Ajaloo konspekt (0)

Ajaloo konspekt
Rocca al Mare Kool
Catreen Lepik
12.klass
2017
XX saj II poole kronoloogia
AEG
SÜNDMUS
1939-1945
II maailmasõda
1941
Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised)

• Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist,
  
• rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus.
  

1943
Teherani konverents (SRB, USA, NL)

• Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire .
  

1945
4.–11. veebruar
Jalta konverents (SRB, USA, NL)

• Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks,
  
• liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta,
  
• otsustatakse luua ÜRO.
  

1945
17. juuli–2. august
Potsdami konverents (SRB, USA, NL)

• Saksamaa jagamine ja denatsifitseerimine,
  
• Berliini eristaatus,
  
• sakslaste ümberasustamine Poolast, Ungarist ja Tšehhoslovakkiast.
  

1946
Stalini ja Churchilli kõned
Stalini kõne põhimotiiv:
Churchilli kõne põhimotiiv
1947
Trumani doktriin
12. märts 1947 Trumani kõne  doktriin kahe eluviisi võitlusest
„Üks eluviis põhineb enamuse tahtel ja seda iseloomustavad vabad institutsioonid , rahvaesindajate valitsus, vabad valimised, seal on garanteeritud üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus , inimene on vaba poliitilisest survest . Teine eluviis põhineb vähemuste tahtel, mis surutakse jõuga peale enamusele. See tugineb terrorile ja survele, kontrollile ajakirjanduse ja raadio üle, ettemääratud valimistulemustele ja isikliku vabaduse allasurumisele.“
Truman lubas oma kõnes toetada kõiki, kes võitlevad tema kirjeldatud teise eluviisi ehk kommunistliku süsteemi vastu. (Õpik lk 9)
1947
Marshalli plaan
Periodiseering

• Sõja-aastad (1914-1918) - tehnoloogilised uuendused (tangid, lennukid )
  
• Sõja-aastad (1939-45) - sõda ulatuslikum kui esimene maailmasõda
  
• I maailmasõja eelsed aastad - kuldne ajastu, iseloomustab kiire areng ja majanduslik edu
  
• Maailmasõdade-vaheline periood - 20ndate lõpus ülemaailme majanduskriis
  
• II maailmasõja järgne maailm
  

Kultuuriloolne periodiseering

• Heaoluühiskonna aeg (1950a-1970)
  
• Tarbimise- keskne ajastu (1970-1980a teine pool)
  
• Üldine optimismi ajastu (1980.-1990. aastate vahetus ja järgnevad aastad kuni 2001)
  

Mis mõjutas 20. sajandit kõige rohkem ja miks need on olulised?

• Televisiooni, tehnoloogia , interneti, traadita telekommunikatsiooni areng/teke - info hakkas üha kiiremini ja rohkem liikuma, oli palju kergemini kätte saadavam
  
• Maailmasõjad muutsid märgatavalt maailma, inimeste vaateid ning uskumusi/suhtumisi, tekkisid uued riigid, lagunesid riigid
  

I maailmasõja eelne maailm

• IMPERIALISM - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas
  
• KOLONIALISM - poliitiliselt arenenud maad hõivavad vähem arenenud maid
  
• DOMINIOON - suveräänne liikmesriik
  
• 19.sajandil on Inglismaa maailma suurvõim, võimutses merel, suurim koloniaalriik
  
• Linnastumine
  
• Algab massiline väljarändamine euroopast
  
• Muutub peremudel (suurpered muutuvad väikesteks), rahvastik ühtlustub ( kirjakeel muutub ühiseks, dialektid muutuvad väiksemaks)
  
• Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga (proletariaat ehk tööliskond kes teeb füüsilist tööd, varatu palgatööliste klass) - sotsiaalne mobiilsus suureneb
  
• Töölisliikumise teke
  
• Sotsiaalpoliitika kehtestamine; nt Inglismaal keelatakse naiste töötamine kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused
  
• Maailmakaubanduse ja majanduse kujunemine
  
• Rahvusriikide (elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest) ja kodanikkonna teke
  
• Rahvusriik tähendab ühe rahvuse suveräänset territooriumi
  
• Euroopa tsivilisatsioon :
  
• 1) Isikuvabadused
  
• 2) Eraomand
  
• 3) Demokraatia
  
• Vene Impeerium XX sajandi algul
  
• 1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905
  
• Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud
  
• Demokraatlike vabaduste ja õiguste puudumine
  
• Poliitilise võimu kriis
  
• Mahajäämus tööstuses
  

I maailmasõda
Põhjused, miks?
1) Kõik suurriigid tahtsid sõjaga oma valdusi suurendada
2) Prantsusmaa ei suutnud andestada Saksamaale häbiväärset lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas ja Alsace-Lorraine’i kaotamist
3) Venemaa pikaaegne tüli Balkani poolsaare pärast Austria-Ungariga. Venemaa pidas end sealsete slaavlaste kaitsjaks , kuid A-U impeeriumis oli palju slaavi rahvaid
4) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus mõjuvõimu suurendamise pärast/võitlus kolooniate pärast
5) Sõda kasvas kiirelt maailmasõjaks ka suurriikide sõjaliste liitude olemasolu tõttu 20- saj alguseks
Lahingud:

• Marne ’i lahing (1914) - Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa, 5.–12. september (kestab 8 päeva), pandis seisma sakslaste rünnak Pariisi üle, kasutati esmakordselt lennukeid, et infot koguda,
  
• Ypres ’i lahing (1915) - Saksamaa vs Belgia,Prantsusmaa, Inglismaa, 22. aprill - 15. mai (kestab u 1 kuu), kasutati mürgigaasi ( sakslased ), oli teine Ypres’i lahing viiest, antanti poolele tulid sõdima Kanada sõdurid
  
• Verduni lahing (1915) - Prantsusmaa vs Saksamaa, 21. veebruar - 16. detsember (kestab 9 kuud), üks suuremaid maismaalahinguid, sakslased ei saavutanud midagi, prantslased suutisd kaitsta Verduni
  
• Somme’i lahing (1916) - Saksamaa vs Inglismaa, 1. juuli - 18. november (kestab 5 kuud), inglased kasutasid esimest korda tanke, inimkaotuselt suurim lahing, kumbi osapool ei saavutanud edu
  
• Jüüti merelahing (1916) - Inglismaa vs Saksamaa, 31. mai - 1. juuni (kestab 2 päeva), sakslased üritasid tungida oma laevastikuga Põhjamerele kui britid tõrjusid nad tagasi
  

Rahvusvaheliste kokkulepete probleem-

• Puudus rakendusmehanism
  
• kokkuleppeid viidi ellu valikuliselt
  
• riigid, mis ei olnud konventsioonile alla kirjutanud, ei pidanud vajalikuks neid üldse täita
  

• Juudipogrommid
  

• Progromm - vähemrahvuslastevastane rüüsterünnak
  

• Armeenia genotsiid
  

• Genotsiid - tegu, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi
  

• Reisilaevade ründamine merel
  

Demokraatlikud riigid

• Demokraatia võidukäik pärast I maailmasõda
  
• Suurenes demokraatlike riikide arv (Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poole jne)
  
• Laienesid demokraatlikud vabadused (valimispiirangute vähenemine)
  
• Peamised ideoloogiad: liberalism, konservatism , sotsialism
  

USA:

• Sisepoliitiline areng: naised said valimisõiguse, hakati hoolitsema abivajajate eest,
  
• Majanduslik areng: üritati majandusraskustest välja tulla, usuti , et tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab sissetuleku kasvu, riik hakkas toetama uute töökohtade loomist, organiseeriti hädaabi tööd
  
• Välispoliitiline areng: isolatsioon teistest riikidest, hoidusid poliitilisest liitudest ,mis sisaldasid sõjalisi kohustusi
  

PRANTSUSMAA:

