Venemaa metsatööstus (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsatööstuse osakond
Kenno Epler
Venemaa metsatööstus
Referaat õppeaines „Metsatoodete kaubandus ja turundus “
Juhendaja lektor Meelis Teder
Tartu 2009
SISUKORD
1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist 4
2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest 6
2.1.Okaspuupuidu saematerjal 9
2.2.Puiduenergia 13
2.3.Puidupõhised plaadid 14
2.4.Paber, papp ja puidumass 17
3.Venemaa metsatööstust mõjutavad tegurid 21
3.1. Metsatulekahjud , haigused ja putukakahjustused 21
3.2. Ehitussektor 22
3.3.Puidu ekspordimaksude tõstmine 23
3.4.Illegaalne raie 24
Kokkuvõte 25
Viidatud allikad 26
Sissejuhatus
Antud teema sai referaadi teemaks valitud, kuna tegemist on üsnagi laia teemaga ja oleks huvitav teada Venemaa kui maailma suurima metsamaaga riigi metsamajanduse ja – tööstuse kohta ning avardada oma silmaringi. Venemaa metsatööstusest ülevaate andmiseks ei olnud pikemal otsimisel materjalide leidmine kuigi raske, kuna tegemist on metsandussektoris ikkagi väga olulise riigiga.
Käesolev töö analüüsib Venemaa metsatööstust ja ka mingil määral puidukaubandust viimastel aastatel. Allikatena on põhiliselt kasutatud erinevaid interneti lehekülgi, mis sisaldavad metsandusalaseid artikleid, uurimustöid ja ka statistilisi metsandusalaseid e-raamatuid. Töös on välja toodud põhinäitajad nagu tootmis- ja ekspordimahud ning nende erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest.

Ülevaade Venemaa metsandussektorist

Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) ( Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20% maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust. Metsatööstuse roll erineb piirkonniti väga tugevalt ning on suurim Loode-Venemaal. Venemaa metsade puidutagavarast moodustab 50% puidumassiks sobilik puit, 30% on suuremõõdulised palgid ehituseks ning 20 % moodustab küttepuit (Kyyrönen 2009). Metsandussektori koguväärtusest ligikaudu 43% moodustab puidumass ja paber, 40% puit ja puidutooted ning 17% raie (Karvinen 2005). 1990ndate jooksul langes metsatööstuse toodang teravalt, kuid on nüüdseks saavutanud endise taseme pea kõikides tootmisvaldkondades (Mäkelä 2009).
Venemaa metsade põhilised puuliigid on lehis ( Larix ), kuusk( Picea ), nulg ( Abies ) ja mänd (Pinus) ning kõvadest lehtpuudest on kõige rohkem kaske ( Betula ). Lehiseid kasvab enim Siberis ja Kaug-Idas. Kuuski ja nulge ning kaski kasvab kõige rohkem Lääne-Venemaal ning mände nii Siberis kui ka Lääne-Venemaal. 2007.aastal raiutud puudest (187 miljonit m³) 104 miljonit m³ (56%) puitu läks tööstustesse ja 49,3 miljonit m³ (26%) ümarpalgina välisriikidesse ning 33,5 miljonit m³ (18%) kohlaikele omavalitsustele ja sotsiaalseteks vajadusteks (nt. küttepuud) (Auvinen 2008).
Tabel 1.1 Ülevaade Venemaa metsasektorist
Venemaa
Metsamaa pindala
776.1 mln ha
Metsamaa % üldpindalast
45%
Okaspuumetsad %
77%
Lehtpuumetsad %
23%
Lubatud aastane raiemaht
635 mln m³
Tegelik raiemaht
187 mln m³
Tegelik raiemaht lubatud raiemahust %
29,40%
Toodang 2007.aastal
saematerjal
23 mln m³
spoon
2,8 mln m³
saepuruplaat
1,5 mln m³
puitlaastplaat
5,3 mln m³
puidumass
6 mln t
Toodangule kulunud puit
104 mln m³
Allikas: Federal Forestry Agency , Russian Forestry Review, 2007

