Karistusõiguse kaasused (1)

Karistusõiguse eriseminar
Kõige tähtsam asi delikti struktuur.
Katse jätta meelde mis on katse OK ja samuti mitme isikuga kuriteod ehk kaastäide viimine ja osavõtt .
Tahtluse ettevaatamatuse tabel. Tahtlus kõigi koosseisu elementide suhtes.
Kas koosseisu asjaolu oli syydlase eesmärk, kui vastus jah siis pilt selge, kui ei siis kysimus kas ta teadis kindlasti et ta täidab koosseisu asjaolu.
Põhilised õig välistavad asjaolud :
1 hädakaitse
2 kohustutse kollisioon
süüd välistavad asjaolud:
lõpetamata ja lpettaud katse
ERIOSA :
varavastased ja isikuvastased kuriteod.
§118 on tahtlik kuritegu , tahtlus kõigi koosseisu tunnuste osas.
§117eeldab ainult ettevaatamatust tagajärje suhtes.
Kogumid: millal tuleb yhe teo eest kaks §.
Kas on ideaalkogum .: yks tegu mitu paragrahvi, kui kaitsevad erinevaid õigushyvesid, siis pannakse kogumisse.
Reaalkogum : 2 tegu
Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud.
Kevad, 2015
3 sorti kuriteod:
1 vargus- ainult tegu
2 tapmine – ainult tagajärg
3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine ) nii tegu kui ta tagajärg.
Kolm sorti sõnu:
Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne
Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon , ametiiisk nt
Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria.
Operatsioon
Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni.
Kas arst pani toime kuriteo?
Puudub õigusvastasus. Üldse karistus õiguse kursuse raames mis loetakse on kõige tähtsam asi on kolme astmeline kuriteo mõiste: koosseis, õigussvastasus, süü.
Koosseis:
Objektiivne- tegu. Tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, eriline iskuktunnus
Subjektiivne koosseis- tahtlus, ettevaatamatus, eesmärk, koosseisu eksimus
Õigusvastasust välistavad asjaolud- hädakaitse, hädaaseisund, kohustuste kollisioon
Süü- süüvõime( 14+ ja täiemõistuslik), süüd välistavad asjaolud( ei ole 14, või ei ole täiemõistuslik), keelueksimus( seaduse mittetundimne ei vabsta vastutusest, inimene saab aru et tegu on keelatud) inimene teeb meelega midagi mida ta teab et teha ei tohi. Keelueksmius välistab syy ainult siis kui see oli selle isiku jaoks vältimatu . Kui sa mingil erialal tegutsed siis sa pead teadma mis seadused seal kehtivad ja neljas punkt on kuriteo katsest loobumine.