• Sisepoliitiline areng: paljuparteilisus, ebastabiilne sisepoliitika
  
• Välispoliitiline areng: tähtsaim suurvõim
  
• Majanduslik areng: industriaalriik, majanduskriis jäi venima, ei suudetud viia läbi radikaalseid samme et kriisi leevendada
  

INGLISMAA:

• Sisepoliitiline areng: laiendati demokraatiat, laienes valiaskond, töölispartei sai valitsusse
  
• Majanduslik areng: majanduskriis, leevendada aitas juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse reguleerimise mehhanismid
  
• Välispoliitline areng: üritatakse mitte sekkuda konfliktidesse, taheti tihendada sidemeid kolooniatega ja dominioonidega
  

DEMOKRAATLIKUD DIKTATUURID
Demokraatia kriis

• Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste andmine laiadele rahvahulkadele
  
• Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu
  
• Pettumine rahulepingutes
  
• Pettumine demokraatlikus riigikorralduses
  

• Diktatuurid ja diktatuuriideoloogiad
  

• XX sajandi põhilised ideoloogiad olid kommunistid , natsionaalsotsialistid ja fašistid
  
• Totalitaarne režiim: ümberkorraldust peab teostama riik, mille tegevuskava määrab ainupartei , eesmärgi saavutamiseks on lubatud kasutada ulatuslikku vägivalda ja omavoli, ühiskonnaelu on aluutatud riikilikule kontrollile, isikuvabadusi ja inimõigusi ei austata ega tunnustata
  
• Diktatuur - valitsemisvorm , kus diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel
  
• Diktatuurid jagunevad:
  
• Autoritaarne režiim - võim on koondunud kitsa ringi inimeste kättem poliitiliste erakondade tegevus piiratud
  
• Totalitaarne režiim - võimu koondumine ühe isiku või väikeste isikute rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste üle, rikutakse pidevalt inimõigusi, luuakse riiki hirmuõhkkond,
  
• Repressioon - (vägivaldne) karistus , surveavaldus
  

• Itaalia: Fašistlik diktatuur, esimene diktatuurlik riik euroopas, oldi pettunud, et neid ei tunnustatud Pariisi rahukonverentsil, majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus, piiramatu võimuga oli Benito Mussolini, kes 1922 aastal määrati peaministriks ja 1925 anti talle ainuvõim ning kehtestati üheparteisüsteem, loodi opositsiooni allasurumiseks salapolitseid ja rajati koonduslaagreid, kuna Mussolinil olid head suhted katoliku kirikuga , puudus ulatuslik terror, majandus võeti riigi kontrolli alla, võimu aitas hoida intensiivne propaganda , kujutati pilt, et Itaalia on võimas ja tugev, tegelikult aga oli majanduskasv kehvem kui kunagi varem ning agressiivse välispoliitika peale kulus palju ressursse, 1943 kõrvaldati Mussolini võimult
  

Külm Sõda

• Külm Sõda - idapoolse bolševismi ja Lääne vaba maailma väärtuste vaheline konflikt ehk külm sõda, mis väljendub propagandas, võitluses mõjuvõimu pärast, võidurelvastumises, rahvusvaheliste liitude moodustamises, tehnilises ja manaduslikus rviaalitsemises
  
• 1941 - Atlandi harta (SRB, USA) - rahvaste enesemääramise õigus
  
• 1943 - Teheran (SBR, USA, NL) - lääneriigid tunnustavad NSV Liidu 1941. aasta piire
  
• 1945, 4.-11. veebruar - Jalta (SBR, USA, NL) - lepitakse kokku: Saksamaa jagamine okupatsioonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO
  
• Domineerivaks jõuks saavad:
  
• 1) Ameerika Ühendriigid - nn kaks sõda: Jaapani vastu Vaiksel ookeanil ja Saksamaa vastu Euroopas, kaotasid lahingutes alla 300 000 ameeriklase, Ühendriikide territoorium puutumata, USA väljub sõjast õitsva majandusega, hea sõda USA’le.
  
• 2) Nõukogude Liit - maa ja linnad maatasa, tööstus hävitatud, hukkunud umbes 27 miljonit Nõukogude kodanikku
  

Stagnatsioon- 1964 algas (Brežnevi võimule tulek) ja lõppes 1982 (Brežnevi valitsusaja lõpp), iseloomustab tegelik võimu koondumine armee ning julgeoleku kätte, kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad (ametikohad kogu eluks), tekkis gerontokraatia (valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast), majanduses üritati teostada suurprojekte, kolhoosikord asendati sovhoosiga, elutase langes ja arenenud riikidest mahajäämine, tarbekaupade defitsiit, korruptsioon , sõlmiti/üritati sõlmida lepinguid lääneriikidega, käsumajandus (inimeste algatusvõime ja ettevõtlikus ei olnud soositud). NLKP peasekretärid: 1964-82 Leonid Brežnev, Juri Andropov 1982-84, Konstatin Tšernenko 1984-85 ja Mihhail Gorbatšov 1985-91
Sulaaeg - 1956 algas, lõppes 1964, iseloomustab tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol aga see ei hoidnud ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi, keskenduti vajadusele arendada subjektivismi ja voluntarismi, külma sõja poliitikalt võeti üle kurss rahumeelse kooseksisteermise poliitikale, mis ei välistanud sõjalisi vastaseise, kultuuri üritati hoida sama moodi kontrolli all nagu varemgi. NLKP peasekretärid: 1953-64 Nikita Hruštšov
Seltsimees Stalini kõne on meie seniste võitude kokkuvõte ning uute võitude programm. Postimees . 1946. 15. veebruar
Suure vaimustusega kuulasid 9. veebruaril 1946. a. Nõukogude Liidu kodanikud meie suure juhi ja õpetaja sm. Stalini kõnet Moskva linna Stalini valimisringkonna valijate valimiseelsel koosolekul. Me teame, et Isamaasõja karmidel päevadel olid sm. Stalini kõned jõu, kangelaslikkuse ning võiduveendumuse allikaiks Punaarmeele ja tagalas töötajaile. Sm. Stalini lihtsad, arusaadavad sõnad, milledega ta käsitles geniaalse sügavusega kõiki olulisemaid probleeme, näitasid kogu meie maale ja rahvale kätte õige tee ning viisid meie isamaa võidule. Meie kogemused on tõestanud, et sm. Stalin ei ole öelnud kunagi ühtki kaalumatut sõna, ükski tema ennustustest ei ole osutunud tühiseks, vaid kõik see, mida ta on ütelnud tuleviku kohta, on täitunud otse üllatava täpsusega. Selles teadmises kuulasid nõukogude inimesed sm. Stalini kõnet 9. veebruaril. Mida andis meile see kõne?
Sm, Stalin analüüsib sügavalt sõdade põhjusi ja näitab, et need peituvad kapitalistliku süsteemi olemuses, et sõdade puhkemine ei ole mingite juhuslike asjaolude tulemus.
Edasi näitab sm. Stalin, et möödunud sõda oli ühest küljest karmiks katsumuseks Nõukogude Liidule, kuid ühtlasi ka meie riigi ja meie ühiskondliku korra võimsuse tõestajaks.
„Sõda korraldas meie nõukogude korrale, meie riigile, meie valitsusele, meie kommunistlikule parteile midagi eksami taolist ja tegi kokkuvõtted nende tööst, just kui öeldes meile: siin nad on, teie inimesed ja organisatsioonid , nende tööd ja teod, – vaadake neid tähelepanelikult ja tasuge neile nende tegude järgi!" ütleb sm. Stalin. Ja järgnevalt võtab ta kokku selle eksami tulemused. Sm. Stalin näitab, et sõja võitmine oli esiteks meie ühiskondliku korra, nõukogude sotsialistliku korra võit. See võit hajutas kõik arvamused selle kohta, nagu oleks nõukogude kord mingi „riskantne eksperiment “, Tšekaa „vägivalla“ tulemus või kergesti kokkuvarisev kaardimajake".
Sm. Stalin ütleb: „Nüüd on jutt sellest, et nõukogude ühiskondlik kord on osutunud eluvõimelisemaks ja kindlamaks kui mittenõukogude ühiskondlik kord, et nõukogude ühiskondlik kord on parem ühiskonna organiseerimise vorm kui ükskõik missugune mittenõukogude ühiskondlik kord.“
Edasi näitab sm. Stalin, et Nõukogude riik on lahendanud kõige paremini rahvusküsimuse, et meie paljurahvuseline riik on osutunud võimsaks ühiskondlikuks organismiks. Sm. Stalini kõnes on veel kord rõhutatud Punaarmee murdumatu võimsus, mis on hajutanud jäädavalt kõik need kahtlused, mida omati selles suhtes varem väljaspool Nõukogude Liidu piire.
Aga sm. Stalini kõnest nähtub erilise selgusega ka see, et meie suured võidud Isamaasõjas olid nõukogude ühiskonnas bolševike partei õige poliitilise liini teostamise tulemus.
Bolševike partei juhtimisel saavutas nõukogude rahvas kangelasliku töö abil meie kodumaa majandusliku võimsuse hiiglasliku kasvu. Meie kodumaa tegi lühikese aja vältel läbi tormilise kasvu, tõusis maailma üheks võimsamaks tööstusmaaks ning arenenud põllumajandusmaaks. See saavutati tänu meie maa industrialiseerimisele ning põllumajanduse kollektiviseerimisele. Sellele võimsale alusele rajaneski meie Isamaa sõjaline vägevus.
Kui sm. Stalin ütleb, et meie sõjatööstus viimase kolme sõja-aasta vältel tootis igal aastal keskmiselt üle 30 000 tanki , iseliikuva suurtüki ja soomusauto, kuni 40 000 lennukit, kuni 120 000 suurtükki, kuni 100 000 miinipildujat jne., siis on meile selge, et sellise toodanguvõimsusega ei suuda võistelda ükski teine riik maailmas. Ja kui arvestada seda, et nende relvade kvaliteet on esmaklassiline, nende relvade kasutajad aga olid teadlikud, kõrgeimal astmel sihiteadlikud ning kangelaslikud patrioodid Punaarmee sõdurid, siis on selge, et Punaarmee oli ja on maailma võimsaim armee.
Ei ole mingit kahtlust, et selle armee olemasolu on meile kõige kindlamaks tagatiseks meie rahuliku üles ehitustöö võimalustele.
Sm, Stalini kõnest nähtub ühtlasi, et meie ees seisavad määratu suured arenguperspektiivid. Samal ajal kui kogu kapitalistlik maailm satub üha suuremaisse kriisiraskustesse, kõneleb sm. Stalin uuest suurejoonelisest viisaastakuplaanist, kaardisüsteemi kaotamisest lähemal ajal, töötajate materiaalse olukorra tunduvast parandamisest, teaduse ja kultuuri arengu uute laialdaste võimaluste loomisest, pisut kaugemas perspektiivis aga meie tööstustoodangu kolmekordistamisest. Kas ei ole see hiilgavaks tõestuseks sellele, et meie Kodumaa sammub rahuaegsele oludes edasi veel võimsamini kui sõja ajal ja enne sõda!
Sm. Stalin ütleb, et valimised on kohtuotsuseks partei ja nõukogude valitsuse tegevuse üle. Ja milline on see kohtuotsus? Sada miljonit valijat on kiitnud vaimustusega heaks bolševike partei ja nõukogude võimu poliitika. Igaüks nende saja miljoni inimese hulgast on valmis rakendama kogu oma jõu, kõik oma võimed ja oskused selle poliitika jätkamiseks, meie sotsialistliku Kodumaa võimsuse edasiseks tõstmiseks igal alal. Ei ole mingi liialdamine, kui väljendame kaljukindlalt veendumust, et selle saja miljoni inimese ühine hingus , ühine südametukse, ühine lihaste ja ajude pingutus , ühine tahe on selliseks jõuks, mida iial ei suuda väärata miski ega keegi. Me ei taha ega tohi puhata loorbereil, iga meie päev on täis pingelist tööd ja võitlust, me peame olema ja oleme lakkamatult valvel oma õnne ja õitsengu eest, oma võitude vilja arendamise ja kindlustamise eest. Meie südamed ja meeled on täidetud leegitseva vaimustusega, meie pilgud on selged, meie tahe terasene. Teame tulevik kuulub meile, kes elame, töötame ja võitleme punaste lippude all. A. U i b o
Millise sõnumi võis Stalini kõne anda Lääne-Euroopa lugejatele?

