Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia - inimene (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Bioloogia – INIMENE
  • Inimesele iseloomulikud tunnused
  • Riik – loomad * 3 tüüpi hambaid
  • Hõimkond – keelikloomad * Karvkate
  • Klass imetajad * Sugurakud küpsevad aastaringselt , Loode areneb emakas
  • Selts – primaadid * Imetamine
  • Sugukond – inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele
  • Perekond – inimene *On olemas elundkonnad , suur peaaju maht
  • Liik – arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu
    NEOTEENIA – Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng)
  • Epiteelkude – katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas)
    Sidekude – kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri – transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül.
    Närvikude – organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine, edasi juhtimine, analüüs. koosneb närvirakkudest.
    Lihaskude – kokkutõmbumisvõimeline, lihaste moodustamine, spetsialiseerunud liigutuste tegemisele
    Tunnus
    Vöötlihaskude
    Silelihaskude
    Südamelihaskude
    Asukoht kehas
    Skeletis
    Veresoontes, õõnes elundid
    Südames
    Rakud
    Piklikud, vöödilised, rakkudel palju tuumi
    Rakkudel üks tuum
    Sarnane vöötlihaskoega
    Kokkutõmbe iseloom
    Kiire
    Aeglane
    Rütmiline, automaatne
    Kokkutõmbe alluvus inimese tahtele
    Jah
    Ei
    Ei
  • Ehitusüksused: Rakk (neuron)– kude (sidekude) – elund (süda)– elundkond ( seedeelundkond )
  • Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre)
    Seedeelundkond (kõhunääre, magu , jämesool, peensool , suu, maks, pärasool, neel , söögitoru, 12-sõrmiksool)
    Hingamiselundkond ( hingetoru , kopsud, kopsutoru )
    Erituselundkond ( neerud , kusejuha, kusepõis, kusiti)
    Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid , kopsukapillaar, süda, arterid , veenid, aort )
    Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha , munajuha , seemnepõieke, emakas)
    Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats , kõrvalkilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasari, seemnesari)
  • Homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamine närvisüsteemi ja hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine)
  • Negatiivne tagasiside – Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid , et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb
    Positiivne tagasiside – kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine , sünnitamine
  • Närvisüsteem: koordineerib elundite ja elundkondade tööd; võimaldab pidada sidet organismi ja keskkonna vahel; võimaldab koguda informatsiooni ja teha otsuseid
    Dendriit – hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse Akson – pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale Müeliin – Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud – neuroneid ümbritsevad tugirakud Hallaine – neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; Valgeaine – närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi , hingamist; töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, mäletada, tunda
  • Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon sisenõrenäärmete hormoonide kaudu.
    Kõrvalkilpnääre – parathormoon
    Kilpnääre – türoksiin
    Hormooni mõju
    Nääre
    Hormoon
    Ööpäevase rütmi reguleerimine
    käbikeha
    Melatoniin
    Ergutab südame tegevust
    Neerupealis
    Adrenaliin
    Naiste sootunnuste areng
    Munasari
    Östrogeen, progesteroon
    Veresuhkru kasutamine lihasrakkudes
    Neerupealis
    adrenaliin
    Glükoosi muutumine glükogeeniks
    Kõhunääre
    insuliin
    hiigelkasv
    Ajuripats
    Kasvuhormoon
    Vastupidavuse suurenemine
    neerupealis
    Adrenaliin
    Varusahhariidide lagundamine glükoosiks
    kõhunääre
    Glükagoon
    Meeste sugutunnuste areng
    Seemnesari
    testosteroon

  • Seljaaju : on tingimatute reflekside keskus; vahejaamaks erutuse edasiandmisel peaaju ja keha vahel
    Peaaju :
    • otsaju ehk suuraju – mõtlemine, õppimine. Koorega on seotud teadvus, mõtlemine, õpivõime, mälu, meeleelundite talitlus..
    • Vaheaju – ainevahetus , kehatemp., homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats)
    • Keskaju – lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi
    • Väikeaju – lihaste koostöö, tasakaal
    • Piklikaju – hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine.

  • Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele
    Sünaps – neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele
  • Toime sünapsis:
    • Valuvaigisti – asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist
    • Dopamiin ja serotoniin – ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. Kui nende eritumine on häiritud võivad tekkida haigused nt. Parkinson
    • Atsetüülkoliin – kui selle eritus on häiritud tekib lihasnõrkus ( lihasrakud ei tõmbu kokku), halvatus ( botulism võib tekitada) , seda kasutatakse alzheimeri tõve leevendamisel,


  • Refleks – 1. Erutuse vastuvõtmine 2. Aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse analüüs 4. Eferentsed närvikiud viivad erutuse elundisse/lihasesse 5. Elund /lihas reageerib
    Tunnus
    Tingimatu
    Tingitud
    Kujunemine, aeg
    Automaatne, kiire
    Kujuneb aja jooksul
    Aju
    Seljaaju, piklikaju
    Suuraju
    Õpitud/sünnipärane
    sünnipärane
    Õpitud
    Näited
    Imemine, neelamine, aevastus
    Laulmine, käekiri, pabistamine
  • Bioloogia - inimene #1 Bioloogia - inimene #2 Bioloogia - inimene #3 Bioloogia - inimene #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kkarineveersalu Õppematerjali autor
    Inimesele iseloomulikud tunnused.
    Neoteenia - Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng)
    Negatiivne tagasiside – Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb
    Positiivne tagasiside – kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada
    Närvisüsteem: koordineerib elundite ja elundkondade tööd; võimaldab pidada sidet organismi ja keskkonna vahel; võimaldab koguda informatsiooni ja teha otsuseid
    Sünaps – neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE
    7
    doc

    Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE

    KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega

    Bioloogia
    bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2
    8
    docx

    bioloogia-ii-kursus-kodun e-kontrolltoo-nr-2

    KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega

    Bioloogia
    Arvestus hormoonid ja närvisüsteem
    5
    doc

    Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

    NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem ­ pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid ­ võtavad infot vastu Rakutuum ­ juhib raku elutegevust

    Bioloogia
    Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused
    7
    docx

    Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

    Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused

    Bioloogia
    Inimene-koed-elundkonnad-erinevus loomadest
    4
    docx

    Inimene (koed, elundkonnad, erinevus loomadest)

    Bioloogia kontrolltöö ­ 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ­ ajasrändamise võime b.) umbisikuline ­ faktid maailma kohta c.) protseduuriline ­ tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub ­ nad on impulsiivsed - jäsemete eripära

    Bioloogia
    BIOLOOGIA KT 3
    6
    docx

    BIOLOOGIA KT 3

    1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos

    Bioloogia
    Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest
    3
    rtf

    Inimese üldiseloomustus ja ülevaade inimorganismi ülesehitusest

    2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2

    Bioloogia
    NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM
    24
    pdf

    NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

    ● teda ​läbivad​ ajukoorde suunduvad ​aferentsed ​teed - annab ärritavaid impulsse ajukoorde ★ mõjutab ajukoore aktiivsust - siit lähtuvad ülenevad impulsid​ suurendavad ajukoore efektiivsust - ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid - mõjutavad suurel määral ​ärkvelolekut - väsimuse korral saab tugeva ärritaja toimel (külm dušš) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood, inimene püsib ärkvel - lõpmatuseni ei ole võimalik inimest üleval hoida, aju hakkab trikitama, väsime, anname alla (piinamine) Eluline reserv: - meil on olemas eluline reserv, mida me ei kasuta ja millele me ligi ei pääse 11 - ohtlikus situatsiooonis annab see meile võimaluse “pääseda” - elu mõjutavad olukorrad võivad esile kutsuda võrkmoodustise tegevuse

    Anatoomia ja füsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun