Kokkuvõte bengali keele kohta (0)

http://wals.info/languoid/lect/wals_code_ben - http://www.language-archives.org/language/est
https://www.ethnologue.com/language/ben - http://wals.info/languoid/lect/wals_code_est
Bengali keel

Bengali keel kuulub indoeuroopa keelkonna indo- aaria rühma uusindia keelte hulka, mille alternatiivseteks nimedeks on ka bangla ja bangla-bhasa keel (Bengali keel, 1985). Seda kõneldakse peamiselt Indias ja Bangladeshis, kuid ka Nepalis ja Singapuris. Bangladeshis on bengali keel ametlik riigikeel (178,2 miljonit kõnelejat), Indias kõneldakse seda Assami, Lääne-Bengali ja Tripura osariikides üsna laialdaselt (82,5 miljonit kõnelejat) ning on mõne osariigi ametlik keel. Nepalis ja Singapuris on kõnelejaid üsna vähe ning Singapuris loetakse seda isegi ohustatud keelte hulka. Bengali keelt kõneleb kokku umbes 261,5 miljonit inimest (Bengali, 2017 ). Seda kirjutatakse bengali kirjas, mis on üks devanaagari kirja variante (Bengali keel, 1968), ning ka brahmi kirjas (Bengali (বাংলা), 2017). Devanaagari kirja kasutatakse mitmete Indias kõnelevate keelte kirjutamiseks (Devanaagari, 1968).

Vokaalid:
(Bengali aplhabet … , 2017)
Konsonandid :
(Bengali alphabet … , 2017)
Foneetika/ fonoloogia
Foneetika on häälikuõpetus, mis uurib inimkeelt kui heli ja häälikuid. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse üht sõna teisest. Bengali keele dialektid erinevad teineteisest oluliselt intonatsiooni ja häälduse osas (Chatterji, 2009).
Bengali keele tähestik ja häälikusüsteem on üsna keerulised ning neid on pea võimatu ladina tähestikus kujutada. Tähestik on loogilises järjestuses organiseeritud – esmalt on vokaalid ehk täishäälikud, seejärel konsonandid ehk kaashäälikud, poolvokaalid ning lõpus diftongid ehk kahe vokaali ühendid. Eesti tähestikus aga on esindatud vokaalid ja konsonandid segamini ning diftonge ja poolvokaale seal ei esine. Bengali keeles on 11 vokaali ning need koosnevad seitsmest erinevast häälikust, mida hääldatakse vastavalt lühikeselt või pikalt. Kõiki neid vokaale on võimalik ka nasaalselt hääldada, lisades nendele märgi nimega ,,chondrobindu’’. Eesti keeles on aga 9 vokaali. Mõlemas keeles säilitavad nad kirjutades oma algse kuju, kui vokaal on sõnas esimesel kohal. Kui aga bengali keeles esineb vokaal sõnas koos konsonandiga, siis ei säilita nad täielikult oma esialgset kuju, vaid ühinevad kuidagi konsonandiga. Konsonante on bengali keeles 39, kuid need koosnevad vaid 29st häälikust, eesti keeles on aga 17 konsonanti. ( Erelt , Erelt, Ross , 2017)(Bangla alphabet … , 2017)
Morfoloogia ja süntaks
Morfoloogia on vormiõpetus, mis uurib sõnavormide moodustumist, nende struktuuri ja omavahelisi seoseid . Süntaks on lauseõpetus, mis uurib sõnade ühendumist sõnaühenditeks ja lauseteks.
Bengali keeles esineb kolme sugu – mees, naine ja neutraalne , mida eesti keeles ei esine. Sõnarõhk on bengali keeles esimesel silbil ning nõnda on ka eesti keeles, kuigi eesti keeles võib mõni teine paarituarvuline silp olla ka kaasrõhuline. Nii bengali kui ka eesti keeles ei ole artikleid ja esineb vähe eessõnu, levinumad on morfeemid, mis lisatakse sõnadele näiteks käändelõppude ja mitmuse tunnustena. Tegusõnade ajavormi ja isikut eristatakse sõnalõppude alusel. Kui sõna lõpus on eristamiseks vokaal, siis võib esineda ,,vokaalharmoonia’’ olukord, kus üks vokaal teiseneb teiste sõnas olevate vokaalide tõttu, et kõlada ühtsema ja ,,harmoonilisemana’’. Eesti kirjakeeles sellist nähtust ei esine, küll aga näiteks Võru murdes. Bengali keeles on 9 sõnaliiki – nimisõnad , tegusõnad , omadussõnad, asesõnad, sidesõnad, määrsõnad, eessõnad ja hüüdsõnad, arvsõnad. Eesti keeles on sõnaliike samuti 9 – nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad, asesõnad, sidesõnad, arvsõnad, kaassõnad, hüüdsõnad ja määrsõnad. (Bengali, 2017)(Erelt jt, 2017)( Language Bengali, 2017)
Bengali keele sõnajärg on SOV ehk subjekt -objekt- verb , mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna . Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti keeles võib küsimusi moodustada kas küsisõna abil või ilma küsisõnata, kuid viimasel juhul muutub küsilause intonatsioon (tõuseb). Nii eesti kui ka bengali keeles esineb tagasõnu sagedamini kui eessõnu. ( Grammar , 2017)(Syntax, 2017)
Bangla alphabet (Bangla bornomala). Kasutatud 26.09.2017. http://www.betelco.com/bd/bangla/bangla.html#alphabet
Bengali (বাংলা). Kasutatud 26.09.2017. https://www.omniglot.com/writing/bengali.ht m
Bengali. Kasutatud 22.09.2017 https://www.ethnologue.com/language/ben
Bengali keel. (1985). Kasutatud 22.09.2017 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bengali_keel1
Bengali keel. (1968). Kasutatud 22.09.2017 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bengali_keel2
Devanaagari. (1968). Kasutatud 22.09.2017 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/devanaagari1
Bengali alphabet, pronunciation and language. Kasutatud 22.09.2017 https://www.omniglot.com/writing/bengali.ht m
Chatterji, Suniti Kumar . 24.12.2009. Bengali phonetics . Kasutatud 26.09.2017. https://www.cambridge.org/core/journals/bulletin-of-the-school-of-oriental-and-african-studies/article/bengali-phonetics/D0EC5C797B69A94402EF3AFBE8DC8BDC
Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Häälikud . Eesti keele käsiraamat. Kasutatud 26.09.2017 https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=5
Syntax. Estonian grammar. Kasutatud 26.09.2017 https://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_grammar
Grammar. Bengali language. Kasutatud 26.09.2017 https://en.wikipedia.org/wiki/Bengali_language
Language Bengali. Kasutatud 26.07.2017 http://wals.info/languoid/lect/wals_code_ben