• Sõjakuulutuse, et Nõukogude Liit on kõigeks valmis ja tõestanud ennast maailmale.
  


Leia kõnest väljendid ja mõtted, mis annavad märku autoritaarsest võimust.
- Autoritaarset võimu väljandab see kui väga ta ülistas Nõukogude Liitu, kõik muu mis on teistsugune ning väljaspuul tema riiki oli halb ning vale. Näiteks võib tuua koha, kus ta ütles, et nõukogude ühiskondlik vorm on osutunud eluvõimelisemaks ja kindlamaks kui mittenõukogude ühiskondlikvorm. Muidugi kirjeldab tema autoritaarset võimu ka tema iseloomustus Punaarmee kohta ning tema uhke sõjatoodangu ette lugemine.
Katked Harry S. Trumani kõnest USA kongressi ees 12. märtsil 1947
Ameerika Ühendriikide välispoliitika peamisi eesmärke on luua vabad ja sundusest priid elutingimused nii meile endale kui ka teistele rahvastele. See oli ka Jaapani ja Saksamaa vastu peetud sõja keskne küsimus. Me võitsime riike, kes soovisid oma tahet ja eluviisi teistele rahvastele peale suruda.
Tagamaks rahvaste rahulikku ning sundusest vaba arengut, on Ameerika Ühendriigid võtnud enesele juhtiva rolli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni loomises. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon kavandatakse selliselt, et ta teeb võimalikuks kõikide oma liikmete kestva vabaduse ja iseseisvuse. Siiski, ei ole me oma eesmärke õigesti mõistnud, kui me pole lmis aitama vabu inimesi nende püüdlustes säilitada oma vabu institutsioone ning rahvuslikku terviklikkust agressiivsete liikumiste eest, kes otsivad võimalust totalitaarsete režiimide kehtestamiseks. See pole midagi muud, kui aus tunnistus selle kohta, et vabadele inimestele otsese või kaudse agressiooni teel pale surutud totalitaarsed režiimid, seavad ohtu rahvusvahelise rahu alustalad ning sellest tulenevalt ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeoleku.
Mitmete riikide elanikele on viimasel ajal nende tahte vastaselt peale surutud totalitaarne režiim. Ameerika Ühendriikide valitsus on sagedasti protestinud sunduse vastu ning andnud mõista, et Jalta kokkulepet rikutakse Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Ma pean ütlema, et ka mitmetes teistes riikides on olnud sarnaseid arenguid.
Ma usun, et Ameerika Ühendriikide poliitika peaks kaitsma vabu inimesi, kes astuvad väljast lähtuvate ning relvastatud vähemuse poolt ellu viidud orjastamiskatsete vastu.
Ma usun, et me peame vabu inimesi abistama, et nad saaksid ise omal viisil oma saatust kujundada.
Ma usun, et me saame peamiselt aidata majandus- ja finantsvahenditega, mis on majandusstabiilsuse ning korrastatud poliitiliste protsesside jaoks olemuslikud.
Ameerika Ühendriigid panustasid 341 000 000 000 dollarit II maailmasõja võitmiseks. See on investeering maailma vabadusse ja rahusse.
Allikas: Main Problems in American History. 1972. Edited by Howard H. Quint , Milton Cantor, Dean Albertson. Homewood, Georgetown: The Dorsey Press.
Milliseid ohte vabadele inimestele on kõnes kirjeldatud?