operatsioon. Kas arst tekitas kehavigatsuse §118 lg 6 alusel?
Arst lõikas neeru välja- alati tasub alata tagajärjest.
Koosseis:
objektiivne koosseis on olemas
Subjektiivne: kas arst tegutses tahtikult? On olemas, arst tegutses kavatsetult. Arsti tegevus vastab kurieteo koosseisule.
Eriseadusest tulenevalt on arstil õigus selliseid protseduure teha kui on vastavad nõuded järgitud. Puudub õigusvastatus ja langeb ära õigusvastusus.
Süüd ei ole.
Pisut marihuaanat
Politsei kahtlustas Bossi tapmises ning korraldas tema juures läbiotsimise. Selle käigus leiti Bossi elutoast diivanilaua sahtlist 3 grammi marihuaanat. Ülekuulamisel rääkis Boss , et see marihuaana polnud tema oma, vaid selle jättis tema juurde Sõber. Boss selgitas ka, et tal oli plaanis see marihuaana esimesel võimalusel Sõbrale tagasi anda. Hiljem üle kuulatud Sõber kinnitas Bossi sõnu.
Kas Boss pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Objektiivne Koosseis:
Narkoaine+
väike kogus+
valdamine,
Subjektiivne koosseis: olemas
Ettevaatamatuse eest kasristatakse eainult sis kui see ons eaduses nii öeldud - ettevaatamatus. Ainult need kuriteod onettevaatamatusest toime pandud kui on seaduses nii öeldud, st ca 95 % on tahtlust eeldavad.
Tahtlus: marihuaana tagasi anda.
Üleandmise eesmärk.
Õigusvastastust välistavad asjaolud- ei ole
Süüd välistavad asjaolud- ei ole
Boss on kuriteo toime pannud .
Pirita kloostris
„Juhatage Ivo Schenkenberg preili Agnese juurde“ lausus Püha Isa. Vastavalt varem kokkulepitule juhatas käsundusmunk Ivo ukseni, kust viis koridor põrandaaluse kongini. Ivo astus talle näidatud koridori ning kukkus mõne sammu pärast kongi. Kongis polnud ühtegi ust, küll rippus seal aga üks köis. Ivo ronis köie abil kongist välja ja lahkus kloostrist. Asjaolu, et õde Ursula oli ühe teise ohtliku mässaja päästmiseks kongi köie riputanud, oli Pühale Isale ja tema käsundusmungale teadmata.
Kas Püha Isa pani toime kuriteo?
H: pyha isa pani toime §136 järgi kuriteokatse
Obje.k:
Tegu: vabaduse võtmine- ( liikumis vabadus)- vabaduse võtmine on lõpule viidud sellest hetkest alates kui kannatanul puudub võimalus oma tahte päraselt tegutseda. EI KAOTANUD VABADUST- oli võimalus köie abil välja ronida.
Subj K: peame analyysima pyha isa tahtlust, kas tema tahtlusoli vabaduse võtmise kontekstis olema. Jah see oli tema eesmärk kavatsetuse vormis. Võib olal tegemist kuriteo katsega . Ja tuleb analyysida kaasust edasi. OLEMAS
Kuidas katset kontrollitakse:
Katse obj k: vahetu asumine teole . Peab olema tegevus, ainult mõttest ei piisa. OLEMAS
Tegemist on kõlbmatu katsega §26. Kong oli kõlbmatu.
Tegelikult ei ole vahet kas on §25 kaste või kõlbmatu katse. Ainult siis kui on vaimne küündimatus.
Kontrollida katse kõlblikust.
Kõlbmatu? Miks jäi tegu lõpule viimata. Kas vahendis või teosviis oli kyyndimatu.
Õigusvastastut välistavad asjaolu: ei ole
Süü: kas on süüüvõimeline ja terve mõistuslik , täisealine. Kuriteo katsest loobumine: (on syyd välistav asjaolu) jaguneb: lõpetatud kaste (kui isik ei ole veel teinud kõike) ja lõpetamata katse( kui isik ei ole veel teinud oma ettekujutusest lähtuvalt kõike)
Tuleks ära määrata kas on lõpule viidud või viimata kaste.
Siin on pyha isa teinud kõik endast oleneva- tegemist lõpetatud kuriteo katsega. Loobumine oleks see kui pyha isa oleks teinud kõik et tegu ära hoida.
Õnnelind Flamingo
Noormehed A, B ja C norivad sadamas ühte tüdrukut. Sündmuskohale saabub jalgrattaga vanapapi , kes hakkab noormehi korrale kutsuma. A hüüab, et teeme vanapapile sõitu. Noormehed tõstavad vanapapi sadulasse ning lükkavad ta suure hooga sadamakailt koos rattaga merre. Tegu tehtud, lahkuvad nad kai äärest. Lahkudes küsib B teistel retooriliselt: „Äkki upub ära?“ „Las upub,“ vastavad teised. Vanapapi uppuski ära.
Kas noormehed panid toime kuriteo?
H: §113
Obj k: surm vette lõkkamise järel- OLEMAS
Subj k: kaudne tahtlus OLEMAS
Õigusvastassuts välistavad asjaolud- EI OLE
Süüd välistavad asjaolud: EI OLE
V: koosseis on olemas.
§58 lg 10- grupp on alates 2 inimest- grupi poolt- süüd raskendavad asjaolud
Kui on kaasus kus on rohkem kui yks toimepanija siis esimese asjana pyyda ära määratleda kas tegemist on kaastäideviijatega või onyks või ka kaks või rohkem täodeviijat ja yks on kas kihutaja või kaasaaitaja.
Kaastäideviimine- yhine kooskõlastatud toimepanek.

koos teevad plaani ja koos viivad ellu jakõik teevad kõike.- kõik täidavad kuriteo koosseisu. Kõigi käitumine vastab §113 kõigile tunnustele.

