Brasiilia - riik Lõuna-Ameerikas (2)

Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta - ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Keel
portugali
Pealinn
Brasília
President
Luís Inácio Lula da Silva
Asepresident
José Alencar Gomes da Silva
Pindala
8 511 965 km²
Rahvaarv (2007)
Rahvastiku tihedus
190 011 000
22 in./km²
Iseseisvus
7. september 1822
Rahaühik
riaal (BRL)
Ajavöönd
maailmaaeg –2 kuni –5
Riigihümn
Hino Nacional Brasileiro
Brasilia kui pealinn
Aastal 1891 viidi Brasiilia põhiseadusesse sisse punkt, mille kohaselt tuleb pealinn Rio de Janeirost tulevikus uude linna üle viia. Uuele pealinnale pandi nurgakivi juba 7. septembril 1922, kuid ehitus jäi soiku, ning võeti uuesti käsile alles 1956. aastal. Linn projekteeriti ja ehitati riigi uue pealinnana ja see valmis 41 kuuga (1956–1960). Linn planeeriti ristikujulisena, kuid maastiku eripära tõttu sai ta pigem lennukikujuliseks. 21 aprillil 1960 aastal toodi pealinn Riost üle, kuid kuni tänaseni on vanemad Rio de Janeiro kodanikud sellise asjade käigu üle solvunud ning ei tunnista Brasiliat nende riigi pealinnana.
Brasiilia kui noorte inimeste elupaik
Brasiilia elanike arv on ca 190 miljonit. Ligi 70% elanikkonnast on alla 30-aastased ja pool elanikkonnast on nooremad kui 20 !!! – seega on brasiillased väga noor rahvas. Elanikkonnast 54% moodustavad valged, 39% mulatid ja caboclo´d (indiaanlaste ja valge rassi segu), 5,9% mustad, 0,9% asiaadid (üle 1 miljoni jaapanlase muide) ja 0,2% põlised indiaanlased. Riigikeeleks on portugali keel brasiilia omapäradega, mis on ühtne üle terve Brasiilia, erinevates piirkondades dialektid puuduvad. Brasiilia on ainus portugali keelt kõnelev maa Ameerika kontinendil. Kui aga võtta reisile kaasa eesti-portugali vestlussõnastik lootes selle abil näiteks poest süüa osta, siis olete petta saanud. Brasiiliapärane portugali keele hääldus erineb kirjapildist sedavõrd, et tunnete ennast ka targa sõnaraamatuga suht umbkeelsena.
Brasiilia kui samba kodumaa
Karneval !!! Tavaturist teab Brasiiliat eelkõige just sambakarnevalide järgi. Igal aastal, tavaliselt veebruaris, kohtuvad Brasiilia kõikides suuremates linnades kohalikud sambakoolid ühisel sambakarnevalil. Miks? Et oma aastapikkust tööd teistele näidata ja omavahel rammu katsuda. Võistlevad nii kostüümid, sambakava ja etteaste teema, kui sambatantsijate osavad sammud. Rio de Janeiros toimuvad juba mitmed eelkonkursid enne otsustavat sambakarnevali ning Rio sambadroomile jõuavad vaid parimad. Karnevalipäeval moodustavad sambakoolid Rio peatänavatele suure sambarongkäigu ning tantsides ja muusika mürtsudes liigutakse pealtvaatajate-kaasaelajate saatel sambadroomi poole. Sellel päeval valitseb Rio de Janeiros pehmelt öeldes hullumaja ning tasakaalukas põhjamaalane võib tunda end kui sõjatandrisse sattunu. Rio sambastaadionil toimub otsustav sambakava esitus ning sellele järgneb ühine suur show ja pidu, mis kestab hommikutundideni. Samba on rõõm ja iga-aastane karneval on rõõmupidu. Vaeste linnaosas mängivad lapsed veel nädalaid pärast karnevali kostüümide uhkete sulgedega, äärelinnades laiutavad ratastel platvormid, millel esineti ning turistid meenutavad heldimusega karnevali kõrghetki ja tusastena mitmekordseks kerkinud hindu. Nüüd, mil karneval on Brasiilias üks peamisi turismiobjekt, korraldatakse karnevali järjest 2-3 päeval ning peale suurt karnevalimöllu pakutakse turistidele nn “võitjate paraadi”, kus astuvad sambadroomil üles selle aasta karnevalivõitjad. Ka see nö. lõpupidu, nagu kõik brasiilia sambapeod, kestab hommikuni. Vahe karnevali endaga seisneb vaid selles, et hotellihinnad on taas normaalsed ning meeletu möll tänavatel on muutunud Rio tavapäraseks energiliseks siginaks-saginaks. Samba jääb aga ikka sambaks!!!
Brasiilia on nii kaugel ja Eestist nii erinev: mets on nõnda tihe, et seeni otsima ei mahu, liikluses kehtib kiirema õigus ja peki asemel riputatakse koolibridele akna taha suhkruveetopsike. Kui meil on häda jää ja lumega, siis Brasiilias jäävad autod kinni liiva ja savimudasse ning lõpuks – mobiilide asemel on seal tihedalt telefoniputkasid. Talvel on seal suvi ja suvel on seal ka suvi, päike on peaaegu seniidis ja käib tagurpidi .,