Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus üldisesse keeleteadusesse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida maailm enam kunagi ei kuule ?
Tauširo keel
Diana Ostrat
 
 
Piirkond: Peruu
Keelkondisolaatkeel, saparo-yawani (? selle üle vaieldakse endiselt)
Etniline rahvaarv: 20 Keele kõnelejaid: 1
Dialektid: pole teada. Võimalik, et Zaparoani. Ruhleni väitel suguluses Candoshi-Shapra'ga.
Keelekasutus:  Kõnelejad läksid üle hispaania keelele või mõnele versioonile Quechuast. ( https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15 )
Kaardil:  http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html
 
Tauširo*, tuntud ka kui pintše** või pintši*** keel on üks Peruu põliskeeltest, mida kõneldakse Aucayacu, ühe Ahuaruna jõe harujõe piirkonnas. Tauširo keeles on keele ja rahva nimeks ite'chi (rahvas). Tegu on isolaatkeelega, mis tähendab, et sel puuduvad märkimisväärsed sugulussidemed ühegi teise keelega. Tauširo keele kõnelejad lugesid harilikult arve ainult kümneni, kasutades seejuures sõrmi. Näiteks "üks" tauširo keeles on "washikanto". Selleks, et nimetada mõnda kümnest suuremat numbrit, öeldi "ashintu" ja osutati varbale. 2008 aastal läbi viidud tauširo keele uuringuga jõuti järeldusele, et ainult üks inimene räägib seda soravalt. Sellest peale on tauširo keel peaaegu väljasurnud keelte nimekirjas. ( http://www.toptenz.net/top-10-rarest-languages.php 29.10.15 )
 
2008 aastast pärinevatel andmetel on teada, et tauširo kõnelejate vähenemises on süüdi samal aastakümnel puhkenud nakkushaigus (st 2008 paiku) ning samuti etnilise grupi liikmete abiellumine hispaania või quechua keele kõnelejatega, mille tulemusena ongi järel vaid üks inimene, kes vabalt tauširo keelt kõneleb. ( http://www.endangeredlanguages.com/lang/2163 29.10.15 )
 