Ülevaade Venemaa metsatööstusest

Metsatööstuse ajalugu ulatub Nõukogude Liidu plaanimajanduse aegadesse ning seetõttu on tootlikkus olnud madal. Nõukogude Liidu lagunemise järel kannatas metsatööstus sisemise nõudluse järsu languse tõttu ning olulised investeeringud infrastruktuuri peatusid. Metsatööstuses on hõivatud pea 900 000 Venemaa elanikku ning tööjõu suhteliselt madala hinna tõttu kasutatakse mitmete tegevuste puhul endiselt käsitööd. Joonis 2.1 näitab lisaväärtust töölise kohta Venemaa erinevates tööstussektorites. Jooniselt on välja jäetud naftatööstus, sest selle sektori ebatavaliselt kõge väärtus (325 865 eurot) ei ole Venemaa tööstuse üldist taset arvestades kindlasti esinduslik . Antud joonise puhul tasub esile tuua puidu ja puidutoodete väga madalat lisaväärtuse taset ning üsna keskmist lisaväärtust puidumassi ja paberi sektoris (sisaldab ka trükkimist ja kirjastamist) võrreldes teiste kapitalimahukate tööstussektoritega nagu masinaehitus , elektroonikatööstus ja transpordivahendite tootmissektor.
Joonis 2.1 Lisaväärtus töölise kohta erinevates tööstussektorites (EUR)
Allikas: Rosstat, ILO, 2007
1. Toidukaubad , joogid ja tubakas 2. Tekstiil 3. Puit ja puidukaubad 4. Puidumass ja paber
5. Kemikaalid ja kodukeemia 6. Mittemetall-mineraaltooted 7. Metall , metallfabrikaadid 8. Masinad ja -osad 9. Elektri-, elektroonika - ja optikatööstusseadmed 10. Transpordivahendite osad
Kõrvutades väljatoodud väätusi Euroopa Liidu liikmesmaade andmetega , selgub , et enamik Venemaa tööstussektoreid on tööjõu produktiivsuse poolest kaugele maha jäänud. Puidumassi- ja paberitööstuse osas oli EU-27 keskmine lisandväärtus töötaja kohta 2005. aastal rohkem kui 110% kõrgem kui vastav väärtus Venemaal aastal 2007. Puidukaupade puhul oli erinevus 160%. Venemaal on sageli tegu vananenud masinate ja madala tööjõu tootlikkusega ning infrastruktuur on saavutanud vaevu rahuldava taseme.
Joonis 2.2 Erinevate puidukaupade toodang Venemaal 1992-2007
Allikas: FAOSTAT, 2007
*Ümarpalk ja saematerjal on toodud kuupmeetrites ja puidumass, paber ja papp tonnides
Joonis 2.2 kajastab arengut erinevate puidukaupade toodangus aastast 1992 kuni aastani 2007. Jooniselt on näha, et saematerjali osakaal on üsna väike. 1998. aastast on ümarpalgi, puidumassi ning paberi ja papi tootmine märgatavalt suurenenud, kuid võrreldes teiste riikide toodanguga on näitajad endiselt madalad.
Metsatööstused on küllaltki kontsentreeritud Loode-Venemaa Arhangelski, Karjala ja Vologda piirkondadesse. Tööstus keskendub peamiselt madala lisaväärtusega toodetele nagu puidumass, vineer ja ajalehepaber. Venemaa mitmed suurimad metsatööstuse konglomeraadid teostavad kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni ise, raiest kuni paberi või papi tootmiseni. Globaalsel tasemel on firmade suurus siiski tagasihoidlik . Venemaa suurima metsatööstuse ettevõtte Ilim Pulp müügikäive aastal 2007 oli 1,8 miljardit USA dollarit. Soome ettevõtte Stora Enso müügikäive oli samal aastal 13,4 miljardit eurot ning maailma suurim metsatööstusettevõte, International Paper , aastane müügikäive ulatus 22 miljardi USA dollarini. Venemaal tegutsevate firmade väiksemõõtmelisus rahvusvahelisel tasandil ei ütle midagi nende turujõu kohta kodumaisel turul. Ilim Pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas. Kontserni tehastes valmib 65% Venemaa puidumassitoodangust ning 25% papi toodangust (Mäkelä 2009).
2009. aasta esimeses kvartalis vähenes kõikide Venemaa metsatööstuse sektorite toodang, kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning puidupõhiste plaatide tootmine vähenes pea 40% (UNECE/FAO 2009).

Okaspuupuidu saematerjal

Okaspuupuidu tarbimine on SRÜ-riikides oluliselt kasvanud ja seda eriti Venemaal, kus viimaste aastate majanduskasv on tekitanud ulatusliku ehitusbuumi (vt. joonis 2.3). 2008. aastal ületas elamuehitus pindala poolest esimest korda 1990. aasta taseme (vastavalt 63.8 ja 63.1 miljonit m2/aastas). Puitkarkassiga majade ehitus on viimase viie aasta jooksul rohkem kui kahekordistunud, ulatudes 6,62 miljoni ruutmeetrini aastal 2008 ning moodustades 10,4% kogu elamuehitusest (pindala poolest). Seejuures ületas puitkarkassmajade ehituse juurdekasv selgelt kogu elamuehituse sektori kasvu, mis omakorda tõusis antud perioodil 75%. Puitkarkassiga majaga ehituse ulatuslik kasv viimase kümne aasta jooksul tuleneb peamiselt ühepereelamute valdkonnas valitsenud ehitusbuumist. Kuigi puitkarkassil põhinevate korterite ehitamine on Venemaal endiselt üsna harvaesinev, on ühepereelamute ehituses vastavad meetodid paremini väljakujunenud.
Joonis 2.3 Elumajade ehitus Venemaal aastatel 2000-2008
Allikas: Rosstat, 2009
Saetud okaspuupuidu eksport saavutas 2007. aastal rekordilise taseme (19,1 miljonit m3), kuid vähenes seejärel 2008. aastal 17,2 miljoni kuupmeetrini (vt. tabel 2.4). Venemaa ümarpalgile 2008. aasta lõpus kavandatud ekspordimaksude tõus (20 kuni 80%) tekitas märgatavat ebakindlust nii metsalangetajate, saeveskite kui ka puidukaupmeeste jaoks ning see mõjus negatiivselt Venemaa ekspordile ja ka tootmisele. Lisandunud globaalse majanduskriisi ja krediidilanguse tõttu varises tootmine 2008. aasta neljandas kvartalis kokku. Venemaa elamuehituse hinnangulise kasvutempo kohaselt on näiv tarbimine aastatel 2004 kuni 2008 tõusnud 9,2% aastas.
Tabel 2.4 Okaspuupuidu saematerjali statistika SRÜ riikides 2007-2008
1000 m³
 
2007
2008
Muutus %
Toodang
29 178
28 385
-2,7
Import
1 988
2 000
0,6
Eksport
19 127
17 236
-9,9
Netokaubandus
17 138
15 236
-11,1
Näiv tarbimine
12 040
13 149
9,2
Allikas: UNECE/FAO TIMBER database and secretariat estimates, 2009
2008. aastal langes Venemaa okaspuupuidu saematerjali eksport 11,3%. Ülemaailmne majanduskriis ning krediidikriis mõjutasid tugevalt mitmeid Venemaa saeveskeid. Lisaks kahanes 2009. aasta esimese 5 kuu jooksul okaspuupuidu saematerjali tootmine enam kui 20% ning eksport vähenes omakorda 15%. Terveks 2009. aastaks lubavad esialgsed ennustused jätkuvat tagasilangust – 20% tootmise puhul ning 15% edasist langust ekspordi osas. Samas on saematerjali ekspordis jõutud siiski mõningate oluliste saavutusteni, näiteks Hiinas suurenes Venemaa eksport 2009. aasta esimese viie kuu jooksul 40%, seda hoolimata Vene palkide , millele kohaldub nüüdsest 25% suurune ekspordimaks, kallimast hinnast. Käesoleva aastatuhande alguses oli Venemaa eksport peamiselt keskendunud Euroopa turgudele, kuid viimaste aastate jooksul on täheldatud ekspordi tugevat kasvu Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aasia ja teiste SRÜ riikide suunal. Sadamate vähesus piirab jätkuvalt saematerjali ja ka teiste puidukaupade eksporti. (vt. joonis 2.5).
Joonis 2.5 Venemaa eksportriigid 2000-2007
Allikas: Pöyry, 2008
Venemaa saetööstus on osaliselt sunnitud tegelema palkide ekspordimaksu kavandatud tõusudega (valitsuse eesmärgiks on suurendada tootmist Venemaal) ning teisalt infrastuktuursete mõjudega, mis tulenevad paljude firmade pankrotistumisest seoses rahastatuse kadumisega 2008. aasta lõpus. Mitmed 2008. aastal välja kuulutatud investeeringud saeveskitesse on äri- ja finantskeskkonna paranemiseni edasi lükatud (UNECE/FAO 2009).
Joonis 2.6 10 suurimat okaspuupuidu saematerjali tootjat Venemaal
Allikas: Pöyry, 2008

Puiduenergia

Viimase kümne aasta jooksul on üldine arvamus puidumassi kasutamisest energia saamise eesmärgil Venemaal ärgatavalt paranenud . Varem peeti bioenergia kasutuselevõttu taandarengu märgiks, kuid tänapäeval võetakse bioenergia turgu tõsiselt nii föderaalsel kui kohalikul tasandil.
Suhtena SKT-sse tarbib Venemaa ligikaudu kaks korda rohkem enegiat kui tema põhjapoolsed naabrid Soome, Rootsi ja USA. Hinnangute kohaselt oleks energiatõhususe tõstmine Venemaal kolm korda odavam kui fossiilsete kütuste kasutamise suurendamine .
Euroopa Liidul, USA-l ja mitmetel teistel riikidel on välja töötatud poliitikad, mille ülesandeks on stimuleerida taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Taastuvenergiale üleminekut subsideeritakse selleks, et vähendada ökoloogilist jalajälge ning sõltuvust fossiilkütuste impordist. Venemaal seevastu on huvi taastuvenergia vastu vaid majanduslik: Venemaa eesmärk on kulude vähendamine ja eksporditulude suurendamine tõstes efektiivsust ning kasutades kohalikku taastuvenergiat (fossiilsete kütuste asemel), mis on sageli juba iseenesest kuluefektiivne. Veelgi enam, säästetud fossiilseid kütuseid on võimalik rahvusvahelisel turul kõrgemate hindadega eksportida ning seeläbi tõsta kasumit riiklikul tasemel.
Puidu biomass on olulisim ning kõige lootustandvam bioenergia vorm Venemaal. Küttepuit, tööstuslik jääkpuit ning ka puidugraanulid leiavad üha enam kasutust tavapärastes katlamajades. Elektri ja soojuse koostootmine ning teised arenenud tehnoloogiad pole siiani eriti kasutust leidnud. Pea kõiki energiagraanuleid toodetakse tööstuslikust jääkpuidust nagu saepuru ja laastud .
Ekspertide hinnangul peaks Venemaa bioenergia sektor kiiresti kasvama, kuid taolised positiivsed ennustused pole siiani tõeks saanud. Peamiseks takistuseks peetakse sageli majanduskriisi ning tuleb tõdeda, et seetõttu jäid tegemata mitmed olulised investeeringud (UNECE/FAO 2009).

Puidupõhised plaadid

Venemaa ümarpalgi ekspordimaksu suurendamisega 2008. aasta alguses 25%-ni (miinimum €15/m3) loodeti tõsta rahvusvahelist nõudlust Venemaalt saabuvate töödeldud puidutoodete järele. 2009. aasta jaanuarisse planeeritud ümarpalgi ekspordimaksu tõus 80%-ni (miinimum €50/m3) lükati majanduskriisi tõttu vähemalt aasta võrra edasi. Ekspordimaksu tõstmise tulemusena kahanes ümarpalgi eksport Venemaalt vahemikus 2007-2008 36,4 miljonilt m3 mahuni 25 miljonit m3. Oodati , et ekspordi vähenemine kandub üle investeeringutesse ning suureneb nõudlus töödeldud puidutoodete järele, kaasa arvatud puidupõhised plaadid. Loodetud tõus rahvusvahelises nõudluses ei osutund siiski tõeks ja 2008. aastal kahanes puidupõhiste plaatide eksport 7,5% ning NIPIEIlesprom-i hinnangul langeb eksport 2009. aastal veel 14,3% võrra (vt. tabel 2.7).
Tabel 2.7 Puidupõhiste plaatide statistika Venemaal aastatel 2007-2008
Allikas: UNECE/FAO TIMBER database, 2009
2008. aastani on vineeritööstus Vene Föderatsioonis arenenud üsna dünaamiliselt ning tootmine on vahemikus 2000-2007 tõusnud 87%. Samas põhjustas finantskriis vineeri nõudluse vähenemise nii kodumaisel kui ka rahvusvahelisel turul ning 2008. aastal langes tootmine Venemaal 7%. Arvestuste kohaselt põhjustab jätkuvalt tagasihoidlik nõudlus (eriti USA turul) 2009. aastal edasise languse 183 000 m3 võrra (5,2%). Venemaa vineeri suurim importija on USA, kuhu läks 2008. aastal 17% Venemaa ekspordist. USA vene vineeri import vähenes elamuehituse kriisi tõttu 2007. aasta tasemelt 29%. Antud faktori ning CARB formaldehüüdi regulatsiooni jõustumise tõttu 2009. aasta jaanuaris oodatakse 2009. aastal tugevat langust Venemaalt USA-sse imporditava vineeri mahus . Vineeri ekspordi kogumaht langeb arvestuste kohaselt 11,8% (NIPIEIlesprom 2009).
NIPIEIlesprom-i andmetel valmistati 2008. aastal saepuruplaati 40 tootmisliinil, mis on kolme võrra rohkem kui 2007. aastal. Kogu tootmisvõimsus oli ligikaudu 6,2 miljonit m3, mis on märgatavalt rohkem kui 2007. aasta lõppus (5,7 miljonit m3). Suure enamuse saepuruplaadi toodangust moodustasid melamiiniga kaetud plaadid (72%), millest 5% plaatidel oli veel üks kattekiht ning 3% olid veekindlad saepuruplaadid. 27% toodangust oli valmistatud vanemate Venemaal toodetud hüdrauliliste pressidega, mis olid kasutusele võetud vahemikus 1962-1970. Taoliste tootmisliinide keskmine aastane tootmismaht on 1,5 miljonit m3. Finantskriis ning tugev konkurents moodsamat tehnoloogiat kasutavate tootjate poolt on oluliselt vähendanud antud vanemat tüüpi tehnoloogiat kasutavate firmade konkurentsivõimet. Seega on tõenäoline, et osa vanematest ettevõtetest suletakse vahemikus 2009-2011. 2008. aastal jätkus saepuruplaadi nõudluse kasv Venemaal, kuigi kasvutempo oli mõnevõrra aeglustunud (+5%). Sellegipoolest on oodata saepuruplaadi nõudluse vähenemist 2009. aastal. Saepuruplaadi jaoks on suurimaks turuks mööblitööstus, mis võtab enda alla 88% kodumaisest saepuruplaaditoodangust. Kasvava kodumaise nõudluse tõttu oli Venemaa saepuruplaadi eksport 2008. aastal väiksem, kuid hinnangute järgi peaks kasv jätkuma 2009. aastal ning seda põhjustab eelkõige viimasel ajal oluliselt tõusnud tootmisvõimsus. 2008. aastal olid Venemaa jaoks suurimateks eksportturgudeks Kasahstan (36%) ja Usbekistan (27%). 2008. aastal tegi saepuruplaadi tööstus läbi kerge languse (-1,5%), kuid arvestuste järgi kasvab tootmine osaliselt 2009. aastal ning saavutab 2010. aastaks taseme 6,2 miljonit m3. Samas oodatakse 2009. aastal saepuruplaadi ekspordimahtude kahanemist 14,2% võrra (NIPIEIlesprom 2009).
Keskmise tihedusega puitkiudplaati (MDF) on Venemaa tootnud alates 1991. aastast, kuid suurim areng on toimunud viimase kolme aasta jooksul. Hetkel tegutseb Venemaal 10 MDF tehast, mille ühine aastane tootmisvõimsus on 1,4 miljonit m3. Nende arengute tulemusena kahekordistus MDFi tootmine vahemikus 2006-2008 ja saavutas taseme 1,2 miljonit m3. Ligikaudu 40% Venemaal toodetavatest MDF paneelidest on õhemad kui 9 mm. 2008. aastal tarbis MDFi tootmine umbes 3,2 miljonit m3 ümarpuitu ning ei sõltunud enam üksnes tööstuslikust jääkpuidust. Tootmise laienemist toetas omakorda nõudluse järsk kasv ja seega kasvas MDFi tarbimine 24%. Märkimisväärne osa MDF toodangust (ligikaudu 40%) töödeldi ümber laminaatparketiks. Kolmandik toodangust leidis kasutust mööblitööstuses. 20% toodangust suundus ehitusse, eriti siseviimistlusse (näiteks seinapaneelid) kontorites ja avalikes administratiivhoonetes.
Püüdes vastata kasvavale kodumaisele MDF nõudlusele, tõusis import hüppeliselt 47% ning saavutas mahu 1 miljon m3. Venemaa MDFi eksport kasvas järsult nii 2007. (+35%) kui ka 2008. aastal (+23%), saavutades taseme 190 000 m3. Peamised ekportturud olid Usbekistan (36%), Kasahstan (17%), Valgevene (10.5%), Tadžikistan (6.3%) ja Aserbaidžaan (5.8%).
Arvestuste kohaselt väheneb Venemaa MDF tarbimine 2009. aastal olulisel määral ja seda seoses rahvusvahelise majanduskriisiga. Samas oodatakse tootmise 2%-list kasvu 2009. aastal ning 2010. aastal peaks saavutatud tootmismahuks olema 1,5 miljonit m3, mis tähendab kasvu veel 20% võrra.2010. aasta lõpuks avatakse plaanide kohaselt veel kaks uut MDF tehast. Seoses kodumaise toodangu kasvuga, ennustatakse impordi langust 39% võrra (langedes 600 000 m3-ni) 2009. aastal. Samas peaks suurenev rahvusvaheline nõudlus antud langust mõjutama ning MDFi eksport kasvab 2009. aastal eeldatavasti 58%.
Venemaal puuduvad hetkel puitlaastplaadi (OSB) tootmisliinid ning 2008. aastal importis Venemaa ligikaudu 250 000 m3 puitlaastplaati. 2008. aastal plaanis üks vene ettevõte OSB tehase avamist Kirovi piirkonnas, kuid majanduskriisi tõttu lükkus projekt edasi. Venemaal on kavandamisel ka mitmeid teisi OSB projekte, kuid ükski neist pole siiani jõudnud ehitamisjärku (UNECE/FAO 2009).