Orjastamine, oma enda saatuse kujundamise kaotamine, rahvusvahelise rahu alustalade ohtuseadmine
Kuidas peaksid Ameerika Ühendriigid president Trumani arvates võitlema totalitaarse režiimi levikuga .

• Looma ÜRO, tooma välja riigid, kes rikuvad eelnevaid kokkuleppeid, on valmis võitlema kommunismi vastu.
  
• USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo’d, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. 

  
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon - 26. juuni 1945 kirjutasid 51 riiki alla ÜRO põhikirjale, 2010. aastal ÜRO’l 192 liiget, Eesti alates 1991
  
• ÜRO peaeesmärgid:
  
• 1) Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd
  
• 2) rahvusvaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine
  

RAUDNE EESRIIE

• Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles „ Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie“ 

  
• Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike 

  
• Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja 
vaenulikkust lääneriikide suhtes 

  
• Berliini blokaad
  
• Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin , et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa.22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis. Seejärel blokeeris Nõukogude Liit kõik maanteed, mis ühendasid Lääne-Berliini lääneriikide tsoonidega: 2 milj lääneberliinlast ei saanud enam toiduaineid ja sütt, lisaks katkestati ka elektrivarustus.
  
• 17. juuli - 2.august 1945 Potsdami konverents
  
• 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan
  
• 1948 otsustatakse Saksamaa läänetsoonid majanduslikult liita Lääne-Euroopaga
  
• 1948 rahareform Saksamaa lääneosas
  
• Juuni 1948 Berliini blokaad - NL lõikas Lääne-Berliini maailmast äta
  
• Mai 1949 Saksamaa lõhenes - Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi sama aasta oktoobris Saksa Demokraatlik Vabariik.
  

Arenenud tööstusriigid

• Majanduslikult jagunesid maailma riigid eri rühmadeks:
  

1) Arenenud tööstusriigid - USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia
2) Sotsialismimaad - NSV Liit, Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
3) Kolmas maailm

• Majandusedule lääneriikides aitas kaasa: valitsuse poliitika, rahvusvaheliste organisatsioonide loomine (IMF, Maailmapank ), Marshalli plaan
  
• 1950. aa alguseks olid lääneriigid taastanud majanduse sõjaeelse taseme ja asusid majandust moderniseerima
  

Heaolu ühiskond

• Heaoluühiskonnale on iseloomulikud:
  

1) Kõrge elatustase, sh lihtinimese ostujõu kasv
2) Tekkis aega ja võimalusi meelelahutuse jaoks
3) Sotsiaalse turvalisuse kasv (nt töötuskindlustus, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev)
KÜLMA SÕJA KRIISID
KRIIS
RIIGID
PÕHJUS
TULEMUS
Berliini blokaad
1948-1949
USA, Saksa, NSVL
NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon.
Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati, Saksamaa lõhenes lõplikut. Valmis Berliini müür.
Korea sõda
1950-1953
NSVL, Hiina, Saksa
Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale
Loodi lõunas Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu
Berliini kriis
1953-1961
NSVL, Saksamaa, USA
Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale
Valmis Berliini müür.
Ungari ülestõus
1956
Ungari ja NSVL
Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale
Lääneriigid appi ei läinud. Järgnesid massirepressionid, 200000 inimest põgenes kodumaalt, Võimud tegid mõningasi järeleandmisi.
Afganistani sõda
1979-1989
NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Hiina, Pakistan
Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale
NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud
Vietnami sõda
1959 -1973
USA, Vietnam ,
Prantsusmaa,Suurbritannia
Ameerika Ühendriikide Kongress  andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Vietnam vabanes Prantsuse kolooniast ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Kuuba kriis
NSVL, Kuuba, USA
Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel;
NSV lubas väed Kuubalt ära viia kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.
KRIISID
PÕHJUSED JA RIIGID
NSVL’I REAKTSIOON
LÄÄNE REAKTSIOON
TULEMUSED
Praha kevad
Osales: Tšehhoslovakkia ja NSVL. Dubček tahtis inimnäolist sotsialismi, NLKP otsustab veretu ülestõusu maha suruda.
Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Brežnevi doktriin.
Suessi kriis
1956
Osales: Egiptus, NSVL, UK, Iisrael ja Prants. Egiptuse riigipööre. Suessi kanali riigistamine
Ukraina ja Prantsusmaa mõju vähenes, NSVL mõju Lähis-Idas suurenes
Kommunistlik maailmasüsteem