A teeb 1, B teeb 2 ja C teeb 3= ABC üks täidab yhe koosseisu tunnuse, teine teise ja kolmas kolmanda- kokku annavad kõik koosseisu tunnused.
Kaastäide viija on see kes võib kastkestada kuriteo toimepanemise ehk tuleneb sellest- teovalitsemise teoori. Mingilajahetkel valitseb tegu. Peab olema võimalik kuriteo lõpuluviimine katkestada. Siit eristubki kaasaaitaja ja kihutaja. Alati lasustada sellest kes onkoosseisule kõige lähemal- kelel teod kõige otsesemalt vastavad urite kooseisu tunnustele.
Täideviimise ekstsess - kuriteo plaani yletamine. Kui keegi kihutab et anna peksa, aga peksa peksab nii kaua et tapab , siis kihutaja vastutab peksmise eest ja peksja tapmise eest.
Eriline isikutunnus- nt korduvus , nt kuriteo toime panemine vähemalt teistkorda on raskendav asjaolu. Ja vastutab ainult see kellel see isikutunnus on, kes varastab esimest korda, siis temale see ei kehti, mis sellest et koos panid toime kuriteo.
Tõsine skeptik
Pyrrhos ja tema õpetaja jalutasid soos, sõid murakaid ning filosofeerisid. Järsku õpetaja komistas ja kukkus mülkasse. Pyrrhos tõsise skeptikuna vaatas õpetaja surmahirmus rabelemist pealt ja kahtles: „Võta sa nüid kinni – kukkus ta mülkasse või mitte, on ta surmaohus või mitte?” Õpetaja uppus.
Kas Pyrrhos pani toime kuriteo?
§124
OK: eluohtlik seisund + abi andmata jätmine + ennast ohtu seadmata+ õnnetus/ üldine oht+ abiandmise võimalikkus OLEMAS
SK: kaudne tahtlus ta teab kindlalt et õpetaja upub. Ta peab teadma seda et õpetaja on eluohtlikus seisundis. Teadis.
kui kaasuses on laip või juba lapi paistab sis alati on mõistlik alustada§113.
Ära kasuta kunagi 123 ja 124, neid ei ole peaagu kunagi lõppastmes kohaldatud.
Tegevusetuse delikt : ehtsad (kus eriasja paragrahv on tegevusetusena kirja pandud) ja mitteehtsad( kõik ylejäänud nt tapmine, sest tappa saab ka ilma tegevuseta) Ehtsad rakenduvad kõigile. Mitteehtsad n sellised mis kohalduvad ainult isikute suhtes kelle on tegevuse kohustus. Garandi kohustus.
OK on erinev kui on tegevusdelikt.
OK:
1-tagajärg
2- garandi seisund- kas sellel isikul keda analyysime tal oli õigusest tulnev tegutsemis kohustus. Kui ei olnud, siis sellega võib kaasuse lahenduse lõpetada. Garandi seisundeid on kahte tyypi- kaitsegarant ( isik kellel on kohustus kedagi teist ohtude eest päästa- ema ja laps, päästeametnik,arst ) ja valvegarant ( kus on kohustus ohuallikat kaitsta- kõik kelel on juhiload või auto ilma lubadeta siis on teie kohustsu tagada et se auto ei tekitaks kelegi surma, koeraomanikud on kohustatud valvama et tema koer ei pureks kedagi surnuks või vigaseks).
3- nõutava teo tegemata jätmine
4- abiandmise võimalikkus- võimalus tegu teha
5- hypoteetiline põhjuslikkus
SK:
Tahtlus kõigi OK tunnuste suhtes.
Kõige tavalisem ettevaatamatusest pandud kuritegu on surmaga vms lõppenud liiklusõnnetused.
Ettevaatamatuse deliktid: kõige keerulisem ja ebaselgem.
Tegevusetuse delikt:
OK:
1- hoolsuskohutuse rikkumine
2-tuleb konstrueerida õige käitumine- kuidas ta oleks pidanud sellisel juhul käituma
3- tagajärje omistamine - hypoteetiline põhjuslikkus hoolsukohutuse täitmise ja õige käitumise vahel.
SK:
Tuleb ära määrata kas tegemist teadliku võiteadmata rikkumisega- kas kergemeelsus või hooletus
NÕUANDED:

• Üks kuriteo koosseis korraga.
  

• Kahtluse korra alusta raskeimast võimalikust koosseisust.
  

• Üks isik korraga
  

• Alusta täideviijast ehk sellest, kelel tegu on kuriteokosseisu tunnustele kõige lähemal.
  

• Kahtluse korral lausta kontrolli põhideliktist ( lõpuleviidud tahtlikust tegevusdeliktist)
  
• Ära mõtle midagi juurde: kui kaasuse tekstis infot pole, siis pole see oluline.
  
• Ära jäta midagi tähelepanuta .
  

Loomasõber
A pidas eraomanikuga väikest loomaparki, kus ta hoidis puurides jäneseid, rebast, nugist ja mäkra. Ostes pileti, võis igaüks parki külastada ja loomade kohta A-lt teavet saada. Loomapark ei meeldinud samas külas elavale Loomasõbrale, kes pidas seda loomapiinamiseks.
Variant 2: Ühel ööl läks Loomasõber parki ja avas kõigi puuride uksed. Hommikul parki läinud A avastas, et kolm jänest ja rebane olid minema jooksnud. Rebase leidis A küll veel samal päeval üles, kuna ta oli tulnud pargi lähedale toitu otsima . Kriminaalasjas üle kuulatud asjatundja ei osanud öelda, kas loomad võisid vabas looduses ellu jääda.
Variant 1: Ühel ööl läks Loomasõber parki, püüdis loomad väikestesse kandepuuridesse, pani puurid autosse , sõitis 50 km eemale ning lasi loomad metsa lahti. Hiljem ei õnnestunud ühtegi looma leida ja nende saatus on teadmata. Kriminaalasjas üle kuulatud asjatundja ei osanud öelda, kas loomad võisid vabas looduses ellu jääda.
Kas Loomasõber pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Variant 2
§203
OK:
Asi = jänesed , rebane nugis , mäger, puurid, lomapark/ ekspositsioon
Võõras= +
Hävitamine= (kui on muutnud kasutuskõlbmatuks) -
Rikumine = ( kasutusvõimalused on vähemenud) + kuna mõned loomad on alles
oluline kahju= (oluline varalinekahju,mis on üle 4000 eur) -
SK:
On olemas kavatsetus.
Vastus: §203 täidetud oluline kahju on tekitatud
Variant 1
H: § 199
OK: täidetud
Võõras – loomad+
Asi- loomad +
Ära võtmine:valduse murdmine +, uus valdus +, valduse murdmine( omaniku tahte vastaselt ) +
SK:
Tahtlus: +
Omastamise eesmärk: -
Pättide punt
Õpetaja otsustab kontrollida oma uue keskkooliklassi ausust, kuna on kuulnud , et see pidi üks pättide punt olema. Ta kutsub õpilased ükshaaval endaga vestlusele. Vestluse ajaks paneb lauale ümbriku, kus sees on pakk erinevaid rahatähti. Ümbrik on just niipalju avatud, et õpetaja vastas istuv õpilane saaks aru, et ümbrikus on hulk raha. Kapi otsa asetab õpetaja väikse kaamera , mis lauda ja selle ümbrust filmib. Iga vestluse ajal jätab õpetaja õpilase korraks ruumi üksinda, vabandades, et peab tegema ühe telefonikõne. Õpetaja plaan on nii tuvastada ebaausad õpilased, kes üksi jäädes kasutavad juhust ja näppavad raha.
Pärast vestlusi filmi läbivaadetes selgub , et õpilane Pikknäpp kasutaski võimalust ja võttis õpetaja äraolekul ümbrikust ühe viiekümnese rahatähe.
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Trepikojas
Kohtunik tegi oma Naabrimehele märkuse selle kohta, et viimane oli jälle jätnud trepikoja pühkimata, kuigi majas kehtestatud graafiku järgi oli tema kord. Naabrimees, kes oli pisut võtnud , vihastas ja hakkas Kohtunikku mõnitama. Muuhulgas nimetas Naabrimees Kohtunikku haigeks kohtunikumutiks, kes on eluaegsest kohtumõistmisest segi läinud. Ülekuulamisel tunnistas Naabrimees solvamist, kuid selgitas, et ta ei rünnanud Kohtunikku mitte kui kohtunikku, vaid kui ebasõbralikku ja tüütut naabrimutti.
Kas Naabrimees pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Lapsetapmine
Naine sünnitas lapse, kellel tuvastati raske vaimne puue . Päev pärast sünnitust tuli Naist vaatama tema Mees. Nähes oma ebardist järglast, otsustas Mees lapsest vabaneda . Mees veenis Naist last tapma . Pärast mehe lahkumist võttis Naine padja ning lämmatas lapse.
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Korralik õppetund
V oli külas tuntud pätt, kes pidevalt teiste külaelanike tagant varastas . Ta oli ka korduvalt kohtu poolt karistatud, kuid iga kord pärast vanglast vabanemist jätkas ta varguste toimepanemist. Talunikud T ja K otsustasid riikliku karistussüsteemi saamatust omal käel parandada ja V-le korraliku õppetunni anda. Ühel novembrikuu õhtul võtsidki nad T kinni andsid talle korralikult kerepeale, viisid metsa, sidusid puu külge ja lahkusid. Kui nad hommikul V-d vabastama tulid, avastasid nad, et V oli vahepeal surnud. V surma põhjusena tuvastas ekspertiis alajahtumise. Ülekuulamisel väitsid T ja K, et nende eesmärk ei olnud V-d tappa, vaid nad tahtsid teda ainult hirmutada. Ja üldsegi tegutsesid nad hädaseisundis, kaitstes enda ja teiste külaelanike vara.
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
H: §114 lg1 p1
OK: surm +
Tegu puu kylge sidumine, peksmine +
Põhjuslik seos +
piinav viis-( kestvat suurt valu põhjustamine) +
Julm viis- ( näitab erilist lugupidamis inimelu kui selle suhtes, nt momentaalselt tapab aga on brutaalne nt teerulliga inimesest yle sõitmine, koht- nt laste juures olekul , igasugused rituaalsed tapmised ) -
SK:
Kas mõistlik inimene peaks võimalikuks .
Kas lootis tagajärje mittesaabumisele.
Kui pole vastust on alati kaudne tahtlus.
Õigust välistavad asjaolud:
Kas oli väidetav hädaseisund.
Vahetu oht- ei ole
Väike õppetund
K ja R tülitsesid. K otsustas R-i õpetuseks jalga tulistada. K võttiski püstoli ning lasi R-le umbes meetri kauguselt jalga põlve piirkonda. Nähes, et R haaras jalast ja hakkas karjuma, arvas K, et eesmärk on saavutatud ning läks minema.
Variant 1: Kuul tabas arterit ning kuna R abi ei saanud, suri ta mõne aja pärast sündmuskohal verekaotusesse.
Variant 2: Tegelikult aga K poolt lastud kuul üksnes riivas R-i jalga, mistõttu viimane pääses ehmatusega. R ei pidanud raviks isegi arsti poole pöörduma .
Kas K pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Vabaduse väljakul
Ümberehituste tõttu olid Vabaduse väljakule tekkinud suured ummikud. Olukorra leevendamiseks pani linnavalitus munitsipaalpolitseinikud sinna liiklust reguleerima. Ühel päikeselisel pärastlõunal peataski reguleerija A liiklusvoo kohal, kuhu oli jõudnud B auto. Hetkel, kui vormiriietes A saua tõstis, B auto seisis . A üllatuseks ei jäänud aga B auto paigale, vaid alustas liikumist. Kuna A oli astunud B auto ette, ei näinud ta pääsemiseks muud võimalust, kui hüppas auto kapotile ning haaras selle ülemisest servast kinni. B jätkas sõitu, liiklusreguleerija A kapotil, ja peatus umbes 500 meetri pärast valgusfoori taga. Nähes, et auto peatus, hüppas A kapotilt maha. Mingeid vigastusi A kapotilsõidu ega mahahüppamise käigus ei saanud. Sõidu ajal oli B auto kiirus umbes 40 km/h. B selgitas ülekuulamisel, et tema ei saanud aru, et tegu on liiklusreguleerijaga. Järsku lihtsalt mingi mees hüppas kapotile.
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
Tapmispettus
A on otsustanud, et laseb oma naise mõrvata, kuna viimane teab liiga palju tema kuritegelikest tehingutest. T lepib kokku B-ga, et viimane kõrvaldab naise 10 000 dollari eest. Vastavalt kokkuleppele annab A B-le ettemaksuna 5 000 dollarit. Ülejäänu raha lubab A anda pärast seda, kui naine on tapetud.
Variant 1: Kui B pärast tapmist teist 5 000 küsib, keeldub A seda maksmast, mis oligi A plaan algusest peale.
Variant 2: Tegelikult ei kavatsegi B A naist tappa, vaid ta kaob kohe, kui on ettemaksuna 5 000 dollarit kätte saanud.
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise?
8