Tovar 'i (1961), Loukotka (1968) ja Tovar'i (1984) eeskujul märgib Kaufman (1994), et ehkki tauširot on pandud ühendusse zaparoani keeltega, on sellel suurem sõnavaraline sarnasus kandoshi ja eriti omurano keelega. 2007 aastal klassifitsederis ta tauširo ja omurano (ent mitte kandoshi) keeled saparo-yawani keeltena. ( https://en.wikipedia.org/wiki/Taushiro_language 29.10.15 )
Keelest enesest
Kõige rohkem infot tauširo keele kohta on pärit Neftali Alicea Ortiz'i sulest ja tema 1975 aastal välja antud tauširo- kastiilia -tauširo sõnaraamatust. N.A. Ortiz on kirjutanud ka mitu teist olulist teost tauširo keele kohta. 1972 aastal alustas ta toona noorukese Amadeo Garcia kõrval tauširo keele õpinguid, et keelt uurida ja seda säilitada.
Tauširo tähestikus on 17 sümbolit, mis representeerivad keeles olevaid foneeme. Need sümbolid on: a, c, ch, e, h, j, n, fi, o, q, r, t, u, v, y, '. Enamust neist hääldatakse samamoodi kui kastiilia hispaania keeles.
H hääldatakse i, o, e ees nagu g, aga muidu nagu l. N: he'i (ge'i); hu'no (julnd); chi'hanta (chiljanda!)
T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah)
V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) ( http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306526181/del22.pdf29.10.15 )
Tauširo keeles puuduvad sõnaliigid ja sood ( http://sails.clld.org/languages/trr 29.10.15 )
Tauširo keelsetes tekstides on äärmiselt suur arv nimisõnafraase. Ühes tekstis oli 100% fraasidest kas vabad asesõnad või nimisõnafraasid. (Desmond C. Derbyshire " Handbook of Amazonian Languages ", lk 462 lõik 8)
Tauširo on ainus Peruuvia keeltest, milles puuduvad huul-ja huulhammas-konsonandid. (The Amazonian Languages", Robert M. W. Dixon; lk 318 lõik 2)
Arvsõnad ühest kümneni:
1 – vachi' canto
2 – achini ( https://huntergatherer.la.utexas.edu/languages/language/109 29.10.15 )
3 - washiunweantu
4 - nekenene
5 - ukontawa ( otsetõlkes ''terve käsi'' )
6 – 5+1 ukontawa vachi'canto
7 - 5+2
8 - 5+3
9 - 5+4
10 - ashintu ( otsetõlkes: 'palju"; kasutatakse kahe käe ja jala kohta kokku, st kõik peale 10 on palju) ( http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Taushiro.htm29.10.15 )
Näitelause: Ta u'co'ontehen niui no'joa – Tengo vergüenza por miedo a los criollos (mestzos) – I am ashamed for the fear of the creoles – Mul on häbiselle hirmu pärast, mida tuntakse mestiitside ( kreoolide ; poolevereliste) suhtes. (Vocabulario Taushiro, Autor: Neftali Alicea Ortiz, 1975 - http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306526181/del22.pdf  )
Muud huvitavat
"Amadeo Garcia on viimane inimene maailmas, kes räägib tauširo keelt. Amadeo on Peruuvia Amazonase pärismaalane ja räägib ka hispaania keelt. Mees mõistab hästi, et kui tema sureb , sureb ka tema keel igaveseks. Hetkel on Amadeo 57 (aastal 2015 siis 60 a) aastane.
Kujutage korraks ette, et oskate rääkida mingit keelt, mida keegi teine kogu maailmas ei mõista. Alul oleks see kindlasti põnev ja uudne, aga mõne aja möödudes saaks uudsusest lihtsalt üksildus. Järgnevad videod, mis on läbinisti hispaania keeles, selgitavad, et Amadeo räägib tauširo keelt ainult iseendaga. Külas, kus ta elab pisikeses ühetoalises puust hurtsikus, räägib Amadeo oma naabritega hispaania keelt. Aga džunglis, kui ta aerutab ringi oma puust tahutud kanuus või kütib linde traditsioonilise puhkpüssiga, hakkab ta vahel omas keeles laulma või enesega rääkima.
Kurb tõsiloolisus, aga Amadeo on elav näide põlisrahvastest ja põliskeeltest, mida leidub igas maailma nurgas, Põhja-Ameerika indiaanlastest Kõrg- Tiibeti platoode etniliste vähemusrahvasteni välja. Kui palju Amadeo sarnaseid inimesi uitab kuskil džunglis ringi, pomisedes omaette keeles, mida maailm enam kunagi ei kuule?" (8 Languages You’ve Never Heard Of (And Who Actually Speaks Them ), Kyle Ellison, 18. mai 2012; 29.10.15)
Viimane tauširolane, hispaaniakeelne video kahes osasja
Ja pisike klipp inglise keeles:
 
Kommentaarid:
* ingl.k. taushiro, tõlge siinkirjutaja poolt, kuna ei suutnud ühestki kättesaadavast andmebaasist eestikeelset nimetust leida.
** ingl.k. pinche vt eelmine kommentar
*** ingl.k. pinchi vt eelmine kommentaar
 
Allikad:
http://www.toptenz.net/top-10-rarest-languages.php 29.10.15
https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15
http://www.endangeredlanguages.com/lang/2163 29.10.15
http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html 29.10.15
https://en.wikipedia.org/wiki/Taushiro_language 29.10.15
Vocabulario Taushiro, Autor: Neftali Alicea Ortiz, 1975 - http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306526181/del22.pdf
8 Languages You’ve Never Heard Of (And Who Actually Speaks Them), Kyle Ellison, 18. mai 2012; 29.10.15
( https://huntergatherer.la.utexas.edu/languages/language/109 29.10.15 )
( http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Taushiro.htm 29.10.15 )
Desmond C. Derbyshire "Handbook of Amazonian Languages"
The Amazonian Languages", Robert M. W. Dixon
Vasakule Paremale
Sissejuhatus üldisesse keeleteadusesse #1 Sissejuhatus üldisesse keeleteadusesse #2 Sissejuhatus üldisesse keeleteadusesse #3 Sissejuhatus üldisesse keeleteadusesse #4 Sissejuhatus üldisesse keeleteadusesse #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Diana Ostrat Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte taushiro keelest. Koos hulga näidete ja viidetega. Rõhk morfoloogial ja keeleteadusel. Inglise keeles.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kikapuu keele kirjeldus
3
docx

