Individuaalsed erinevused (1)

Iseloomujoonte teooriate põhieesmärgid:

• Avastada põhilisi viise ( dimensioone) inimeste erinevustes ning kui see on saavutatud, neid uurida
  
• Nende dimensioonide seisu uurida ja teha kindlaks et need püsiksid erinevates olukordades teatud piirides
  
• Avastada kuidas ja millest need erinevused tulenevad, näiteks geneetiliselt päritud, lapsepõlvetraumadest ( Freud 'i arvamus), vanematelt eeskuju võttes (Bandura arvamus) või on see hoopiski närvisüsteemi ehitusega seotud
  

Iseloomu faktori analüüsid
Esimene probleem: Liiga palju sõnu mis iseloomujooni kirjeldavad
Teine: On raske tõestada et erinevate uurijate poolt uuritud omadussõnad viivad sama tulemuseni
Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta
Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid.
Näiteks valusa kurguga arsti juurde minnes pakub tema sulle diagnoosiks haiguse ladinakeelse nimetuse (mis tähendabki valusat kurku ) ja ootab et see su vajadusi rahuldaks.
Iseloomu päritolu avastamine
Kõik pärineb millestki ja juhtub millegi tagajärjel. Näiteks joomise tagajärjel tekivad nö. pehme keel ja arusaamatu jutt viitavad teatud faktorile. See näitab millised iseloomujooned vallanduvad millise tegevuse tagajärjel.
Sõnavaraline hüpotees ja Cattell 'i teooria
Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama . Kuid see võtaks ju tohutult aega.
Cattell arvas , et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele.
Sõnastikud sisaldavad kõiki omadussõnu, ka sünonüüme, kuid kui sünonüümid eemaldada saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi.
Cattell töötas Allport 'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama.
Cattell'i kõige kuulsamad testid on Kuueteistkümne Iseloomufaktori Küsimustikud (16IK). Ta on teinud ka teste erinevate iseloomugruppide jaoks, näiteks ärevus( hirm, süütunne, kahtlustamine) ning ka erinevate kooliastmete jaoks.
Kuid kui tema töö oli nii edukas, miks kaalutakse teisi võimalusi?
Cattell jagas iseloomujooned 16 faktorisse. Kuid mingil põhjusel ei anna 16IK test vasteks 16 erinevat faktorit .
Cattell ise peab enda teste edukaks ning leiab et 16 faktorit on kõik esindatud. Kuid kui välja tuli 16IK käsiraamat ei olnud ka seal faktorid välja toodud.
Kuigi Cattell on üks väheseid teadlasi kes soovib iseloomujooned faktoritesse jagada, on tema test vigane ja tulemused ebatäpsed. Arvatakse, ta ei üldistanud omadusi piisavalt ja testimiseks jäi neid liiga palju.
Iseloomu mudel „Suur Viis“
Aastal 1961 hakkasid Cattell'i tööst huvituma Tupes ja Christal.Nad tegid uued uuringud kasutades uut tehnikat ning said tulemuseks 5 faktorit. Norman ja Passini avastasid, et kui inimestel paluti uurida võõraid ja tuttavaid, olid tulemused samad. Seetõttu ei tahtnud nad, et Tupes ja Christal kiirustaksid.
Norman uuendas Cattell'i nimekirja 1431 sõnani.Seejärel jagas need 75 rühma, vastavalt Tupes'i ja Christali teooriale.
Paul Costa ja Robert McRae töötasid välja algselt 3 faktorit ning lõpuks lisasid 2, mille Goldberg oli välja töödanud. Nemad paigutasid ka iga faktori alla 6 omadust, mis seda faktorit iseloomustavad.
E-Extroversion