Paber, papp ja puidumass

Venemaa paberi, papi ja puidumassi tööstuste toodangu kasv on olnud viimastel aastatel palju aeglasem kui eelmistel (vt. joonis 2.8). Nii Hiina kui ka Soome on viimastel aastatel näidanud kiiret toodangu kasvu, mis põhineb tooraine impordi suurenemisel Venemaalt. Sellegipoolest on viimase aasta jooksul toodangu mahtude kasvud olnud tagasihoidlikud. 2008. aastal kasvas Venemaal papi toodang 5,6%, kuid samal aastal langesid toodangu näitajad esimest korda aastakümne jooksul nii paberil (-2,5%) kui ka kemikaalsel puidumassil (-1,6%). Venemaa paberi, papi ja puidumassi kogutoodang kasvas 2008. aastal (0,2% võrra) 9,73 miljoni tonnini, mis on viimase aastakümne madalaim kasvutempo.
Joonis 2.8 Paberi, papi ja keemilise puidumassi tootmine Venemaal aastatel 2000-2008
Allikas: Federal State Statistics Service , Goskomstat, PPB- express , 2009
Paberi, papi ja puidumassi ekspordi mahud kasvasid 2008. aastal Venemaal ja kogu SRÜ regioonis (vt. tabel 2.9). Venemaal on olnud negatiivne kaubandusbilanss paberi ja papi netokaubanduses alates aastast 2001 ja 2008. aastal oli kaubandusdefitsiit hinnanguliselt 2,1 miljardit dollarit (2007. aastal 1,6 miljardit dllarit). Venemaa puidumassi ekspordi väärtus ületab olulisel määral impordi väärtust, kuid defitsiit Venemaa puidumassi ja paberi kaubandusbilansis on sellest hoolimata tõusnud alates 2006. aastast (netodefitsiit 2008. aastal oli 1 miljard dollarit).
Tabel 2.9 Paberi, papi ja puidumassi statistika SRÜ riikides aastatel 2007-2008
Allikas: UNECE/FAO TIMBER database, 2009
Hiljutine majanduskriis on suurel määral mõjutanud Venemaa metsandussektorit. Perioodil 2008. aasta lõpp kuni 2009. aasta algus toimus järsk muutus nii ekspordi mahtudes kui ka kodumaises tarnes. Tööstusliku toodangu langus Venemaa ümarpalgi importriikides ning suurenenud tollimaksud ümarpalgi ekspordilt kajastusid ümarpalgi ekspordi mahtude vähenemises, seda peamiselt Soomes. USAs ja Lääne-Euroopas langenud tarbekaupade müük vähendas Hiina tööstustoodangu kasvu ning seega ka pakkepaberi ja –papi tarbimist. Selle tulemusena langes jõupaberi eksport Venemaalt Hiinasse. Puidumassi toodete pakkumise globaalne suurenemine tõi endaga kaasa puidumassi hinna languse ja samaaegselt ka puidumassi ekspordi vähenemise Venemalt Hiinasse. Hiljutine majanduskriis on järgnevateks aastateks peatanud mitmed prioriteetsed investeerimisprojektid, mille eesmägiks oli puidutöötluse suurendamine Venemaal.
Seoses rubla vahetuskursi olulise langusega euro ja dollari suhtes (vahemikus august 2008 – märts 2009) on mitmete Venemaa pabertoodete (näiteks kontoripaber, ajalehepaber) konkurentsivõime paranenud nii sise- kui ka välisturgudel. Märtsist saadik on rubla vahetuskurss mõõdukalt kasvanud, kuid 2009. aasta juunis oli kurss endiselt 20% madalam kui samal ajal aasta tagasi (euro ja dollari suhtes) (UNECE/FAO 2009).

Venemaa metsatööstust mõjutavad tegurid

Metsatööstus sõltub eelkõige maailma majandusest ja majandusolukorrast, sest kui nõudlust pole, siis pole vajadust ka toota. Majandusolukord maailmas on väga mitmekesine ning sõltub paljudest asjaoludest nagu näiteks: loodusolukord, poliitilised otsused ja erimeelsused, energeetika ja nafta hinnast. Poliitiliste otsuste vallas mõjutab metsandust lubatud raiemahtude suurus ja metsade sertifitseerimise kava ning maksud . Väga oluline metsatööstuse mõjutaja on ehitusturg, mis on saematerjali tootjate kui ka akna- ja uksetööstuse toodangu tarbija. Kaudselt mõjutavad ka seda mööblitööstuse nõudmised. Järelikult ka ehitusturul toimuvat järgides on võimalik ennustada puidutoodangute mahu, kas kasvu või langust. Viimasel ajal on hakanud puidutootmissektorit mõjutama ka energiasektor, sest üha suurenavad energeetikakulud muudavad puidu energiaallikana kasutise mõnel juhul soodsamaks ja ka keskkonnasõbralikumaks. Kuna mõjutavaid tegureid on palju, siis ei hakka kõikidest pikalt kirjutama, vaid analüüsin ainult aktuaalsemaid.