Kikapuu keele kirjeldus

Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal. (The Endangered Languages Project.). Kõnelemise piirkondi on antud keelel kolm ja need on üksteisest küllaltki kaugel. Kaks nendest kohtadest asuvad USAs. Esimene piirkond on USA keskosast põhja pool, Michigani järvest edelasuunas. Teine asukoht on USA keskosa lõunapiirkonnas, Little Rock linnast lõu

Keeleteadus
Benabena keel
3
odt

Benabena keel

Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade morfoloogia. (DOBES) Nagu teisteski

Keeleteadus
RIIFI KEEL
12
docx

RIIFI KEEL

Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - ‫ تاريفيت‬,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis 1. Berberi keelte tähest

Üldkeeleteadus
Kolmkeelsete ja kakskeelsete laste sõnavara areng
5
docx

Kolmkeelsete ja kakskeelsete laste sõnavara areng

Kolmkeelsete ja kakskeelsete laste sõnavara areng Tänapäeval pole kaks- või mitmekeelsus enam üldsegi harv nähtus. Koolideski on kombeks õpetada lastele isegi kolmandat või neljandat võõrkeelt, mis on aidanud kaasa mitmekeelsuse tekkele. See on viinud kolmekeelsete laste arvu suurenemiseni ja selle tulemusena on tekkinud uus teadus- ja haridusvaldkond – kolmkeelsus. Kolmkeelsus erineb oluliselt kakskeelsusest ja on alles oma keeruka analüüsi alguses. Tuleb märkida, et kui kolmekeelsust mõelda vastavalt keelte valdamise meetodile, võib seda iseloomustada loomulikuna (mis on äärmiselt haruldane) või kombineerituna (moodustatud loodusliku kakskeelsuse või kunstliku kakskeelsuse põhjal). On mitut eriliiki kolmkeelseid. Näiteks lapsed, kes kasvavad üles kolmkeelses keskkonnas, täiskasvanud, kes elavad kolm- või mitmekeelses keskkonnas ja soravalt sõnaosavad kakskeelsed, kes on õppinud kolmanda keele koolis või mõnel muul põhjusel. Enamik nendel juhtudel pol

Keeleteadus
Maailma keelte iseseisev töö
2
docx

Maailma keelte iseseisev töö

Maailma keelte iseseisev töö Arapaho keel Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi ­ Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 inimese vahel, rääkijateks pig

Keeleteadus
Sidamo keel
6
odt

Sidamo keel

Sidamo keel Sidamo keel kuulub Afroaasia keelkonda. Afroaasia keeli on üle kahesaja, neid kõneldakse Põhja-ja Kesk-Aafrikas, Lähis-Idas ning Euroopas (malta keel) (Keeleatlase lisa 2000: 11). Sidamo keelt räägitakse Etioopias Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas ja Awassa järve kaguosas. Selle keele kõnelejaid on ligi 101 000. Sidamo keelt väljendati Etioopia kirjaviisis kuni 1993. aastani, peale seda mindi üle ladina kirjaviisile. Leksikaalne sarnasus väljendub 64% ulatuses Alaba- Kabeena keele, 62% ulatuses Kambaata ja 53% ulatuses Hadiyya keele suhtes. Ühtlasi pole sidamo keelel teadaolevalt ühtegi murret. (Ethnologue 2016. 31.10.2016) Sidamo keelel on viis lühikest täishäälikut (i, e, a, o, u) ja nende pikka teisikut (ii, ee, aa, oo, uu), näiteks „dina“ tähendab „lonkama“, kuid „diina“ tähistab „vaenlast“. Kõik sidamo sõnad lõppevad täishäälikuga. Maksimaalselt saab sidamo keeles kõrvut

Keeleteadus alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun