutamine (nt lindude laul, tapluskalade lõpustesirutus, ogaliku pea-alaspidi poos jne). 3) kontakti
aioollasi. Homerose eepostes nimetatakse ahhailasteks kõiki Trooja sõjas osalenud kreeklasi. Hetiitide savitahvlite põhjal on teada, et Väike-Aasias olid juba XIV saj. e. Kr. mererahvad (`akhaiasa' v. `akhaiusa') Trooja sõda toimus ühtede andmete j. 1208., värskema info põhjal 1184. e. Kr. Maakera ümbermõõdu väljaarvutaja Eratosthenes (V saj. e. Kr.) väitis, et 1183. Ahhailased koloniseerisid Küklaadid ja Väike-Aasia ranniku (Lesbose ja Tessaalia dialektid on lähedased.) Kol oni sa ts i ooni 3 pea te e d: Põhjatee Tessaaliast Lõunatee Peloponnesosest Kreetale ja Küprosele Kesktee Atikast ja Euboiast Küklaadidele, Samosele, Chiosele. Joonlastel oli 12 linna liit, keskuseks Poseidoni püha linn Mykale neemel; aioollastel samuti 12 linna liit Hermose deltas. Kolonisatsioon kandis hilismükeene klt. üle Väike-Aasia ranniku väga suurele territooriumile. 6. Doorlaste sisseränne. Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.)
(Kyriacou 1986: 139) guasja oma kotti või minu lauale, tänan ...“ ning õpilane paneb mänguasja oma kotti, siis õpilane annab sisuliselt õpetajale autoriteedi, mida õpetaja sel hetkel enesekindlalt teostab. Selles seisnebki „vastastikune mõju“ olemus, mis suhtumuslikus autoriteedis ilmneb. Ühe Dialektid ja aktsendid – asjaolu, millega tuleb arvestada õpetaja puhul võivad varem kasutatud sõnad („valik“ mänguasja osas) kõlada suunatud Ühendkuningriigis on kasutusel üsna erinevad dialektid. Mul on siiani vahel probleeme, et valikuna, teise õpetaja suus võiksid nad sama hästi kõlada väljakutse või ähvardusena, mõista iga sõna mõnes Ühendkuningriigi dialektis. Pole vaja end puudutatuna tunda – ma
Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel. Küll aga on siin võimalik ja isegi üsna tavaline n-ö möödarääkimine, mittemõistmine konteksti, vaatenurkade, detailide
Takistused kultuuride mõistmisel: 1. Eeldatakse, et me oleme teistega sarnased, s.t. et suhtlemine teiste rahvustega on lihtne. Eiratakse erinevusi. Ameeriklased arvavad väga tihti et nad on teistega sarnased. Seevastu jaapanlased teadvustavad endale väga selgelt, et nad on teistest erinevad. 2. Arvatakse, et me tunneme teisi kultuure väga hästi ja et teised tunnevad meid. 3. Keeleerinevus keel on õpitav, kuid lõpuni ikkagi ei mõista (dialektid, släng) 4. Mitteverbaalne suhtlemine. 5. Stereotüübid üldistused ja veendumused, mida me rakendame teiste suhtes. Takistavad objektiivset suhtumist Näit: eestlased on töökad. 6. Hinnangute andmine me kiidame midagi heaks või mitte, s.t. me ei võta asju nii nagu nad on vaid ütleme kas see on hea või halb. 7. Stress kui kohtame võõrast kultuuri, tekib pinge ja stress sest seal on meie jaoks palju võõrast
suure riskiga. Reisile mineja ei teadnud kunagi ette, millal ja kas üldse ta reisilt naaseb. Lisaks kardeti, et kodustest oludest eemalolek murendab inimese kõlblust ja vagadust. Euroopas reisimist raskendas ka keeleprobleem. Võõrkeelte oskus oli varauusajal küllaltki madal. Keskaja Euroopat ühendanud ladina keele oskus järjekindlalt vähenes ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel. Suhtlemist raskendasid ka erinevad dialektid. Põhja-Saksamaa elanikud võisid paremini aru saada hollandlastest kui saksidest või baierlastest. Seetõttu reisiski vaid väike osa ühiskonnast: aadlikud erinevate õukondade vahel, kaupmehed ja käsitöösellid, üliõpilased (peregrinatio academica) ning palgasõdurid. Varauusaja konfessioonivaenused põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi. 18. saj. suhtumine reisimisse muutus. Nüüdsest hakati väärtustama reiside üldharivat ja
käsitlusobjektiks on keele ja ühiskonna vastastikused seosed. Mistahes õigusakt on keelerüüs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt seaduskeele käsitlus sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna: Üldkeel Rahvuskeel Ühtluskeel Allkeeled Dialektid Sotsiolektid (terminoloogia) Funktsionaalstiilid Õigusteaduse oskuskeel e terminoloogia Seaduskeel, laiemalt õigusaktide keel Õiguskeel Sõna “õiguskeel” pole vaja tarvitada, sest pole tegemist mingi erilise keelega, spetsiifilise osa moodustavad ainult terminid – Narits. Juriidiline oskuskeel on vajalik õigusteaduslike probleemide täpseks mõistmiseks, seadmiseks ja lahendamiseks. Õigusaktide keel peab olema
tunnetava (kommunikeeriva) subjekti. Ruum, vaadatuna subjekti positsioonilt, pakub huvi ja ärgitab kommunikeeruma peamiselt (subjektse) kohandumise ja (ruumi) kohandamise vaatevinklist. Oleks kummaline eeldada, et kommunikeeriv subjekt loob märgisüsteemi, subjektselt mõtestatud informatsioonilise seose ruumiga (või teise subjektiga) n-ö absoluutselt subjektiivses iseolemises. Ühise aluskeele märgisüsteem, loogika ja struktuur on kujunenud kultuuriruumi kui niisuguse arenguprotsessis, dialektid aga vaadeldava ruumi suhteliselt autonoomsetele allsüsteemidele (subkultuurid, sotsiaalsed kihid ja grupid jne) eriomaste tingimuste kontekstis. Sellepärast sotsiaalses kommunikatsioonis niivõrd, kui see ei välja ühe kultuuriruumi (ühiskonna) piirest, ei saa tekkida põhimõttelist mittemõistmist ka sotsiaalselt asendilt väga erinevate subjektide vahel. Küll aga on siin võimalik ja isegi üsna tavaline n-ö möödarääkimine, mittemõistmine konteksti, vaatenurkade, detailide
annaabi.ee 