Metsatulekahjud, haigused ja putukakahjustused

Metsatulekahjud on Venemaa metsades väga oluliseks looduslikuks kahjustavaks faktoriks: 1) kuna metsades kasvavatest puudest enamik on okaspuud, millel on kõrge tuleoht ; 2) märkimisväärne osa metsamaadest on järelvalveta ja kaitseta ning suured tulekahjud (>200 ha) mängivad tähtsat rolli.
Tuleoht ja tulerisk sõltub metsa ökosüsteemi iselomust, ilmast ja süüteallikatest. Tulekahjude periood on geograafiliselt sõltuv ja kestab tavaliselt alates 90-100 kuni 200-250 päeva aastas. Põhilised metsatulekahjude põhjustajad on inimesed (IIASA 2007).
2007. aasta seisuga on paljud metsatulekahjude näitajad langenud võrreldes eelmiste aastate keskmistega. 2007. aasta metsatulekahjude arv oli 16 800 (1,9 korda vähem kui 2006. aastal). Metsatulekahjude poolt kahjustatud metsamaa pindala oli 1,04 miljonit hektarit (2,4 korda vähem kui 2006.aastal).
Biootilistest metsa kahjustavatest faktoritest on putukakahjustused ja haigused olulisuse poolest Venemaa metsades teisel kohal. Viimase 15 aasta jooksul on ametlikult märgitud keskmiseks metsade kahjustuseks putukate ja haiguste poolt 5-10 miljonit hektarit metsamaad. Venemaa teadlaste ja metsaekspertide hinnangul on putukate ja haiguste poolt tekitatud kahjustus samas suurusklassis tulekahjude kahjustusega. Viimastel aastakümnetel on täheldatud haiguste ja kahjurite mõju kasvu metsade, selle peamisteks põhjusteks on antropogeenne surve metsadele ja kestvad kliimamuutused (Roshchupkin 2007).

Ehitussektor

Ehitussektor on väga oluline metsatööstuse mõjutaja, kuna ehituses kasutatakse palju metsatööstuse produkte (saematerjali, puidupõhiseid plaate ja ka ümarpalke). Venemaal ei ole küll puidu kasutamine ehituses nii levinud, kui Euroopas ja Põhjamaades, kuid võrreldes varasemate aastatega on areng märgatav. Kuni 2006. aastani on ehitus Venemaal kasvanud üsna ühtlaselt, kuid 2007 tõusis ehitus 23,6% võrra. Selline hüpe on tingitud ehitusbuumist 2007. aastal ning ehitus kasvas ka 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga, kuid saematerjalide toodang langes (vt. tabel 3.1). 2009. aasta jaanuaris langes ehitus majanduskriisi tõttu 17% ning eeldatavasti langeb veelgi (PMR 2009; Nabiullina 2009).
Tabel 3.1 Ehitised Venemaal aastatel 2000 ja 2003-2008
2000
2003
2004
2005
2006
2007
2008
Ehitised kokku
119.7
132.5
132.0
141.8
159.0
208.3
220.8
sisaldades:
- eluhooned
110.8
119.8
121.3
131.0
148.7
193.1
209.2
- muud hooned
8.9
12.7
10.7
10.6
10.3
15.2
11.6
Ehitiste ruumala kokku (mln m3)
172.4
216.3
246.1
265.4
304.2
413.4
392.7
sisaldades:
- eluhooned
131.6
162.8
187.5
202.2
234.4
281.4
296.1
- muud hooned
40.8
53.5
58.6
63.2
69.8
132.0
96.6
Ehitiste pindala kokku (million m2)
44.7
53.7
60.0
66.3
75.8
97.8
93.8
sisaldades:
- eluhooned
36.4
43.4
49.3
54.8
62.3
74.3
77.1
- muud hooned
8.3
10.3
10.7
11.5
13.3
23.5
16.7
Allikas: Rosstat, 2009

Puidu ekspordimaksude tõstmine

Aastal 2006 olid Venemaa ümarpalgi ekspordi hinnad vastavalt 69,37 USD/m3 okaspuu ümarpalgil ja 50,25 USD/m3 lehtpuu ümarpalgil, kuid 1. juulil 2007 tõsteti ekspordimakse 20% kuuskede , mändide ja üle 15 cm diameetriga kaskede puhul ning 10% haabade ( Populus tremula) puhul. 1. aprillil 2008 tõsteti makse veel 25% kuuskede, mändide ja üle 15 cm diameetriga kaskede puhul ning 10% haabade puhul. 1. jaanuaril 2009 taheti ekspordi makse veel tõsta (80%), kuid see lükati edasi, eelkõige majanduskriisi pärast. Venemaa tahtis sedasi ümarpalgi eksporti vähendada (2009.aasta alguseks üldse kaotada) ja toodangut suurendada, lootes, et teiste riikide metsatööstuse firmad rajavad oma tööstused Venemaale ja seega toodetakse rohkem puidukaupu Venemaal ning riik saaks rohkem rendiraha tööstustelt ja sellele juurde veel puidutollide maksud. Arvatavasti ei lähe Venemaal läbi plaan tõsta 80% ekspordimakse, kuna Euroopa Liit on selle vastu ning ka Põhjamaad. Metsatööstuse toodang on mingil määral maksude kasvamise tõttu langenud, sest kui Venemaal puidu tarbimine ei tõuse ja teised riigid kallit puitu ei osta, siis pole ka vajadust suurtes mahtudes toota (Mäkelä 2009).