• Kommunistliku korra kehtestamise seaduspärasused:
  

• Kõikides riikides kus sõja lõppedes paiknes Punaarmee, läks võim Moskvale kuulekate kommunistlike valitsuste kätte.
  
• Kommunistide võimuletuleku peamiseks eelduseks oli Nõukogude Liidu kohaleolek, kuid mõningat mõju avaldasid ka ühiskonnas valiitsevad meeleolud
  

• Idaplokk kasutakase ka mõistet sotsialismileer – Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu mõjusfääris olevad kommunistlikud riigid
  
• 1950. aastate alguses kuulus idaplokki 13 riiki: NL, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Hiina, Albaana, Põhja-Vientnam, Põhja-Korea, Mongoolia
  
• Liiduvabariik - Sotsialistliku riigi haldusüksus
  
• Stalini põhilised vahendid ühiskonna kontrolli all hoidmiseks: arreteerimised, vangilaagrisse saatmised, küüditamised, asumisele saatmine , ametist kõrvaldamine, igapäevaelu raskeks või võimatuks muutmine
  

• 
  

Mihhail Gorbatšov
Mihhail Sergejevitš Gorbatšov sündis 2. märtsil 1931. Ta oli Nõukogude Liidu viimane riigipea ja ühtlasi oli ka ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider. Gorbatšov oli 1980–1991 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee poliitbüroo liige, 1985–1991 NLKP peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 1990–1991 Nõukogude Liidu president. Põhja- Kaukaasias sündinud Gorbatšov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. 1955–1962 töötas ta komsomolis, seejärel nimetati regiooni põllumajandussekretäriks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteerimise ajal. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Selleks rajas ta perestroika ehk poliitika. Perestroika läbiviimiseks algatas ta glanosti ja esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid). Samuti räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ning sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ja kuritegevuse ulatusest NSV Liidus. Gorbatšovi üheks peamiseks eesmärgiks oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Lisaks käivitas ta sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Selleks et majandusreforme läbi viia, pidi Gorbatšov soojendama suhteid läänega. Selleks taasalustati riigipeade tippkohtumisi ning alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks. 1987. aastal loobuti Brežnevi doktoriinist. 1991. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Olenemata soovist luua paremaid suhteid läänega, oli Gorbatšovil siiski nii pooldajaid kui vastaseid. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias ning mõne ajapärast ka Balti riikide iseseisvumine. olnud Gorbatšovi eesmärgiks ei olnud sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatšov pani presidendi ametikoha maha. Ta oli abielus Raissa Titarenkoga(hiljem Korbatšov) ja neil on tütar Irina Virganskaja. Nõukogude Liidu ja NLKP juhina oli Gorbatšovil oluline roll ka Eesti taasiseseisvumises. Ehkki ta ise Balti riikide iseseisvuse taastamist ei pooldanud, päästis ta valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade iseseisvuse taastamine võimalikuks. 1987.aastal külastas Gorbatšov ka Eestit ning kohtus ‘parteiveteranidega’. Korbatšov on korduvalt andnud intervjuusid Eesti ajakirjandusele ning eesti keeles on temast ilmunud mitu raamatut.
Kasutatud allikad:
Vikipeedia.ee Mihhail Gorbatšov 2016 . Viimati külastatud: 16.04.2017
Postimees.ee Mihhail Gorbatšov 2016. Viimati külastatud: 16.04.2017
Sputnik .ee Gorbatšov Eestis 2016. Viimati külastatud: 16.04.2017
KONTUURKAART