Illegaalne raie

Venemaal moodustab illegaalne raie päris suure osa üldraiest, viimastel aastatel on hakatud illegaalsele raiele rohkem tähelepanu pöörama, seda ka väljaspool Venemaad, kuna see probleem on rahvusvaheline. On paigaldatud erinevaid sateliitsüsteeme, millega raieid jälgida ning on plaan 2011. aastaks välja töötada infosüsteem, mis jälgiks puidu ringlust (ENS 2008; Putin 2006).
Puidukaubanduse andmetes kajastub , et Venemaa ametlik puidueksport on pidevalt 7–15 protsenti väiksem kui Rootsi puiduimport Venemaalt (Roheline Värav - WWF 2004). 2006. aastal teatas Venemaa president Putin, et ebaseadusliku metsaraie ja -äri tõttu jääb riik ilma vähemalt 106 miljonist dollarist aastas (Putin 2006). Vologda ja Pihkva oblastis ulatub ebaseaduslik raie ametlikel andmeil 0,5–3 protsendini kogu raiest. Keskkonnakaitsjail on põhjust kahtlustada, et illegaalse raie tegelik ulatus on veel palju suurem. WWF-i Venemaa haru analüüsidest selgub, et 15–20 protsenti, st. vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit puitu Vologda ja Arhangelski oblastist on raiutud ebaseaduslikult (Roheline Värav - WWF 2004).

Kokkuvõte

Venemaa on metsanduse seisukohalt küll väga oluline riik, kuna seal kasvab umbes 20% maailma metsadest, kuid metsatööstus ei ole seal võrreldav teiste metsanduses oluliste suurriikidega, nagu Hiina, Brasiilia ja Ameerika. Venemaal on siiani kasutuses väga vanat tehnikat (saepuruplaatide tootmisel kasutati 2008. aastal umbes 40. aasta vanuseid hüdraulilisi presse), mille efektiivsus on märgatavalt väiksem kui tänapäevastel seadmetel ja ka tööjõu produktiivsus on madal ning infrastruktuur on vähearenenud.
Kuni aastani 2008 on küll metsatööstuses tootlikkus märgatavalt tõusnud, kuid 2008. aasta lõpus on märgata juba majanduslanguse mõju ja seega nõudluse langust ning omakorda tootmismahtude ja ka raiemahtude vähenemist. 2009. aasta alguseks moodustasid tootmismahtude langused juba vähemalt 20% toodangust ning prognoositavalt langeb veelgi.
Venemaa otsus tõsta julmalt ekspordimakse ei ole minu arvates ennast õigustanud, kuna eksport on kõvasti langenud ja metsatööstustesse investeerimiseks pole piisavalt raha saadud ning paljud puidufirmad on Venemaa vastu usalduse kaotanud ja ei kavatse Venemaale saetööstusi rajada. Tooraineks kasutavad paljud riigid Venemaa kui ümarpalgi eksportriigi alternatiiviks (näiteks Soome) Hiina eksporti.
Venemaa peaks oma metsapoliitikat muutma ja rohkem investeerima metsatööstusesse ning tegelema rohkem illegaalse raie probleemiga, sest pelgalt maksude tõstmine ei paranda metsatööstuse olukorda.

Viidatud allikad

Federal Forestry Agency 2007 [ http://www.rosleshoz.gov.ru/english/media/appearance/13/2008-03-12_-_Prezentatciya_k_dokladu_Rocshupkina_Eng.pdf ]

Russian Forestry Review 2007 [ http://www.russianforestryreview.com/files/docs/rfr_2_promo.pdf ]

Mäkelä 2009
[ http://hsepubl.lib.hse.fi/EN/ethesis/pdf/12057/hse_ethesis_12057.pdf ]

Pöyry 2008
[ http://www.fefpeb-hamburg-2008.com/referate/Sampsa%20Auvinen.pdf ]

Forest Products Annual Market Review 2008-2009
[ http://timber.unece.org/fileadmin/DAM/publications/Final_FPAMR2009.pdf ]

IIASA’s Forestry Program
[ http://www.iiasa.ac.at/Research/FOR/forest_cdrom/english/for_dist_en.html ]

Federal Forestry Agency 2007
[ http://www.rosleshoz.gov.ru/english/media/news/14 ]

PMR 2009
[ http://www.constructionrussia.com/index.php?item=2 ]

Financial Times
[ http://www.arileht.ee/artikkel/460047 ]

Roheline Värav, Maailma Looduse Fond 2004
[ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel325_311.html ]

Illegal -Logging.info 2006
[ http://www.illegal-logging.info/item_single.php?it_id=1363&it=news ]

Environment News Service 2008
[ http://www.ens-newswire.com/ens/apr2008/2008-04-10-02.asp ]
26